- omab baasteadmisi kasvatusteadusest, süsteemseid teadmisi eripedagoogikast, oskab ära tunda ning mõistab interdistsiplinaarseid seoseid sotsiaal- ja kasvatusteaduste kontekstis - omab tolerantset ja eetilist suhtumist võrdsete võimaluste loomisel ja individuaalsete iseärasuste väärtustamisel kaasava hariduse ja meeskonnatöö tingimustes - oskab kasutada teoreetilisi teadmisi praktilises töös erivajadustega laste ja täiskasvanutega, kohandada õpikeskkonda vastavalt õppijate vajadustele - suudab leida ja kriitiliselt hinnata informatsiooni, orienteeruda eriala spetsiifilistes küsimustes ja probleemides ning osaleda erialastes aruteludes - suudab reflekteerida oma tegevust, on valmis enese professionaalseks arendamiseks ja elukestvaks õppeks

- mõistab kasvatusteaduste ja kutsepedagoogika põhimõisteid ja teooriaid, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme ning kutseharidust kui haridussüsteemi osa - planeerib kutseõppeprotsessi ja kujundab õpikeskkonda lähtuvalt õppijatest ja erialavaldkonna arengutest - viib läbi eesmärgipärast õpetust kutseõppes, toetades õppimist ja õppija arengut - planeerib ja teostab kutsepedagoogilist erialaõppe arengut toetavat uurimistööd luues interdistsiplinaarseid seoseid ja rakendades eesmärgipäraseid uurimismeetodeid - mõistab enese professionaalse arengu vajadusi ja võimalusi elukestva õppe kontekstis - omab valmisolekut osaleda kodanikuühiskonnas ja kutsehariduse edendamisel järgides üldinimlikke eetilisi põhimõtteid

- omab teadmisi pedagoogikast ja psühholoogiast - omab valmisolekut mõista õpilast ja tema õppimist, lähtudes õppija eripärast - omab valmisolekut koostööks sotsiaalsete partneritega - omab teadmisi põhikooli 4.-9. klassi õpilase aitamiseks kahe aine õppimisel - on suuteline rakendama õpitut kooli tegelikkuses - on suuteline jätkama õpinguid magistriõppes

- omab teadmisi lapse arengust ja õppimisest, suudab kasutada neid teadmisi erinevate võimete ja isiksuseomadustega õpilaste toetamisel - oskab kavandada õppetegevust ja analüüsida seda püstitatud eesmärkidest lähtuvalt - oskab klassiõpetajana juhtida õpiprotsessi I ja II kooliastmes - oskab juhtida õpiprotsessi põhikooli lõpuni ühes valitud õppeaines (kõrvaleriala) - oskab kujundada õpilasi motiveerivat õpikeskkonda - suudab teha koostööd kolleegide ja lapsevanematega - oskab kujundada, analüüsida ja reflekteerida oma professionaalset arengut pedagoogina

- orienteerub alushariduse kohalikes ja rahvusvahelistes suundumustes nii kasvatusteaduslikus kui hariduspoliitilises kontekstis, omab süsteemset ülevaadet juhtimise ja nõustamise teooriatest - oskab juhtida koolieelse lasteasutuse tegevust, kavandada organisatsiooni arengut ja hinnata selle tegevuse tulemuslikkust - oskab kavandada ja juhtida õppekasvatustegevust koolieelses lasteasutuses ja hinnata selle kvaliteeti nii laste, õpetajate kui organisatsiooni arengu kontekstis - oskab kujundada lapse arenguks sobivat keskkonda tulenevalt lapse individuaalsetest või erivajadustest - oskab nõustada lastevanemaid ja kolleege õppe- ja kasvatusküsimustes - orienteerub alushariduse rahvusvahelistes teadusuuringutes, suudab läbi viia erialaseid kasvatusteaduslikke uuringuid ning vormistada teaduslikku uurimistööd - oskab kujundada, analüüsida ja reflekteerida oma professionaalset arengut alushariduse pedagoogina - on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes

- kontseptualiseerib, hindab kriitiliselt ning analüüsib elukestva- ja eluhõlmava õppe, hariduse, sh täiskasvanuhariduse valdkonna, täiskasvanuõppe ja täiskasvanukoolituse ning täiskasvanuõppimise käsitusi, seisukohti ning protsesse nii Eestis kui rahvusvaheliselt - teadvustab ja rakendab arengu- ja juhtimisprotsesside strateegilist funktsiooni täiskasvanute arengu ja õppimise toetamisel ning suudab luua innovatiivseid lahendusi konkreetses tegevusvaldkonnas või ametikontekstis - teadvustab andragoogi professionaalset identiteeti - määratleb, analüüsib ja nõustab personaalseid arenguvõimalusi - väärtustab inimest ja tema terviklikku arengut ja elukestva õppimise võimalusi

- suudab kavandada ja juhtida õppeprotsessi, kujundada õpikeskkonda, juhendada individuaalset õppimist ja toetada õpimotivatsiooni - oskab töötada meeskonnas ja meeskonda juhtida, kaasates erinevaid partnereid: õppijaid, kolleege, teisi partnereid haridussüsteemis - oskab kasutada teaduslikke meetodeid, haridustehnoloogilisi vahendeid õppeprotsessi ja -keskkonna analüüsiks ning kujundamiseks, õppijate arengu hindamiseks - on omandanud teadmised õpikäsitluste erinevustest, lapse arengust, haridusest ühiskonnas; teadlikkus õpetajatöö professionaalsetest ja eetilistest nõuetest - on omandanud teadmised emakeele didaktika kahes allvaldkonnas, süvendatud teadmised eesti keelest ja kirjandusest, kursisolek eesti kultuuri uuemate arengutega - suudab analüüsida oma kutsetegevust ja kavandada oma edasist arengut

- tunneb nüüdisaegse kasvatusteaduse põhimõisteid, suundumusi ja problemaatikat - suudab mõista kasvatustegelikkuse funktsioneerimist kultuuri ja sootsiumi tasandil - omab teadmisi haridussüsteemi ülesehitusest, arengust, toimimisprintsiipidest - suudab mõista ja suunata haridusprotsesse nii institutsionaalsel kui indiviidi tasandil - oskab viia läbi teaduslikku uurimistööd selle kõigis etappides - omab eneseanalüüsi ja kriitilise süsteemse mõtlemise oskust ning süsteemitunnetust - oskab teooriat praktikas rakendada

- tunneb kasvatusteaduslikke, eriala- ja didaktikaalaseid põhimõisteid, -teooriaid ja uurimismeetodeid ning seostab neid õppetegevuse eri aspektidega - seostab pedagoogilis-psühholoogilisi ja informaatikaalaseid teadmisi ning on võimeline integreerima informaatikat erinevate ainete õpetamisel põhikoolis ja gümnaasiumis - kavandab ja viib läbi didaktiliselt põhjendatud ainetunde informaatikas ja veel ühes aines, kujundab õpikeskkonda haridustehnoloogiliste vahenditega, kasutab õppedisaini printsiipe informaatika õppematerjalide loomiseks, juhendab õppijaid ja toetab nende õpimotivatsiooni - on algatusvõimeline, suudab juhtida arendustegevust oma ainevaldkondades ja teha meeskonnatööd, kaasates sellesse erinevaid partnereid - analüüsib ja reflekteerib enda kutsealast tegevust ning kavandab oma edasist professionaalset arengut, sh õpingute jätkamist doktoriõppes

- mõistab kaasava hariduse teoreetilisi aluseid õppimisest, arengust ja mitmekesisuse teaduslikest käsitlustest ja rakendab neid oma pedagoogilises tegevuses - analüüsib ja kohandab õpikeskkonda õppijate erinevustest ja vajadustest lähtuvalt, tagades õpitoe, eduelamuse ja turvalise klassikliima - rakendab digipedagoogikat ja sobivaid innovatiivseid õppemeetodeid, mis toetavad õppija individuaalset arengut ja õpimotivatsiooni - viib läbi tõenduspõhiseid uurimuslikke ja arendusprojekte organisatsiooni arengu toetamiseks - nõustab ja juhendab kolleege ning lapsevanemaid, toetades koostöövõrgustike kujunemist ja kaasava koolikultuuri arengut - tegutseb eetiliselt ja väärtuspõhiselt, järgides õpetaja kutse-eetikat ning sotsiaalse õigluse ja võrdsuse põhimõtteid

- teab kaasava hariduskorralduse põhimõtteid ja rakendusvõimalusi - tunneb arengu ja õppimise põhimõtteid, märkab õppija vajadusi ning vastavalt sellele kohandab õpikeskkonda, tagades õpitoe ja eduelamuse - oskab kujundada emotsionaalselt ja sotsiaalselt turvalist klassikliimat - tunneb peamiste koostöövõrgustike toimimise võimalusi ning rakendab neid - toetab kolleege ja nõustab lapsevanemaid kaasava hariduse rakendamisel

- rakendab hariduspsühholoogia, üld- ja ainedidaktika põhimõtteid õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel, arvestades õppijate arengut, eripära ja vajadusi; - kavandab ja viib läbi õppeprotsessi väärtuspõhiselt ja eetiliselt, sidudes kunsti ja visuaalkultuuri alased teadmised, didaktilised lähenemised ja üldpädevuste arendamise toetades süvitsi õppimist, õppijate kaasatust ja heaolu; - reflekteerib õpetamist, kohandab õppekeskkonda, õppesisu ja ülesandeid, rakendades diferentseerimist, kaasava hariduse põhimõtteid ning digitehnoloogilisi lahendusi, et toetada kõigi õppijate õppimist ja arengut; - kasutab kujundavat hindamist ja õppimist toetavat tagasisidet õpilaste arusaamade jälgimiseks ning õppeprotsessi kohandamiseks; - hoolitseb enda heaolu eest, kasutab uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist kunsti ja visuaalkultuuri õpetamise pidevaks arendamiseks ja täiustamiseks ning teeb koostööd erinevate osapooltega ja panustab õpikogukondadesse.

- analüüsib kultuuri arenguprotsesse ja orienteerub kaasaegses kunstimaailmas - on omandanud individuaalse õppimise oskuse ning on avatud pidevaks professionaalseks arenguks - omab heal tasemel suulist ja kirjalikku väljendusoskust eesti keeles ning valdab vähemalt ühte võõrkeelt Euroopa Keelemapi B2 tasemel - omab süvendatud teadmisi ja oskusi vähemalt ühes kunsti kitsamas valdkonnas - mõtestab kunstiõpetaja rolli kasvatusteaduste ja psühholoogia kontekstis - oskab planeerida ja juhtida õppeprotsessi arvestades riiklike ning õppeasutuse regulatsioonidega - loob õppimist ning õppija arengut toetava keskkonna õppijaid kaasates - on võimeline looma ja teaduslikult põhjendama oma kunstiõpetuse käsitlust tuginedes kunstididaktika teoreetilistele seisukohtadele

- mõistab ja analüüsib kasvatusteaduslikke, kutseõppe ja didaktikaalaseid põhimõisteid, -teooriaid ja uurimismeetodeid - hindab kriitiliselt erinevaid kasvatusparadigmasid ja nende rakendamise võimalusi, sh ka õpikeskkonna loomise kaudu - loob interdistsiplinaarseid seoseid pedagoogiliste ja erialaste teadmiste vahel - analüüsib pedagoogilisi protsesse ja neid mõjutavaid tegureid lähtuvalt õppija terviklikust arenguvajadusest - analüüsib ja kavandab ensese täiendamist lähtuvalt kutseõpetaja professionaalsest tegevusest - demonstreerib iseseisva uurimistöö kaudu süvendatud teadmisi kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas nii eesti- kui võõrkeeles - omab valmisolekut tööks kutseõpetajana ning osalemiseks kodanikuühiskonnas, järgides eetilisi põhimõtteid - mõistab kutsehariduse, ühiskonna ja majanduse seoseid rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil

- rakendab hariduspsühholoogia, üld- ja ainedidaktika põhimõtteid õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel, arvestades õppijate arengut, eripära ja vajadusi - kavandab ja viib läbi õppeprotsessi väärtuspõhiselt ja eetiliselt, sidudes ainealased teadmised, didaktilised lähenemised ja üldpädevuste arendamise toetades süvitsi õppimist, õppijate kaasatust ja heaolu - reflekteerib õpetamist, kohandab õppekeskkonda, õppesisu ja ülesandeid, rakendades diferentseerimist, kaasava hariduse põhimõtteid ning digitehnoloogilisi lahendusi, et toetada kõigi õppijate õppimist ja arengut - kasutab kujundavat hindamist ja õppimist toetavat tagasisidet õpilaste arusaamade jälgimiseks ning õppeprotsessi kohandamiseks - hoolitseb enda heaolu eest, kasutab uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist õpetamise pidevaks arendamiseks ja täiustamiseks ning teeb koostööd erinevate osapooltega ja panustab õpikogukondadesse - omab süvendatud teadmisi spordivaldkonnast ning on võimeline kavandama, juhtima ja analüüsima treeningprotsessi, rakendades kaasaegseid treeningumetoodikaid ning lahendades spordivaldkonna praktilisi ja teaduslikke probleeme

- rakendab hariduspsühholoogia, üld- ja ainedidaktika põhimõtteid õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel, arvestades õppijate arengut, eripära ja vajadusi - kavandab ja viib läbi õppeprotsessi väärtuspõhiselt ja eetiliselt, sidudes ainealased teadmised, didaktilised lähenemised ja üldpädevuste arendamise toetades süvitsi õppimist, õppijate kaasatust ja heaolu - reflekteerib õpetamist, kohandab õppekeskkonda, õppesisu ja ülesandeid, rakendades diferentseerimist, kaasava hariduse põhimõtteid ning digitehnoloogilisi lahendusi, et toetada kõigi õppijate õppimist ja arengut - kasutab kujundavat hindamist ja õppimist toetavat tagasisidet õpilaste arusaamade jälgimiseks ning õppeprotsessi kohandamiseks - hoolitseb enda heaolu eest, kasutab uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist õpetamise pidevaks arendamiseks ja täiustamiseks ning teeb koostööd erinevate osapooltega ja panustab õpikogukondadesse - omab süvendatud ainealaseid teadmisi loodusteaduste valdkonnast ning kavandab, viib läbi ja analüüsib loodusteaduslikes ainetes läbiviidavat õppeprotsessi rakendades kaasaegseid metoodikaid ning tõenduspõhist lähenemist

- teab kasvatusteaduslikke, eriala- ja ainedidaktilisi põhimõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid ning oskab neid rakendada õpetajatöös - eristab erinevaid kasvatusparadigmasid ning oskab kriitiliselt hinnata nende rakendamise võimalusi - loob interdistsiplinaarseid seoseid pedagoogilis-psühholoogiliste ja erialaste teadmiste vahel - järgib oma tegevuses õpetajale esitatavaid professionaalseid ja eetilisi nõudeid ning omab valmisolekut kodanikuühiskonnas osalemiseks - oskab planeerida ja juhtida õppeprotsessi, kujundada õpikeskkonda, juhendada õppijate õppimist ja toetada õpimotivatsiooni - oskab töötada meeskonnas ja meeskonnajuhina kaasates erinevaid partnereid: õppijaid, kolleege, teisi osalisi haridussüsteemis - oskab kasutada erinevaid õppemeetodeid ja teaduslikke meetodeid, haridustehnoloogilisi vahendeid aine õpetamisel ja õppimisel ning õppekeskkonna analüüsimiseks ning kujundamiseks, õppijate arengu hindamiseks, tunneb erinevaid ainealaste teadmiste edasiandmise võtteid - suudab demonstreerida iseseisva uurimistöö kaudu süvendatud teadmisi kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas oma erialal nii eesti kui erialal olulises võõrkeeles - oskab erinevaid ainealaseid teemasid integreerida teiste üldhariduskoolis õpetatavate ainetega, siduda uusi erialaseid teadmisi üldhariduskooli õppekava ja teemadega ning igapäevaeluga - on võimeline pedagoogilist protsessi ja seda mõjutavate tegurite kirjeldamiseks ja analüüsimiseks, sh enesereflektsiooniks, edasise professionaalse arengu ning muutuste kavandamiseks õppeprotsessis - omab valmisolekut õpingute jätkamiseks doktoriõppes

- rakendab hariduspsühholoogia, üld- ja ainedidaktika põhimõtteid matemaatika õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel, arvestades õppijate arengut, eripära ja vajadusi - kavandab ja viib läbi õppeprotsessi väärtuspõhiselt ja eetiliselt, sidudes matemaatikateadmised, didaktilised lähenemised ja üldpädevuste arendamise toetades süvitsi õppimist, õppijate kaasatust ja heaolu - reflekteerib õpetamist, kohandab õppekeskkonda, õppesisu ja ülesandeid, rakendades diferentseerimist, kaasava hariduse põhimõtteid ning digitehnoloogilisi lahendusi, et toetada kõigi õppijate õppimist ja arengut - hindab ja selgitab rakendatud didaktiliste ja metoodikavõtete mõju õpilaste matemaatilisele mõtlemisele, matemaatikapädevusele, baasvajadustele, enesetõhususele ja õpitulemustele - kasutab kujundavat hindamist ja õppimist toetavat tagasisidet õpilaste arusaamade jälgimiseks ning õppeprotsessi kohandamiseks - hoolitseb enda ja teiste heaolu eest, kasutab uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist õpetamise pidevaks arendamiseks ja täiustamiseks ning teeb koostööd erinevate osapooltega ja panustab õpikogukondadesse

- teab ja mõistab muusikahariduse eesmärke, põhimõtteid ja suunitlusi ning väärtustab muusikat laiemas sotsiaalkultuurilises kontekstis - omab süsteemseid ja laiapõhjalisi üldkasvatusteaduslikke ning ainedidaktilisi lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi muusikaõpetaja tööks vajalikke teadmisi ja rakenduslikke oskusi - oskab läbi viia muusikalisi tegevusi ja muusikatunde kasutades erinevates metoodilistes käsitlustes sisalduvaid didaktilisi võimalusi - oskab reflekteerida oma tegevust muusikaõpetajana ja kavandada õpilase arengut ning enda edasist täiendamist üldkasvatusliku ja interdistsiplinaarse kompetentsuse suunas - orienteerub muusikaloos, muusikateoorias, erinevates muusikastiilides rakendades neid teadmisi praktilises tegevuses ning on võimeline musitseerima muusikaõpetajale kohasel tasemel - on omandanud teadmised ja oskused erialalise teadusliku uurimustöö läbiviimiseks - suudab teha koostööd erinevate sihtgruppidega ja käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi laiemas kultuuri ja ühiskonna kontekstis ning väljendada end erialaliselt vähemalt ühes võõrkeeles

- rakendab hariduspsühholoogia, üld- ja ainedidaktika põhimõtteid õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel, arvestades õppijate arengut, eripära ja vajadusi - kavandab ja viib läbi õppeprotsessi väärtuspõhiselt ja eetiliselt, sidudes ainealased teadmised, didaktilised lähenemised ja üldpädevuste arendamise toetades süvitsi õppimist, õppijate kaasatust ja heaolu - reflekteerib õpetamist, kohandab õppekeskkonda, õppesisu ja ülesandeid, rakendades diferentseerimist, kaasava hariduse põhimõtteid ning digitehnoloogilisi lahendusi, et toetada kõigi õppijate õppimist ja arengut - kasutab kujundavat hindamist ja õppimist toetavat tagasisidet õpilaste arusaamade jälgimiseks ning õppeprotsessi kohandamiseks - hoolitseb enda heaolu eest, kasutab uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist õpetamise pidevaks arendamiseks ja täiustamiseks ning teeb koostööd erinevate osapooltega ja panustab õpikogukondadesse - omab tehnoloogiavaldkonna ainealaseid teadmisi ning kavandab, viib läbi ja analüüsib tehnoloogiavaldkonna ainetes läbiviidavat õppeprotsessi teadus- ja väärtuspõhiselt, kohandades seda ühiskondlike vajadustega

- teab kasvatusteaduslikke, eriala, aine- ja didaktikaalaseid põhimõisteid, -teooriaid ja uurimismeetodeid - eristab, analüüsib ja hindab erinevaid kasvatusparadigmasid ning hindab kriitiliselt nende rakendamise võimalusi - loob interdistsiplinaarseid seoseid pedagoogilis-psühholoogiliste ja tehnoloogiavaldkonna teadmiste vahel - oskab planeerida ja juhtida õppeprotsessi, kujundada õpikeskkonda, juhendada õppijate õppimist ja toetada õpimotivatsiooni - oskab töötada meeskonnas ja meeskonna juhina kaasates erinevaid partnereid: õppijaid, kolleege, teisi osalisi haridussüsteemis - oskab kasutada erinevaid õppe- ning uurimismeetodeid, haridustehnoloogilisi vahendeid aine õpetamisel ning õppimisel ja õppekeskkonna analüüsimisel ning kujundamisel, tunneb erinevaid ainealaste teadmiste edasiandmise võtteid - oskab erinevaid ainealaseid teemasid integreerida teiste üldhariduskoolis õpetatavate ainetega, siduda erialaseid teadmisi ning oskusi üldhariduskooli õppekava ning teemadega ja igapäevaeluga - on võimeline pedagoogilise protsessi ja seda mõjutavate tegurite kirjeldamiseks ja analüüsimiseks, sh eneserefleksiooniks, edasise arengu kavandamiseks - demonstreerib iseseisva uurimistöö planeerimise ja läbiviimise oskusi ja teadmisi kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse valdkonnas käsitöö ja kodunduse või töö- ja tehnoloogiaõpetuse erialal nii eesti kui võõrkeeles - järgib oma tegevuses professionaalseid ja eetilisi nõudeid, osaleb kodanikuühiskonnas, suhtub sallivalt hoiakute mitmekesisusse

- mõistab täiskasvanuhariduse ning majandus- ja sotsiaalpoliitika seoseid ning täiskasvanuhariduse teooriate rakendamist sotsiaalsete muutuste kontekstis (EL ja mujal maailmas) - analüüsib ja hindab kriitiliselt täiskasvanuhariduse arengusuundumusi EL ja rahvusvahelises kontekstis - hindab kriitiliselt valdkonna juhtivaid teoreetilisi kontseptsioone ning rakendab neid süsteemselt täiskasvanuhariduse erinevates kontekstides ( EL-s ja mujal maailmas) - teab ja rakendab täiskasvanuhariduse poliitika ja täiskasvanuhariduse projektide kavandamise, juhtimise ja elluviimise põhimõtteid - oskab toetada täiskasvanuhariduse eesmärkide realiseerimist sh täiskasvanute õppimist, kasutades asjakohaseid õpetamis- ja õppimismeetodeid ning vahendeid erinevates õpikontekstides - analüüsib kriitiliselt täiskasvanuhariduse valdkonna probleeme, kasutades digipädevusi ja uurimismeetodeid nimetatud probleemide uurimiseks - mõistab ja lahendab täiskasvanute koolituse probleeme erinevates õpikeskkondades ja reflekteerib ennast koolitaja ja õppijana - analüüsib ja väärtustab täiskasvanuid õppijatena ja oskab toetada nende õppimist

- valdab kasvatusteaduste, õppimise psühholoogia ja ainedidaktika kaasaegseid teooriaid ja uurimismeetodeid ning rakendab neid õppimise ja õpetamise analüüsimisel - tegutseb pädevalt oma valitud keele, kirjanduse ja kultuuri valdkonnas, seostades erialateadmised kasvatusteaduslike ja didaktiliste põhimõtetega - kavandab, juhib ja analüüsib õppimis- ja õpetamisprotsessi õppijakeskselt ja tõenduspõhiselt, toetades õppijate arengut, motivatsiooni ja autonoomiat ning kasutades asjakohaseid hindamis- ja digipedagoogilisi lahendusi - toimib professionaalselt koostöös, sh meeskondades ja erinevate hariduspartneritega, suheldes selgelt ning järgides õpetaja kutse-eetika ja seadusandluse põhimõtteid - hoolitseb enda heaolu eest, reflekteerib teadlikult oma pedagoogilist tegevust ja professionaalset arengut, viib läbi uurimistööd ning on valmis jätkama elukestvas õppes või doktoriõppes

- tunneb kasvatusteaduste, õppimise ja õpetamise psühholoogia ning aine- ja valitud eriala ainedidaktika alaseid põhimõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid - eristab erinevaid kasvatusparadigmasid ning hindab kriitiliselt nende rakendamise võimalusi - tunneb oma valitud keel(t)e raames (kahe) keele, kirjanduse ja kultuuri valdkonna uurimise jaoks kasutatavaid tänapäevaseid teooriaid ning oskab nende rakendamises kaasa rääkida - loob interdistsiplinaarseid seoseid kasvatusteaduslike ja erialateadmiste vahel - loob iseseisva uurimistöö toel uut teadmist ainedidaktika ja kasvatusteaduste valdkonnas - suudab planeerida ja juhtida õppeprotsessi, kujundada ja analüüsida õpikeskkonda, juhendada õppimist, toetada õppijate õpimotivatsiooni ning hinnata nende arengut, kasutades sobivaid kasvatusteaduslikke meetodeid ja haridustehnoloogilisi vahendeid - oskab töötada meeskonnas ja meeskonnajuhina, kaasates erinevaid partnereid: õppijaid, kolleege, teisi partnereid haridussüsteemis, ning suhelda erinevate sihtrühmadega - tunneb õpetaja kutse-eetikat, järgib seda nii erialategevuses kui ka väljaspool seda, osaleb aktiivse kodanikuna kodanikuühiskonnas, tunneb olulisi seadusandlikke akte - on valmis analüüsima oma kutsealast tegevust, kavandama oma edasist professionaalset arengut ja jätkama doktori- või elukestvas õppes

- rakendab hariduspsühholoogia, kasvatusteaduste ja ainedidaktika põhimõtteid õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel, arvestades õppijate arengut, eripära ja vajadusi; - kavandab ja viib läbi õppeprotsessi väärtuspõhiselt ja eetiliselt, sidudes ainealased teadmised, didaktilised lähenemised ja üldpädevuste arendamise toetades sügavat õppimist ja õppijate kaasatust ja heaolu; - kohandab õppekeskkonda, õppesisu ja ülesandeid, rakendades diferentseerimist, kaasava hariduse põhimõtteid ning digitehnoloogilisi lahendusi, et toetada kõigi õppijate õppimist ja arengut; - kasutab kujundavat hindamist ja õppimist toetavat tagasisidet õpilaste arusaamade jälgimiseks ning õppeprotsessi kohandamiseks; - reflekteerib oma õpetamist, kasutab uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist õpetamise arendamiseks ja täiustamiseks ning teeb koostööd erinevate osapooltega ja panustab õpikogukondadesse.

- suudab põhjendada kasvatusteaduslike probleemide lahendusi laiemast sotsiaalteaduslikust kontekstist lähtuvalt - suudab orienteeruda uurimistöö metodoloogia tänapäevastes käsitlustes - oskab planeerida uuringut ning kasutada uurimis- ja andmeanalüüsimeetodeid - suudab efektiivselt töötada teadustekstidega ja oskab neid luua - on valmis teaduslikuks kommunikatsiooniks ja koostööks teiste uurijatega

1. mõistab andragoogika põhiprobleemi; 2. analüüsib täiskasvanu õppimise ja õppija iseärasusi; 3. loob võimalusi täiskasvanud õppija ja õppimise toetamiseks nii indiividi kui ka grupi tasandil professionaalsetes kontekstides; 4. analüüsib õppimissituatsioone ja enda professionaalseid praktikaid; 5. tunneb ja analüüsib enda kui täiskasvanud õppija ja koolitaja isiksuslikke ressursse.

Mikrokraadi õppekava läbinud õpetaja: - tunneb aritmeetika ja algebra valdkondade aine-alaseid ja ainedidaktika põhimõisteid, teooriaid ja meetodeid; - rakendab õpingutes omandatud aine-alaseid ja ainedidaktika teadmisi ja oskusi matemaatika õpetamisel, pöörates tähelepanu õpilaste vajaduste märkamisele, nende tõlgendamisele ja õpilase arengut toetavate otsuste tegemisele õpetamisprotsessis; - lahendab põhikooli aritmeetika ja algebra ülesandeid.

Kasutab tänapäevaseid digitaalseid mõõteriistu ja katsevahendeid eksperimentide läbiviimiseks. Koostab lihtsamaid töölehti, milles eksperimendi eri etapid (probleemi püstitus, teooria, eksperiment, analüüs ja kokkuvõte) on seotud terviklikuks digitaalseks töömaterjaliks. Omab ülevaadet Vernieri sensorite ja vastavate tarkvaralahenduste kohta.

Mikrokvalifikatsiooni omandanu: 1. Analüüsib ja arendab oma digipädevusi õpetaja ja õppija digipädevusmudelite alusel, reflekteerides õpimapi kaudu oma professionaalset arengut. 2. Kasutab erinevaid digivahendeid ja -platvorme õppeprotsessi planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks nii kontakt-, hübriid- kui ka distantsõppes. 3. Loob ja kohandab digitaalseid õppematerjale ja juhendeid, järgides autoriõiguste nõudeid ning rakendades visuaalset ja interaktiivset kujundust (nt arvutigraafika, animatsioonid, videotöötlus); kavandab ja viib läbi mängustatud ja koostööpõhiseid õpitegevusi, kasutades kaasaegseid veebipõhiseid lahendusi ja tööriistu. 4. Valib ja rakendab õppeprotsessi rikastamiseks sobivaid hindamismeetodeid ning loob interaktiivseid hindamisvahendeid nagu testid ja viktoriinid. 5. Integreerib õppetöösse kaasaegseid tehnoloogiaid, sealhulgas tehisaru, toetades nii õppijate kui ka enda digipädevuste järjepidevat arengut. 6. Planeerib ja viib läbi koostööl põhinevaid õppeprotsesse, kasutades mitmekesiseid veebipõhiseid koostöövahendeid.

1. planeerib, eesmärgistab ja viib läbi muusikalisi tegevusi lapse üld – ja muusikaliste pädevuste kujundamiseks; 2. seostab muusikategevusi eri aine- ja eluvaldkondadega; 3. tunneb muusikategevuse liike ja meetodeid alushariduses ning koostab muusikatunni, mängude töötoa ja peo kava ja viib kavandatud tegevused ellu; 4. teab erivajadustest ja võimalustest muusikaliseks tegevuseks erivajadusega lastega; 5. teab multimeedia põhialuseid ja näeb multimeedia rakendamisvõimalusi pedagoogilises töös; 6. oskab juhtida hääle tervislikku kasutamist, tunneb pilli- või vokaali spetsiifikat ning esitab valitud repertuaari.

Programmi läbinud õppur: 1. Tunneb eesti keele tasemeid ja oskab neid määrata (Euroopa keeleõppemapp), keeleõppemetoodikaid, osaoskuste arendamise võimalusi ja eri õpitöövorme, oskab keeleõpet eesmärgistada ja planeerida, omab ülevaadet eesti keele õppematerjalidest. 2. Mõistab eesti keele kui sihtkeele eripära, tunneb eesti keele struktuuri ja keelekasutust E2 õpetamise ja omandamise seisukohalt. 3. Tunneb ja oskab seletada eesti keele nähtusi. 4. Oskab hinnata E2 keeleõppematerjalide sobivust eri keeleõppesituatsioonides ja eri õppijate jaoks.

1. Planeerib ja viib läbi loodusõpetuse õppetunde, sidudes neid igapäevaelu ja teiste õppeainetega. 2. Oskab juhendada loodusõpetuse praktilisi ja laboratoorseid töid ning rakendab loodusteaduslikku meetodit ja integreerib õppeainetega seotud teemasid.

Mikrokraadi õppekava läbinud õpetaja tunneb peamisi matemaatilisi meetodeid loodusteadustes; viib läbi füüsikalisi mõõtmisi ja teeb füüsika laborites sooritatud katsetulemuste põhjal korrektset andmeanalüüsi; mõistab heli füüsikalisi aluseid; teeb laboris ja klassiruumis heliga seotud mõõtmisi ja katseid.

Mikrokraadi edukal läbimisel õppija: teab gümnaasiumi füüsika õpetuse eesmärke ja valib eesmärkide saavutamiseks sobivaid õppemeetodeid, -vahendeid ja vorme; teab, millised tegurid mõjutavad füüsikaõpet, millised arengud on läbinud füüsikaõpe Eestis ja maailmas; analüüsib oma tegevust õpetajana (eneseanalüüs) ja annab oma tegevusele adekvaatse hinnangu, oskab kriitiliselt mõelda ja tegutseda; tõstab õpilaste huvi füüsikaga seotud erialade vastu, seob igapäevaelu nähtusi õpitavaga; mõistab õpilaste individuaalse juhendamise ja õpilasgrupi juhendamise erinevusi, loob eeldused loodusteaduslike ainete lõimiseks.

Mikrokraadi õppekava edukal läbimisel õpetaja: teab põhikooli füüsika õpetuse eesmärke ja valib eesmärkide saavutamiseks sobivaid õppemeetodeid, -vahendeid ja vorme; teab, millised tegurid mõjutavad füüsikaõpet ja millised arengud on läbinud füüsikaõpe Eestis ja maailmas; analüüsib oma tegevust õpetajana (eneseanalüüs) ja annab oma tegevusele adekvaatse hinnangu, mõtleb kriitiliselt ja tegutseb vastavalt sellele; tõstab õpilaste huvi füüsikaga seotud erialade vastu, seob igapäevaelu nähtusi õpitavaga; mõistab õpilaste individuaalse juhendamise ja õpilasgrupi juhendamise erinevusi, loob eeldused loodusteaduslike ainete lõimiseks.

Mikrokraadi õppekava läbinud õpetaja: teab põhilisi elektrivoolu, magnetismi ja elektromagnetismi seadusi ning kasutab neid vastavate nähtuste ja igapäevases elus kasutatavate tehniliste seadmete tööpõhimõtete selgitanusel; lahendab elektromagnetismi probleemülesandeid; viib läbi eksperimente elektriõpetuses ja magnetismis ning kasutab põhilisi seaduspärasusi uuritavate nähtuste ja katsetulemuste analüüsil; rakendab elektromagnetismi seadusi katsetulemuste kirjeldamisel ja analüüsil; teab põhikooli füüsika õpetamisel kasutatavaid eri tüüpi ülesandeid ja rakendab neid põhikooli teemade juures; kasutab tänapäevaseid vahendeid põhikooli ülesannete koostamisel ja lahendamisel.

1. Teab ja mõistab põhikooli füüsika olulisemaid teoreetilisi käsitlusi ning nende seoseid igapäevaste loodusnähtuste ja tehnoloogiliste rakendustega; 2. oskab rakendada füüsika teoreetilisi teadmisi probleemülesannete lahendamisel ning nähtuste selgitamisel põhikooli tasemel; 3. oskab kavandada, ette valmistada ja läbi viia füüsika praktilisi töid ning kasutada selleks sobivaid mõõteriistu, katseseadmeid ja õppevahendeid; 4. oskab analüüsida ja tõlgendada praktiliste tööde tulemusi, hinnata nende usaldusväärsust ning seostada saadud tulemusi teoreetiliste lähtekohtadega; 5. oskab kasutada praktilisi meetodeid füüsika õppimise ja õpetamise toetamiseks põhikoolis, valides õpieesmärgist lähtuvaid sobivaid tegevusi ja töövõtteid.

1. Selgitab geneetika, molekulaar- ja rakubioloogia ning biokeemia põhimõisteid ja protsesse ning seostab neid elusorganismide talitluse ja evolutsiooniga; 2. analüüsib geneetiliste ja molekulaarsete protsesside mehhanisme ning tõlgendab bioloogilisi andmeid, kasutades teaduslikku mõtlemist; 3. kasutab lihtsamaid molekulaar- ja rakubioloogia laboratoorseid meetodeid ning dokumenteerib ja interpreteerib saadud tulemusi; 4. seostab kaasaegseid molekulaarbioloogia ja geneetika teadussaavutusi gümnaasiumi bioloogia õppekava teemadega; 5. kavandab ja juhendab gümnaasiumis läbiviidavaid lihtsamaid uurimuslikke ja laboratoorseid töid, arvestades teadusliku meetodi põhimõtteid ja laboriohutust.

1. teab 3. ja 4. kooliastme geograafia õpetamise eesmärke ja oskab õppetööd planeerida ning leida selleks sobivad õppevahendid, -meetodid ja -vormid; 2. teab, kuidas on arenenud geograafia õppimine Eestis ja millised tegurid geograafia õpetamist mõjutavad; 3. oskab igapäevaelu siduda geograafias õpitavaga ja märkab õppeainetevahelisi seoseid ja loob eeldused erinevate õppeainete lõimimiseks; 4. oskab juhendada õpilasi nii individuaalselt kui ka õpilasgruppides; 5. on infootsingutes allikakriitiline, tegeleb eneseanalüüsiga ja annab oma tegevusele adekvaatse hinnangu.

1. mõistab hariduslikke ja kasvatuslikke protsesse ühiskonnas, ajaloos ja kultuuriti erinevates tingimustes; 2. tunneb kasvatusteaduslikke käsitusi inimeseks kujunemisest ning mõistab ja analüüsib kriitiliselt kaasaegseid pedagoogilisi probleeme rahvusvaheliselt tunnustatud haridusfilosoofiliste kontseptsioonide taustal; 3. mõistab haridus- ja kasvatusteadusliku teoreetilise teadmise, erinevate praktikate ja praktiliste otsustuste sügavat seotust; analüüsib haridusasutuse õppekavasid erinevate kasvatusteaduslike teooriate, filosoofiate ja ideoloogiate valguses; 4. teadvustab mõtlemise ja mõtlemisoperatsioonide arengu rolli inimestele ainuomase keskkonna kujunemises; 5. mõistab haridus- ja kasvatusteadusliku teoreetilise teadmise, erinevate praktikate ja praktiliste otsustuste seotust, rakendab erialaseid teadmisi õppijate arengu toetamisel formaal- ja mitteformaalõppes.

1. aitab kaasa kaasava hariduse tähenduslikule rakendamisele oma koolis; 2. toetab kolleege tuge vajavate õpilaste õppe kohandamisel; 3. mõtestab oma tööalast kogemust HEVKOna.

1. On omandanud valmisoleku kaasava hariduse tähenduslikuks rakendamiseks õppeasutuses, kasutades tolerantset ja eetilist suhtumist võrdsete võimaluste loomisel ja õppijate individuaalsuse arvestamisel; 2. tunneb erinevaid meetodeid ja töövõtteid tuge vajava õppija õpetamiseks ja õppija arengu toetamiseks; 3. valib, koostab ja kohandab õppematerjale; 4. nõustab kooli pedagooge, juhtkonda ja lapsevanemaid eri kohanduste rakendamisel; 5. hindab koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega rakendatava toe tulemuslikkust; 6. korraldab võrgustikutööd eri valdkondade spetsialistide ja huvigruppide vahel.

1. Kirjeldab ja märkab õppimise kontekstis olulisi tunnetusprotsesse ja nende avaldumist klassiruumis; 2. Arvestab tunnetusprotsesside olemust ja arengu seaduspärasusi õppeprotsessi kavandamisel; 3. Eristab õpimotivatsiooni ja emotsioonidega seotud eri aspekte, tuginedes kaasaegsetele hariduspsühholoogia teooriatele ning rakendab neid teadmisi õppimist ja kaasatust toetava õpikeskkonna kujundamisel; 4. teeb õppeprotsessi arendamisel ja enda professionaalse arengu kavandamisel otsuseid, toetudes tõenduspõhistele teadmistele ja klassiruumist kogutud andmete analüüsile; 5. Lähtub ainedidaktiliste otsuste puhul teadmistest tunnetusprotsesside kohta; 6. Kasutab õpitud teadmisi ja oskusi õpetaja kutse taotlemisel vajaliku portfoolio koostamisel.

1. Mikrokraadiõppe läbinud õpetaja kirjeldab ja märkab õppimise kontekstis olulisi tunnetusprotsesse ja nende avaldumist klassiruumis; 2. arvestab tunnetusprotsesside olemust ja arengu seaduspärasid õppeprotsessi kavandamisel; 3. eristab õpimotivatsiooni ja emotsioonidega seotud eri aspekte, tuginedes kaasaegsetele hariduspsühholoogia teooriatele ning rakendab neid teadmisi õppimist ja kaasatust toetava õpikeskkonna kujundamisel; 4. teeb õppeprotsessi arendamisel ja enda professionaalse arengu kavandamisel otsuseid, toetudes tõenduspõhistele teadmistele ja klassiruumist kogutud andmete analüüsile; 5. lähtub ainedidaktiliste otsuste puhul teadmistest tunnetusprotsesside kohta; kasutab õpitud teadmisi ja oskusi õpetaja kutse taotlemisel vajaliku portfoolio koostamisel.

1. märkab õppimise kontekstis olulisi tunnetusprotsesse (sh motivatsiooni ja emotsioonidega seonduvat) ja nende avaldumist; 2. analüüsib tunnetusprotsesside, motivatsiooni ja emotsioonide rolli õppimisel; 3. teab võimalusi tunnetusprotsesside arengu toetamiseks õppeprotsessi käigus; 4. märkab ja analüüsib motivatsiooni toetavaid või pärssivaid tegureid reaalelulistes situatsioonides; 5. mõistab motivatsiooniliste tegurite lühiajalist ja pikaajalist mõju õppimisele ja arengule.

1. orienteerub HEV valdkonda puudutavates õigusaktides; 2. mõistab ja kasutab HEV valdkonnas kasutatavat enamlevinud terminoloogiat; 3. tunneb tuge vajavate õppijate erivajaduste liike ja teab võimalusi nende individuaalsete õpivajaduste toetamiseks; 4. loob vaimselt ja emotsionaalselt turvalise, arengut, loovust ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut toetava koostöise ja üksteist arvestava õpikeskkonna; 5. hindab ja selgitab välja õppija õpioskuste ja ainealase taseme ning arvestab seda õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel, õpikeskkonna ja õppematerjalide kujundamisel; 6. suhtub tolerantselt ja eetiliselt võrdsete võimaluste loomisel ja individuaalsete iseärasuste väärtustamisel kaasava hariduse tingimustes.

Programmi läbinud õppur: 1. teab kirjaoskuse ja LAK-õppe põhimõisteid ning mõistab nende seoseid kooliainete õpetamise ja õppimisega; 2. oskab hinnata õppijate keeletaset ja ainetekstide raskusastet ning rakendab keeleteadliku õpetamise põhimõtteid tekstide lugemisel ja loomisel; 3. tunneb keeleteadliku aineõppe teoreetilisi aluseid ning oskab rakendada metoodilisi võtteid õpitegevuse kavandamisel, lähtudes õppija keeletasemest ja ainekava eesmärkidest; 4. analüüsib ja kohandab õpitekste õppija keelelise valmisoleku alusel, koostab keelelist arengut toetavaid õppematerjale ning reflekteerib oma õpetamispraktikat, rakendades arendus- või tegevusuuringu põhimõtteid.

Mikrokraadi õppekava läbimisel õpetaja lahendab ülesandeid valdkondades: protsendilisus ja kontsentratsioon, redoksvõrrandid, arvutused keemiliste valemite ja võrrandite alusel, lihtsamad füüsikalise keemia ülesanded, moolarvutus, kompleksülesanded; interpreteerib informatsiooni keemiliste elementide perioodilisuse tabelist; loob seoseid eri aineklasside vahel; omab teadmisi keemianomenklatuuri ja -terminoloogia valdkonnas ja rakendab neid; teab ja oskab laboritööd, esitab laboritöö tulemusi arusaadavalt ja loogiliselt, arutleb tulemuste üle ja teeb nende põhjal järeldusi.

1. teab gümnaasiumi keemia õpetuse eesmärke ja valib eesmärkide saavutamiseks sobivaid õppemeetodeid, -vahendeid ja vorme ning on kursis tänapäevaste keemiaõpetamise probleemide ning muutustega; 2. teab, millised tegurid mõjutavad keemiaõpet ja millised arengud on läbinud keemiaõpe Eestis ja maailmas; 3. tõstab õpilaste huvi keemia seotud erialade vastu, seob igapäevaelu nähtusi õpitavaga; 4. arvestab näitlikustamise didaktiliste põhimõtetega ning kasutab sobivaid õppevahendeid ja digilahendusi ning oskab planeerida ja läbi viia demonstratsioonkatseid ja praktilisi töid; 5. oskab luua seoseid keemia ja teiste loodusteaduslike ainete vahel.

1. teab põhikooli keemia õpetuse eesmärke ja valib eesmärkide saavutamiseks sobivaid õppemeetodeid, -vahendeid ja vorme ning on kursis tänapäevaste keemiaõpetamise probleemide ning muutustega; 2. teab, millised tegurid mõjutavad keemiaõpet ja millised arengud on läbinud keemiaõpe Eestis ja maailmas; 3. tõstab õpilaste huvi keemia seotud erialade vastu, seob igapäevaelu nähtusi õpitavaga; 4. arvestab näitlikustamise didaktiliste põhimõtetega ning kasutab sobivaid õppevahendeid ja digilahendusi ning oskab planeerida ja läbi viia demonstratsioonkatseid ja praktilisi töid; 5. oskab luua seoseid keemia ja teiste loodusteaduslike ainete vahel.

1. Planeerib õppimist ja õppija arengut toetavat kutseõppe õpikeskkonda, rakendades kutsepedagoogilisi teadmisi ja oskusi. 2. Planeerib õppeprotsessi didaktikaliselt otstarbekalt, kasutades õppijakeskseid ja erialavaldkonnale sobilikke õppemeetodeid nii teooria- kui ka praktikaõppes kutseõppes õppijate eripärast lähtuvalt. 3. Mõistab väljundipõhise hindamise ja tagasiside olulisust kutsehariduses ja -koolituses ning valib otstarbekaid hindamismeetodeid konkreetsele teooria- ja/või praktikaõppele õpiväljunditest ja õppijate eripärast lähtuvalt. 4. Orienteerub professiooni, professionalismi ja professionaliseerumise (sh professionaalne areng) kontseptsioonides oma eriala valdkonnast lähtuvalt. 5. Mõistab kutseõpetaja professionaalse arengu vajadusi ja võimalusi elukestva õppe kontekstis, tuginedes kutseõpetaja tööd reguleerivatele dokumentidele ja regulatsioonidele. 6. Analüüsib enda teadmisi ja oskusi vastavalt kutseõpetaja, tase 6 kutsestandardile, väärtustele ja Eesti õpetajaeetika koodeksile, tuues esile enesearenguvajadusi kutseõpetajana.

1. Analüüsib oma pädevusi teaduspõhise õpikeskkonna kujundamiseks, lähtudes kutseõpetaja kompetentsusnõuetest ja haridusteoreetilistest alustest. 2. Kavandab õppija kutseidentiteedi kujunemist toetava õpikeskkonna, tuginedes kutsedidaktika teoreetilistele ja kutsehariduse regulatiivsetele alustele. 3. Kujundab õppimist toetava turvalise õpikeskkonna, arvestades sihtrühma varasemaid õpikogemusi ja -vajadusi. 4. Analüüsib majanduse, tööturu ja hariduse vaheliste seoste makro- ja mikrotasandi probleeme ja neid mõjutavaid tegureid, tuginedes tööturu ja hariduse teemakohastelele allikatele. 5. Analüüsib tööl õppimist mõjutavaid tegureid, töölõppimise reguleerimist ja toetamist, luues seoseid töölõppimise teoreetiliste käsitluste, konteksti ja praktikatega.

Mikrokraadi programmi läbimise tulemusel õppija: on omandanud ülevaate eluslooduse mitmekesisusest ja süsteemist, iseloomustab eluslooduse riike, eristab tuntumaid selgroogsete, selgrootute, taimede ja seente rühmi ja oskab neid võrrelda, määrata eluslooduse liike ja rühmi ja tunneb kõige tavalisemaid Eesti taimi, loomi ja seeni; mõistab üldisel tasemel põhilisi eluslooduses toimuvaid protsesse, näeb seoseid keskkonnatingimuste ja liikide kohastumuste vahel ja koostab toiduvõrke; teab ja kirjeldab eluta looduse füüsikalises keskkonnas ilmnevaid nähtusi ja seaduspärasusi, nimetab nende olulisi füüsikalisi tunnuseid ja analüüsib neid ja mõõdab igapäevaelus leitavaid füüsikalisi suurusi ja analüüsib saadud katsetulemusi; teab päikesesüsteemi ehitust, planeetide liikumist, öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist; teab, mis on lihtne plaan või kaart, oskab neid teha, kirjeldab kaardi järgi maastikku ja objektide asukohti, kasutades ilmakaari ja erinevaid abivahendeid ja näitab kaardilt mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike ja olulisemaid geograafilise nomenklatuuri objekte Eestis; viib läbi ilmavaatlusi ja iseloomustab ilma, iseloomustab õhu koostist ja omadusi ning mõõdab õhutemperatuure ja sademeid; rakendab omandatud teadmisi ja oskusi õpetajatöös.

1. Koostab andragoogika põhimõtetest lähtuva täienduskoolituse õppekava ja planeerib õppetegevusi; 2. Loob täiskasvanud õppijat toetava ja turvalise õpikeskkonna, rakendades paindlikult loovvaldkonna-spetsiifilisi juhendamismeetodeid; 3. Valib sobivad hindamismeetodid ja analüüsib õpitulemuste saavutamist (B.2.3); 4. Mõtestab oma rolli koolitajana ja koostab kutse taotlemiseks vajaliku eneseanalüüsi ja portfoolio.

Mikrokraadi õppekava läbinud õppija: - tunneb matemaatika didaktika alaseid põhimõisteid, teooriaid ja meetodeid; - rakendab didaktika alaseid teadmisi matemaatika õpetamisel, planeerides ja juhtides õppeprotsessi õppijakeskselt ning kujundades õpikeskkonda kaasaegse teaduse põhimõtetest lähtudes; - kasutab õppeprotsessis tänapäevaseid haridustehnoloogilisi vahendeid.

1. Mõistab akustika, astonoomia ja astrofüüsika aluseid, põhiprotsesse ja seaduspärasusi ning lahendada probleeme. 2. Oskab kasutada ja seadistada kooliteleskoopi. 3. Oskab sooritada akustika ja astronoomia alaseid eksperimente sh ka lihtsate vahenditega. 4. Teab ja järgib vaatluste ja laboritega seotud ohutustehnikat.

1. Selgitab mikroorganismide ehitust, mitmekesisust ja rolli looduses ning nende tähtsust biotehnoloogias; 2. kirjeldab bio- ja geenitehnoloogia põhilisi meetodeid ning nende rakendusvõimalusi teaduses, hariduses ja ühiskonnas; 3. kasutab bioinformaatika põhivõtteid bioloogiliste andmete analüüsimiseks ja tõlgendamiseks; 4. seostab mikrobioloogia, biotehnoloogia ja bioinformaatika kaasaegseid teadussaavutusi gümnaasiumi bioloogia õppekava teemadega ning oskab käsitleda ka nendega seotud bioeetilisi küsimusi; 5. kavandab ja juhendab gümnaasiumis mikrobioloogia või biotehnoloogia teemalisi uurimuslikke, praktilisi või valikkursuse tegevusi.

1. mõistab ja selgitab motivatsiooni ja akadeemiliste emotsioonide olemust ning nende rolli õppimise ja kaasatuse toetamisel; 2. rakendab ja analüüsib hariduspsühholoogia põhimõisteid ja teooriaid õppimisprotsesside ning õpikeskkondade mõtestamisel; 3. valib ja kasutab sobivaid hindamisvahendeid motivatsiooni ja emotsioonidega seotud protsesside uurimiseks ning tõlgendab tulemusi kontekstipõhiselt; 4. analüüsib ja arendab oma võimalusi motivatsiooniliste protsesside hindamisel ning andmepõhisel töö planeerimisel haridusasutustes.

1. kasutab muuseume ja teisi avatud õpikeskkondi elukestva õppe toetamiseks; 2. kasutab muuseume ja teisi avatud õpikeskkondi elukestva õppe toetamiseks; 3. rakendab eakohaseid ja sihtrühmapõhiseid aktiivõppe meetodeid; 4. lõimib loovalt eri valdkondi; on avatud koostöisele õppimisele ja õpetamisele; 5. rakendab erinevate õpikeskkondade võimalusi.

1. On omandanud ülevaate alus- ja algharidusse sobivatest robootikavahenditest, nende omadustest ja kasutusvõimalustest; 2. Loob koostöös ja kohandab õppematerjale, mis toetavad robootikavahendite abil lõimitud õpet; 3. Valib sobivaid robootikavahendeid ning kohandab ja rakendab olemasolevaid õpistsenaariume vastavalt konkreetsetele hariduslikele vajadustele; 4. Hindab robootika ja tehisaru kasutamisega seotud turvariske ning teeb põhjendatud ettepanekuid nende maandamiseks; 5. Analüüsib ja reflekteerib oma õpetamispraktikat ning kavandab teadlikke muudatusi tehnoloogia toel õppimise ja õpetamise täiustamiseks.

Mikrokraadi programmi läbimise tulemusel õpetaja kasutab bioloogia põhimõisteid; orienteerub elu mitmekesisuses; võrdleb ökosüsteemide ehitust; teab jätkusuutliku arengu õpetuses kasutatavaid meetodeid ja temaatikat ning rakendab neid õpetajana kasvatustöös.

1. mõistab Eesti riigikaitse laia käsitluse aluseid ja nende seost riigi kaitse- ja julgeolekukorraldusega; 2. demonstreerib didaktikaalaseid teadmisi ja sõjaväepedagoogilisi põhimõtteid riigikaitseõpetuse planeerimisel ja läbiviimisel; 3. planeerib ja viib läbi riigikaitse teoreetilist ja praktilist õpet lähtudes riigikaitse aine- või mooduli rakenduskavast, nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ja õppijate iseärasustest ning rakendab valdkonna teadmisi ja oskusi; 4. analüüsib riigikaitse õppe-kasvatusprotsessi ja oma tegevust vastavalt kavandatud eesmärkidele, tegevustele ja muudele vajalikele alusdokumentidele ning sellest lähtuvalt planeerib edasist tegevust ja enesearenguvajadusi riigikaitseõpetajana.

1. mõistab andragoogika põhiprobleemi; 2. analüüsib täiskasvanu õppimise ja õppija iseärasusi; 3. loob võimalusi täiskasvanud õppija ja õppimise toetamiseks nii indiividi kui ka grupi tasandil professionaalsetes kontekstides; 4. analüüsib õppimissituatsioone ja enda professionaalseid praktikaid; 5. tunneb ja analüüsib enda kui täiskasvanud õppija ja koolitaja isiksuslikke ressursse.

Mikrokraadi õppekava läbinud õppijal on terviklik vanemaharidus, mis hõlmab vajalikke kasvatusteaduslikke, eripedagoogilisi, psühholoogilisi ja pereteraapiaalaseid teadmisi, parimal moel toetab 2-8-aastase lapse arengut.

Teab kasvatusteaduslikke, eripedagoogilisi, psühholoogilisi ja pereteraapiaalaseid lähenemisi, mis on vajalikud terviklikuks vanemahariduseks fookusega 2-8-aastasel lapsel.

1. tunneb tehisintellekti põhialuseid ja rakendusvõimalusi enesearengu, karjääriteenuste ja täiskasvanu-hariduse kontekstis; 2. kasutab ja arendab tehisintellekti-põhiseid lahendusi õppimise, karjäärinõustamise, koolitamise ja koolitusarenduse toetamiseks ning mõistab nende rakenduste eetilisi, sotsiaalseid ja andragoogilisi mõjusid. 3. analüüsib ja disainib tehisintellekti-põhiseid tugisüsteeme, mis toetavad inimese õppimist, karjääri kujundamist või koolitustööd; 4. kasutab tehisintellekti tööriistu praktiliselt õppematerjalide loomisel, koolitusprotsesside ja karjäärinõustamise toetamisel; 5. hindab tehisintellekti rakendamise eetilisi ja sotsiaalseid aspekte, sh privaatsuse, küberturvalisuse ja väärtuspõhisuse vaatenurgast 6. kavandab oma töövaldkonnas tehisintellektiga seotud arendusprojekti või prototüübi, mis toetab isiku, organisatsiooni või õppija arengut.

Mikrokvalifikatsiooni õppekava läbinud õppija: - selgitab õppimise teooriaid ning enesejuhitud õppimise, motivatsiooni ja metakognitsiooni seoseid digitehnoloogiatega; - kavandab ja disainib pedagoogiliselt põhjendatud õppetegevusi, kasutades kaasaegseid digivahendeid ja õppematerjalide loomise tööriistu; - rakendab tehisintellekti tööriistu õppematerjalide, harjutuste ja õpitegevuste loomiseks eri kontekstides; - hindab ja mõtestab TI-põhiste lahenduste mõju õppimise tulemuslikkusele, personaliseerimisele ja õppijakogemusele; - kavandab oma tööalases kontekstis õppimise printsiipidele tuginevaid lahendusi, lõimides digitehnoloogia ja tehisintellekti võimalusi.

1. hindab tuge vajavate laste arengu iseärasusi, analüüsib lapse arengut, selgitades välja reaalse ja lähima arenguvalla; 2. planeerib ja kujundab lapse arengut toetava psühhosotsiaalse keskkonna, arvestades laste individuaalsete eripäradega; 3. tunneb kõne arengu seaduspärasusi, loob lapse kõne arengut toetava keskkonna.

1. märkab õppimise kontekstis olulisi tunnetusprotsesse, tunneb enamlevinud kognitiivsete protsesside ja õppimise hindamise vahendeid Eestis ja mujal; 2. valib eesmärgile vastavad hindamisvahendid ja analüüsib tunnetusprotsesside rolli õppimisel; 3. analüüsib kriitiliselt ja tõlgendab hindamisvahendite abil saadud tulemusi konkreetses kontekstis ning nõustab selle pinnalt haridusasutusi õppeprotsessi kavandamisel; 4. on omandanud baasoskused haridusasutuste nõustamiseks töös andmetega.

1. analüüsib õppija õppimisprotsessi, tõlgendades õppijate kognitiivseid, emotsionaalseid ja motivatsioonilisi tegureid teaduspõhiste lähenemiste alusel; 2. kujundab õppimist toetava õpikeskkonna, rakendades selgeid käitumisootusi, õppimist soodustavaid norme ning õppijate heaolu ja kuuluvustunnet toetavaid praktikaid; 3. rakendab tõenduspõhiseid õpetamisstrateegiaid, diferentseerides õpet vastavalt õppijate vajadustele ning kasutades kujundavat hindamist ja tagasisidet õppimise toetamiseks; 4. analüüsib õppimise kohta kogutud andmeid ja kasutab neid õppeprotsessi kavandamisel ning kohandamisel; 5. reflekteerib oma õpetamispraktikat, analüüsides ja arendades oma professionaalset tegevust tegevusuuringu põhimõtteid rakendades; 6. koostab õpetajakutse taotlemiseks vajaliku portfoolio, analüüsides oma õpetamispraktikat ja seostades tõendusmaterjale õpetaja kutsestandardi pädevustega.

1. teab andragoogika põhiprintsiipe ja toob näiteid nende rakendamisvõimalustest koolitustegevuses; koostab väljundipõhise õppekava, arvestades täiskasvanud õppija eripära, sobilikke õppemeetodeid ja õppimist toetavaid digivahendid; 2. loob eesmärgipäraseid ja õppimist toetavaid õppematerjale ja õpikeskkondi, arvestades sihtrühma eripära ja grupidünaamikat; 3. viib läbi koolituse, lähtudes täiskasvanute õpetamise põhimõtetest ja täiskasvanute koolitaja kutse-eetikast ning mõistes enda sotsiaalseid võimeid ja metoodilisi valikuid; kasutab toetava ja jõustava suhtluse põhimõtteid koolitusprotsessis ja töösuhtluses laiemalt; kasutab asjakohaseid hindamis- ja tagasiside meetodeid õpitulemuste, õppeprotsessi ja enesehindamiseks ning koostab eneseanalüüsi täiskasvanute koolitaja - kutsestandardi nõuetest lähtuvalt; 4. teab täiskasvanute koolitaja kutse taotlemise protsessi nõudeid, sh kasutab veebikeskkonda e-portfoolio loomiseks ja esitamiseks; 5. analüüsib enda rolli ja määratleb enda arenguperspektiive täiskasvanu koolitajana.

1. analüüsib ja võrdleb täiskasvanuhariduse arengute ja üleminekute eri aspekte rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil; 2. reflektiivselt analüüsib ja kontseptualiseerib täiskasvanuhariduse probleeme ja õppimist; uurib ja mõtestab professionaalset identiteeti, põhiväärtusi ja oskusi täiskasvanute koolitajana ja muutuste eestvedajana.

1. teab koolitustegevuse põhimõtteid avalikus, era- ja kolmandas sektoris; teab andragoogika põhiprintsiipe ja nende rakendamisvõimalustest koolitustegevuses; 2. toetab õppimise kultuuri kujunemist; käsitab koolitusprotsessi süsteemse arendusprotsessina; 3. koostab väljundipõhise õppekava, arvestades täiskasvanud õppija eripära, sobilikke õppemeetodeid ja õppimist toetavaid digivahendeid; loob eesmärgipäraseid ja õppimist toetavaid õppematerjale ja õpikeskkondi sihtrühma eripära ja grupidünaamikat arvestades; 4. kavandab koolitust koolitusvajaduse analüüsi tulemustest lähtuvalt; kavandab ja hindab koolitusprojekte; 5. mõistab koolitusprojekti kavandamise, läbiviimise ja hindamise teoreetilisi aluseid; kasutab asjakohaseid hindamis- ja tagasiside meetodeid õpitulemuste, õppeprotsessi ja enesehindamiseks.

Programmi läbinud õppija: 1. Omab didaktilist pädevust võõrkeele õppimisprotsessi juhtimiseks erinevates õppekeskkondades. 2. Tunneb kaasaegse võõrkeeleõppe ainemetoodika ja -didaktika põhiseisukohti, teooriaid ning rakendab neid teadlikult praktilises õppetöös. 3. Kasutab sihipäraselt erinevat õppevara ja metoodilisi võtteid, toetades õppijate keeleoskuse arengut. 4. Valdab võõrkeelt vähemalt C1 tasemel ning suudab seda kasutada nii õpetamise kui ka professionaalse suhtluse kontekstis. 5. On omandanud oskused võõrkeele õpetamiseks erineva keeletasemega õppijatele ning suudab kohandada õpet vastavalt sihtrühma vajadustele. 6. Toetab õppija erialakeele omandamist, sidudes keeleõppe valdkonnapõhise sisuga.

1. tunneb õppimise ja õpetamise hariduspsühholoogilisi põhitõdesid ning nende rakendatavust tervishoiuhariduses; 2. tunneb sihtgrupi ja organisatsiooni vajadustele lähtuvaid asjakohaseid õpiteooriaid ja teoreetilisi raamistikke; 3. tunneb õppimise ja õpetamise juhtimiseks ja toetamiseks asjakohaseid põhimõtteid ja otstarbekaid viise ning põhjendab nende valikut.

Mikrokraadi õppekava läbinud õppija: - selgitab ja analüüsib õppimise, koolituse ja arendusprotsesside toimimist organisatsioonilises kontekstis ning mõistab nende strateegilist rolli innovatsiooni toetamisel; - kavandab ja rakendab tehnoloogiapõhiseid lahendusi, arvestades õppijate ja organisatsiooni vajadusi ning kasutades sobivaid digitehnoloogiaid ja juurutamise mudeleid; - rakendab õppedisaini põhimõtteid ja õppimisteooriaid kvaliteetse digiõppevara ja õppematerjalide loomisel; - hindab ja täiustab loodud õppe- ja arenduslahenduste pedagoogilist, tehnilist ja strateegilist kvaliteeti, tuginedes tagasisidele ja hindamiskriteeriumidele; - juhib ja toetab digipöördest tulenevaid õppimise ja arenduse muudatusi, edendades koostöist ja innovatsioonile suunatud organisatsioonikultuuri; - reflekteerib ja analüüsib enda professionaalset pädevust õppimise ja arenduse eestvedajana ning kavandab selle edasiarendamist digimuutuste kontekstis.

1. kujundab õppija arengut ja heaolu toetava, sotsiaal-emotsionaalselt turvalise ja kaasava õpikeskkonna; 2. tegutseb teadlikult ja eetiliselt, mõistes oma rolli õppija arengu toetaja ja kooli arendusse panustajana; 3. analüüsib ja arendab õppeprotsessi, õpikeskkonda ja enda kutsealast tegevust teaduspõhiselt ja uurimuslikult; 4. töötab koostöiselt ja juhendavalt, kaasates õppijaid, kolleege ja kogukonna partnereid; 5. rakendab nõustamis- ja juhendamisoskusi professionaalse arengu ja õppijate toetamise eesmärgil; 6. lähtub oma töös haridust reguleerivatest õigusaktidest ja hariduspoliitikast.

1. Kirjeldab loomariigi mitmekesisust, tunneb peamisi loomahõimkondi ning klasse ja olulisemaid seltse ning selgitab põhikooli/gümnaasiumi õppijale kohaselt nende süstemaatilisi ja evolutsioonilisi seoseid; 2. võrdleb loomade ja inimese elundkondade ehitust ja talitlust ja valib sobivaid mudeleid ning näitlikustamisvahendeid nende teemade õpetamiseks; 3. oskab analüüsida loomade kohastumusi erinevates elukeskkondades, tuues näiteid vastavatest morfoloogilistest kui ka füsioloogilistest kohastumustest ning võrreldes neid omavahel; 4. tuvastab ja määrab selgrootuid lihtsamate määramistabelite abil ja oskab juhendada õpilaste praktilist tööd; 5. selgitab põhikooli/gümnaasiumi õppijale kohaselt inimese organismi kui terviku toimimist, kirjeldades organsüsteemide koostist, elundite ehitust ja funktsioneerimist ning seostades neid regulatiivsete mehhanismide, südame-veresoonkonna ja hingamiselundite tööga.

- omab ülevaadet kaasaja poliitika ja valitsemise valdkonnast ja akadeemilistest põhiväitlustest ning oskab seda seostada praktiliste arengutega - tunneb riigi, kohaliku, hargmaise ning rahvusvahelise tasandi institutsioone ja toimijaid, samuti nende toimimisloogikat nii üldisemas ühiskondlikus kontekstis kui ka organisatsiooni tasandil - oskab analüüsida poliitika kujundamise ja rakendamise protsesse ning on omandanud seda toestavad olulisemad teooriad ja meetodid - omab ülevaadet ühiskonna, majanduse ja õiguse põhimõistetest - on omandanud vajalikud pädevused töötamaks rahvusvahelises kollektiivis

- omab teadmisi psühholoogia rakendamise põhimõtetest ja võimalustest - omab teadmisi tänapäeva psühholoogia teoreetilistest alustest, uurimissuundadest ja uurimismeetoditest - on teadlik psühholoogia rakendamise eetilistest ja professionaalsetest standarditest ning on võimeline eristama teaduslikku lähenemist pseudoteadustest - omab teadmisi psühholoogiaalaste teadusuuringute metoodikast - suudab tutvustada psühholoogia olemust, suhelda erinevate sihtgruppidega ning käsitleda spetsiifilisi psühholoogia teadmisi laiemas kultuuri ja ühiskonna kontekstis - oskab kriitiliselt analüüsida psühholoogiaalaseid tekste, uurimistulemusi ja projekte - suudab orienteeruda psühholoogiaalases kirjanduses, leida vajalikku informatsiooni ja seda kriitiliselt hinnata - oskab teadmisi ja oskusi kriitiliselt hinnata ja selle põhjal kujundada psühholoogiaalast enesetäiendust

- tunneb riigiteaduste olulisemaid teooriaid ja meetodeid, oskab määratleda valdkonna keskseid probleeme - valdab alusteadmisi uurimistööks ja spetsiifilisi oskusi kitsama küsimuse uurimiseks - rakendab omandatud teadmisi erialases töös, oskab oma tegevusi planeerida ja kriitiliselt analüüsida - selgitab riigiteaduste küsimusi mittespetsialistidele ning kommunikeerib oma teadmisi sihtrühmadele - orienteerub erialases kirjanduses, leiab vajalikku teavet ja oskab seda kriitiliselt hinnata - määratleb oma arengu ja erialase enesetäiendamise vajadusi

- on omandanud teadmised ja oskused töötamiseks elualadel, mis nõuavad ühiskonna- ning kultuurinähtuste kriitilist mõtestamist ja sotsioloogias kasutatavate meetodite ja teooriate üldist mõistmist - oskab läbi viia rakenduslikke uurimusi ja osaleda teaduslikes uuringutes ISA (International Sociological Association) eetikakoodeksi põhimõtetest lähtuvalt - suudab ära tunda ja väärtustada demokraatlikule ühiskonnale omast arvamuste ja hoiakute paljusust - oskab identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks - suudab jätkata õpinguid magistriõppes sotsioloogias ja sellele lähedastel erialadel

- tunneb liiklusohutuse teoreetilisi ja metodoloogilisi aluseid - on võimeline läbi viima liiklusohutusalaseid analüüse ja uuringuid - oskab kujundada erinevate sihtrühmade liiklusohutusele suunatud hoiakuid - oskab kujundada ohutut liikluskeskkonda ja prognoosida inimeste käitumist keskkonnas - mõistab liiklusohutusega seotud institutsioonide rolli ja partnerluse olulisust ohutu liikluskeskkonna ja käitumise kujundamisel - oskab koordineerida ja juhtida erinevaid liiklusohutust edendavaid projekte riiklikul ja kohalikul tasandil - omab eeldusi teha koostööd liiklusohutuse valdkonnas rahvusvahelisel tasandil - mõistab enese professionaalse arengu ja elukestva õppe olulisust

- valdab rahvusvaheliste suhete kontseptsioone ning mõistab vastavaid teoreetilisi lähtekohti ning erinevate tasandite ja osade toimimist - oskab tulemuslikult lugeda ja analüüsida akadeemilisi tekste, tunneb rahvusvaheliste suhete alast erialakirjandust ning oskab leida tööks vajalikke materjale - oskab iseseisvalt leida ja piiritleda probleeme ja nende analüüsiks vajalikke analüüsivahendeid - oskab koguda ja süstematiseerida empiirilise andmestiku kogumeid uurimisülesannete lahendamiseks ning iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väikesemamahulisi teadus- ja rakendusuuringuid rahvusvahelise poliitika valdkonnas - omab pädevusi töötamiseks rahvusvaheliste suhete alaseid teadmisi nõudvatel ametikohtadel ning õpingute jätkamiseks Euroopa ülikoolide doktoriõppe programmides

- on omandanud oskuse mõista ja analüüsida linna korraldamise aluseid ning üldisi põhimõtteid - mõistab ja analüüsib linnakorralduses toimivaid protsesse (teoreetiline väljund) - on võimeline neid protsesse suunama või nendesse sekkuma (praktiline väljund) - valdab meeskonnatöö ja projektitöö oskusi ning on koostööoskustega - oskab hinnata jätkuõppe vajadusi erialakompetentsi arenguks - on võimeline jätkama doktoriõppes

- teab peamisi kaasaegseid psühholoogia teooriaid, mudeleid ja meetodeid - rakendab omandatud teadmisi ja oskusi psühholoogiliste uuringute läbiviimiseks ja nende tulemuste rakendamiseks ning argumenteerib tõenduspõhiselt pakutavate lahenduste mõju - lahendab erialaga seotud ja erialaüleseid kompleksseid probleeme psühholoogi, nõustaja, psühholoogilise abi pakkuja või akadeemilises ametis töötamisel, näidates loovust, algatusvõimet, vastutustunnet, meeskonna juhtimise oskust ning eriala tulevikusuundade ja ühiskondlike protsesside tundmist - rakendab omandatud teadmisi ja oskusi kestlikult ja strateegiliselt analüüsides ühiskonna probleeme ja osaledes nende lahendamises - hindab enda arenguvajadusi, jätkab eneseharimist ja erialast arengut (sh psühholoogia doktoriõppes) ning toetab teiste õppimist õpetades, juhendades ja/või muul viisil

- teab politoloogia eri valdkondade baaskontseptsioone ja harusid ning mõistab vastavaid teoreetilisi arutlusi - omab süva-arusaama poliitika ja riigivalitsemise kõikide tasandite toimimisest ja institutsioonide omavahelistest seostest, institutsioonide ja kodanike koostoimest ning oskab vahendada (juhtida) institutsioonide ja kodanike kommunikatsiooni - oskab iseseisvalt leida ja piiritleda poliitilisi probleeme ja nende analüüsiks vajalikke analüüsiinstrumente - oskab kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumeid ja neid süstematiseerida ning iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väiksemahulisi teadus- ja rakendusuuringuid poliitiliste probleemide kohta ühiskonna ja poliitika eri tasanditel ja dimensioonides - omab pädevusi töötamiseks politoloogiaalaseid teadmisi nõudvatel ametikohtadel ning õpingute jätkamiseks doktoriõppes nii Eestis kui Euroopa ülikoolide doktoriprogrammides

- tunneb psühholoogia olulisemaid teooriaid, mudeleid ja meetodeid, süvendatult nõustamispsühholoogia, kooli- või organisatsioonipsühholoogia kaasaegseid lähenemisi - oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida psühholoogilisi teooriaid, uurimuste tulemusi ja nende metodoloogilist korrektsust - suudab omandatud teadmisi rakendada erialases töös, oskab planeerida ja kriitiliselt analüüsida oma tegevusi - suudab töötada psühholoogi, nõustaja ja muul psühholoogilist abi andval või akadeemilisel ametikohal - suudab osaleda erialases diskussioonis ja käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi ka laiemas ühiskonna kontekstis - suudab hinnata enesetäiendamise vajadust ning jätkamist professionaalse arengu suunas (psühholoogia doktoriõppes)

- tunneb riigiteaduste ja majanduse eri valdkondade kontseptsioone ja harusid ning mõistab võistlevate teoreetiliste suundade diskursust - oskab iseseisvalt leida ja piiritleda valitsemise ja majandamise probleeme ja nendeks vajalikke analüüsiinstrumente - oskab kujundada uurimisülesande lahendamiseks empiirilise andmestiku kogumeid ja neid süstematiseerida ning iseseisvalt ette valmistada ja läbi viia väiksemahulisi teadus- ja rakendusuuringuid eri valitsemistasanditel ja dimensioonidel - omab pädevusi töötamiseks erinevatel riigiteaduste teadmisi nõudvatel ametikohtadel - omab pädevusi õpingute jätkamiseks doktoriõppes

- on võimeline jälgima ja kriitiliselt hindama oma eriala aktuaalset teaduslikku diskussiooni - on võimeline kavandama ja iseseisvalt läbi viima teaduslikke uuringuid - omab pädevusi töötamaks juhtiva sotsioloogina uuringufirmades, professionaalina avaliku, äri- ja kolmanda sektori organisatsioonides, õppejõuna ülikoolides ning jätkamaks õpinguid doktoriõppes - väärtustab demokraatlikule ühiskonnale omast arvamuste ja hoiakute paljusust ning on valmis aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus osalema - omab teadmisi ISA (International Sociological Assocciation) eetikakoodeksi põhimõtetest uurimistöö läbiviimisel

- oskab püstitada ja lahendada ühiskonnas esilekerkivaid probleeme rahvastikuarengulises kontekstis - orienteerub teadustöö metodoloogia tänapäevastes käsitlustes - oskab kavandada, ellu viia ja juhtida uurimistööd, kasutades valdkonna-spetsiifilisi uurimis- ja analüüsimeetodeid - suudab luua rahvusvaheliselt aktsepteeritud tasemel teadustekste, kriitiliselt analüüsida teadustööd ning argumenteeritult väidelda - suudab töötada rahvusvahelises meeskonnas

- teab psühholoogia uusimaid teoreetilisi käsitlusi ja uurimissuundi, omab põhjalikke teadmisi doktoritöös uuritavas ainevaldkonnas - mõistab psühholoogia kohta ja tähendust sotsiaalteaduste laiemas kontekstis - suudab analüüsida ja kriitiliselt hinnata psühholoogia erinevaid uurimusi, paradigmasid, teooriaid ja mudeleid - oskab kavandada ja korraldada psühholoogia alast teadus- ja arendustegevust ning kriitiliselt analüüsida ja hinnata selle tulemusi - oskab anda edasi erialaseid teadmisi ning korraldada psühholoogia alast õpet - suudab esitada uurimistöö tulemusi erialases teaduskommunikatsioonis - suudab tutvustada spetsiifilisi erialateadmisi kultuuri ja ühiskonna laiemas kontekstis, osaleda ühiskondlikus diskussioonis ja mõjutada sotsiaalseid otsustusprotsesse - on teadlik psühholoogia rakendamise eetilistest ja professionaalsetest standarditest - oskab läbi viia rahvusvahelisel tasemel teaduslikku uurimistööd - omab süsteemseid teadmisi tänapäeva psühholoogia uurimissuundadest, -meetoditest ja teoreetilistest alustest

- omab kõrgeimat erialast riigiteaduslikku akadeemilist kompetentsi sügavate analüütiliste oskuste ja avara lugemuse näol - on kujunenud loova teadlase natuuriks innovaatilise hoiaku ja valmisolekute näol - omab iseseisva uurija kvalifikatsiooni, mis võimaldab tõhusalt osaleda nii Eesti kui ka rahvusvahelistes uurimisvõrgustikes - on omandanud teadusorganisaatori pädevused, mis on vajalikud projektide taotlemiseks, rühmatöö juhtimiseks - on pädev läbi viima õppetööd ja toetama üliõpilaste õppimist - suudab tutvustada spetsiifilisi erialateadmisi kultuuri ja ühiskonna laiemas kontekstis, osaleda ühiskondlikus diskussioonis ja mõjutada sotsiaalseid otsustusprotsesse

- omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet sotsioloogia uurimissuundadest, -meetoditest ja teoreetilistest alustest - orienteerub sotsioloogia-alases teaduskirjanduses, oskab leida vajalikku informatsiooni, oskab seda kriitiliselt hinnata, analüüsida, sünteesida - oskab planeerida ja korraldada rahvusvahelist erialast teadus- ja arendustegevust lähtuvalt ISA (International Sociological Assocciation) eetikakoodi põhimõtetest ning kriitiliselt analüüsida ja hinnata selle tulemusi - suudab osaleda rahvusvahelises erialases ja ühiskondlikus diskussioonis, esitada oma teadustulemusi argumenteeritult ja mõjutada sotsiaalseid otsustusprotsesse - oskab ühiskonnakriitiliselt analüüsida valitsevaid norme - omab pädevusi töötamiseks teadurina, õppejõuna, eksperdina

1. Tunneb Eesti ühiskonna ja poliitika toimimisega seotud põhilisi arengusuundi ning suudab iseseisvalt kaardistada ja selgitada peamisi võtmeprobleeme. 2. Analüüsib Eesti ühiskonna ja poliitika toimimist seostatult ja kontekstuaalselt, nähes probleeme osana laiematest sotsiaalsetest ja poliitilistest protsessidest ning rahvusvahelisest taustast. 3. Hindab kriitiliselt erinevaid arusaamu, tõlgendusi ja narratiive Eesti ühiskonna ja poliitika kohta, sh meedias ja igapäevases diskursuses levivaid käsitlusi.; 4.Töötab iseseisvalt sotsiaalteaduslike tekstidega, eristab peamisi argumente, hindab nende põhjendatust ning rakendab vajadusel allikakriitilist lähenemist.

Tunneb tänapäevase esindusdemokraatia ja poliitilise kommunikatsiooni toimimise baasaluseid ja võtmeinsitutsioonide toimimisloogikat; tunneb ära levinud võimu- ja poliitilise kommunikatsiooni strateegiad ja mõistab poliitkonkurentsi põhiolemust; hindab iseseisvalt probleeme ja näeb pingekohti tänases esindusdemokraatia mudelis ja mediatiseerunud demokraatia mudelis, analüüsib neid kriitiliselt; tunneb poliitilise ja avaliku eestvedamise põhitüüpe ja strateegiaid, analüüsib nende toimimist; teab ja kasutab valitud loogilise argumenteerimise, retoorilise veenmise, poliitika põhjendamise ja hindamise raamistikke ja vahendeid.

1. Mõistab kuidas kodaniku roll, suhe riigiga ja osalusvõimalused muutuvad koos demokraatia teisenemisega; 2. Mõistab, millised on kodaniku õigused ja kohustused suhetes riigiga ja kodanikuühiskonna liikmena. 3. Teab, milline on kodaniku tegevuskeskkond demokraatlikes, autoritaarsetes ja erinevates hübriidrežiimides, kuidas need muutuvad illiberaalsuse ja populismi võidukäigu tingimustes. 4. Omab ülevaadet riigi ja inimese suhete mõõtmetest ja mudelitest ning inimese subjektsust kujundavatest seisunditeguritest, nende seletustest; 5. Saab aru demokraatliku kodakondsuse normatiividest ja praktikatest.

Tunneb strateegilise juhtimise ja innovatsiooni teoreetiliste aluste ning valdkonna õigusaktide olemust; teab süsteemselt juhtimise, innovatsiooni ja kriisivalmiduse toimimisest riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös ja rakendab neid teadmisi; saab aru valdkonna tulemusahela toimimise olulistest põhimõtetest ja kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi koostööst juhtimise ja innovatsiooni valdkonnas; mõistab KOV rolli ja ülesandeid kriisides, kuidas on kriisireguleerimine ja elanikkonnakaitse Eestis korraldatud; juhib tõhusalt kriisikommunikatsiooni.

Programmi edukalt läbinud õppija: 1. Tunneb peamisi linnade arengu teooriaid ja praktilisi lahendusi. 2. Oskab argumenteeritult linnaplaneerimise probleeme ja arendusvõimalusi selgitada. 3. Tunneb nii sisuliselt kui ka korralduslikult planeerimisprotsessi. 4. Kasutab ruumiliste probleemide käsitlemisel ja esitlemisel tänapäevaseid visualiseerimisvahendeid.

1. Mõistab poliitika kujundamise, disaini, põhjendamise, eestvedamise ja analüüsi küsimusi; 2. Kasutab valitud poliitika kujundamise, disaini, põhjendamise, eestvedamise ja analüüsi raamistikke ja tehnikaid; 3. Kasutab avaliku poliitika alast kompetentsi poliitika ja valitsemise lahenduste mõtestamisel.

Orienteerub poliitika kujundamise valdkonnakirjanduses; mõistab poliitika kujundamise protsessi mudeli ja selle etappide loogikat ning näeb ja analüüsib poliitikat poliitika kujundamise laiemas raamistikus; on omandanud poliitilise kommunikatsiooniga seonduva baassõnavara ja ülevaate selle käsitlustraditsioonidest.

1. Oskab mõista inimese arengu, tervise ja sooritusega seotud olulisemaid psühholoogilisi teooriaid ja rakendusvõimalusi. 2. Teab ja oskab analüüsida suhtlemise, grupiprotsesside ja psühhosotsiaalse keskkonna mõju sportlaste ja teiste sooritajate käitumisele ja heaolule. 3. Suudab kriitiliselt hinnata oma professionaalset toimimist ning kujundada toetavat ja arendavat keskkonda sportlastele või teistele sihtrühmadele. 4. Teab ja oskab rakendada omandatud teadmisi ja oskusi teadlikult oma igapäevases praktikas

- mõistab vaidluste kohtuvälise lahendamise eesmärki, arengut, liike ja meetodeid ning vaidluste kohtuvälise lahendaja (vahekohtuniku, lepitaja, vahendaja vm) funktsioone ja rolli konflikti lahendamise protsessis, sealhulgas õiguslikke ja eetilisi nõudeid ning vastutust - oskab põhjendada konflikti lahendamiseks sobiva liigi valikut - analüüsib vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalikkust ja perspektiivikust ning selgitada selle põhimõtteid, eeldusi ja käiku konflikti pooltele - on arendanud põhjalikud teadmised ja oskused lepitusseaduse tähenduses lepitamismenetluse läbiviimise põhimõtetest ja eeldustest ning selle käigust ja juhtimisest - rakendab omandatud teadmisi ja oskusi erialases töös ning suudab analüüsida oma rolli

Mikrokvalifikatsiooni õppekava läbinud õppija: tunneb õiguspsühholoogia põhimõisteid ja käsitlusi; teab mälu funktsioneerimisest ja erinevatest küsitlemistehnikatest, ebasiirale kommunikatsioonile osutavatest märkidest; teab, kuidas tuntakse ära nägusid ja tuvastatakse inimesi; teab riskihindamisest ning kohtupsühholoogia ja –psühhiaatria ekspertiisidest; rakendab omandatud esmaseid teadmisi.

- mõistab sotsiaalse-, vaimse- ning füüsilise keskkonna tegureid ja olukordi, mis mõjutavad inimeste tervist ja heaolu - omab suhtlemis-, juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi ning suudab algatada koostööd erinevate sektorite vahel terviseprobleemide lahendamiseks ning elukeskkonna tervisepotentsiaali soodustamiseks - tunneb ja oskab analüüsida rahvastiku tervise aktuaalseid probleeme ning hinnata nende lahendamiseks sobivaid strateegiaid ja meetodeid - tunneb kodanikuühiskonna võimalusi ja osalemise tasandeid tervisepoliitikas ning oskab kujundada erinevate sihtrühmade terviskäitumise hoiakuid - omab tervisenõustamise tööks vajalikke kompetentse lähtudes tõenduspõhistest soovitustest tervise hoidmiseks, edendamiseks ja haiguste ennetamiseks; - mõistab enese professionaalse arengu ja elukestva õppe olulisust

- omab laiapõhjalisi teadmisi eriala mõistetest, teoreetilistest lähtekohtadest, arengusuundadest, uurimismeetoditest ja nende rakendamise võimalustest Eestis ja maailmas; - kasutab nii avalikus-, era- kui kolmandas sektoris põlvkondadevahelise lõimumise komplekssete ülesannete lahendamiseks kaasaegseid interdistsiplinaarseid meetodeid, näidates tõenduspõhiselt pakutavate lahenduste mõju; - rakendab omandatud teadmisi kestlikult ja strateegiliselt põlvkondi lõimiva kogukonna identiteedi, kultuuri ning tervena vananemise keskkonna kujundamisel, näidates üles algatusvõimet, loovust ja kasutades meeskonna juhtimise oskusi; - hindab kriitiliselt, kontseptualiseerib ning analüüsib kogukonnatööd, sh tervena vananemise keskkonna võimalusi ning põlvkondadevahelise lõimumise protsesse avalikus, era- ja kolmandas sektoris nii Eestis kui teistes riikides; - juhib põlvkondade lõimingu korraldajate võrgustikutööd, hinnates seejuures enda ja teiste arenguvajadusi ja -võimalusi ning toetades teiste õppimist neid juhendades või muul viisil; - tegutseb eetiliselt ja sotsiaalselt vastutustundlikult inimeste, sh vanemate inimeste kaasamisel kogukonda ja tööturule, suhtudes sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse.

- on teadlik olulisematest nüüdisaegsetest teooriatest, mudelitest ja meetoditest kaasaegse poliitika ja praktika arengu kontekstis lastekaitse valdkonnas, on võimeline panustama poliitikasse ja praktikasse kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil - oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida väärtusi ja oskusi, mis on vajalikud tõhusaks reageerimiseks laste ja peredega seotud keerukatele probleemidele lastekaitsesüsteemis ametialastes ja valdkondlikes piirides ja nende vahel - suudab kriitiliselt analüüsida normatiivseid ja eetilisi probleeme, millega lastekaitseteenistused silmitsi seisavad, mõista ja rakendada lapsekeskset lähenemist - omab süvendatud teadmisi õiguslikust raamistikust, et mõista lapse parimaid huve, inimõigusi ja lapse õiguseid, et praktiseerida professionaalselt usaldusväärset lastekaitset - analüüsib lastekaitse seisukohalt olulisi teadus-teoreetilisi teemasid, uurimuste tulemusi eetilistest põhimõtetest lähtuvalt - rakendab omandatud teadmisi erialases töös ning hindab oma rolli kutseala põhiväärtuste kontekstis, analüüsides ja rakendades lastekaitseteenuste keskseid töö-, juhtimis- ja otsustusprotsesse

- suudab kontseptsiooni koostamisest elluviimiseni välja arendada uusi sotsiaalseid ettevõtteid ja ettevõtlustegevusi, pannes suurt rõhku sotsiaalsele mõjule - suudab innovatsioone kasutusele võtta ja juhtida ning omandab edasijõudnud digioskused, et töötada kulutõhusalt ja jätkusuutlikult - omab vastavaid analüüsioskusi, leidmaks uusi turge ja sotsiaalseid võimalusi, suudab läbi viia nii akadeemilisi kui turusuunitlusega uuringuid - näitab üles edasijõudnute tasemel teadmisi projektide rahastamise, projektijuhtimise, projektide hindamise, tootearenduse, ärimudelite, turunduse ja organiseerimise alal - omandab juhtimis- ja otsustusoskused ning võime teha tulemuslikku meeskonnatööd eetiliselt teadlikus töökeskkonnas - näitab üles edasijõudnute tasemel suhtlusoskust ning võimet luua meeskondi ja isiklikke võrgustikke juhtide, arendajate, projekteerijate, ettevõtjate, professionaalide ja kasutajatega hoolekande valdkonnas, samuti konsultantidega erinevatest majandusharudest ja riikidest

- tunneb sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid ning on pädev neid rakendama praktilise sotsiaaltöö erinevates valdkondades, sotsiaaltöö arendamisel ja juhtimisel - lähtub sotsiaaltöö väärtuspõhimõtetest ja eetilistest printsiipidest, on tolerantne, arvestab kliendi kultuurilise eripäraga - omab süvendatud teadmisi ja oskusi tööks sotsiaaltöö kitsamas valdkonnas - on võimeline kriitiliselt analüüsima sotsiaalseid protsesse ning kavandama interventsioone - on motiveeritud kaasa rääkima sotsiaalpoliitika kujundamisel ja teostamisel - suudab kavandada ja teostada uurimistööd sotsiaaltöö valdkonnas ning uurimistulemusi arendustöös loovalt kasutada - on võimeline ja motiveeritud oma tööd kriitiliselt reflekteerima ning oma professionaalset arengut jätkama

- omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet sotsiaaltöö valdkonnast, sügavamaid teadmisi oma uurimisteema valdkonnast - valdab teadmisi ja oskusi sotsiaal- ja terviseteaduste valdkonna uurimismeetodite rakendamiseks - omab iseseisva kriitilise analüüsi ja sünteesi oskusi - omab teadmisi ja oskusi osalemiseks rahvusvahelises teadus- ja arendustöös - oskab kavandada, rakendada ja kriitiliselt hinnata erialast teadus- ja arendustegevust - suudab esitada uurimistöö tulemusi suuliselt ja kirjalikult Eesti ja rahvusvahelises teaduskommunikatsioonis (konverentsidel ja teadusväljaannetes) - oskab pädevalt edasi anda erialaseid teadmisi, juhendada teadustöid ja korraldada erialaõpet - suudab osaleda ühiskondlikus diskussioonis, esitada oma uurimistulemusi argumenteeritult ja mõjutada sotsiaalseid otsustusprotsesse

Mikrokraadi õppekava läbinud õppija: selgitab ja seostab vananemisega seotud muutusi, vanusesõbraliku keskkonna põhimõtteid ning kogukonnatöö rolli inimeste heaolu toetamisel; analüüsib kriitiliselt vanemaealiste kaasamise võimalusi ja takistusi eri kontekstides (kogukond, organisatsioon, poliitikakujundus), tuginedes asjakohastele teoreetilistele ja empiirilistele lähtekohtadele; kavandab ja rakendab tõenduspõhiseid lahendusi vanemaealiste kaasamiseks ja kogukonnatöö arendamiseks; kujundab ja toetab põlvkondadevahelist koostööd, arvestades eri sihtrühmade vajadusi ja ressursse; reflekteerib kriitiliselt oma professionaalset rolli ja arendab teadlikult oma tegevust vanusesõbraliku keskkonna kujundajana.

1.Analüüsib ennetusega seotud põhimõisteid ja peamisi teooriaid. 2. Selgitab inimese heaolu ja käitumist mõjutavaid tegureid ning on kursis peamiste terviseprobleemidega Eestis. 3. Planeerib, korraldab ja hindab ennetustegevusi, lähtudes tõenduspõhise praktika põhimõtetest; 4. Rakendab esmaseid nõustamisoskusi. 5. Loob ja hoiab toimivaid professionaalseid nõustamissuhteid ning rakendab õpitud põhimõtteid klienditöös. 6. Tunneb ära peamised stressireaktsioonid ning teab, kuidas kaitsta end emotsionaalse kurnatuse ja läbipõlemise eest, et toetada jätkusuutlikku tegutsemist sotsiaalkaitse valdkonnas.

1. Kasutab enesehoiu ja taastumise strateegiaid. 2. Mõistab trauma olemust, liike ja pikaajalisi mõjusid inimese arengule, käitumisele ja toimetulekule. 3. Analüüsib traumaga seotud reaktsioone ja käitumise taga peituvaid põhjuseid. 4. Loob ja hoiab usaldusliku kontakti traumakogemusega inimestega, rakendades turvalise kontakti ja kiindumusmustri põhimõtteid. 5. Mõistab kiindumussuhte kujunemise neuropsühholoogilisi aluseid ning hindab ja toetab erinevate kiindumusmustritega laste ja täiskasvanute vajadusi. 6. Kasutab TBRI® lähenemise (Trust-Based Relational Intervention®) kolme põhimõttegruppi (kontakti loomine, jõustamine ja korrigeerimine) praktikas traumataustaga laste, noorte ja täiskasvanutega töötamisel.

1. Analüüsib lastekaitse põhimõtteid ja hindab nende rakendamist kaasaegsete arengusuundade kontekstis. 2. Rakendab lahenduskeskseid töövõtteid kliendi toetamisel, keskendudes tugevuste esiletoomisele ja eesmärgipäraste lahenduste kujundamisele. 3. Tõlgendab ja hindab kohtupraktikas ilmnevaid õiguslikke probleeme, mis puudutavad laste huvide kaitset menetlusprotsessides.

1. Teab avaliku halduse, sotsiaalvõrgustiku teooriaid ja teenusdisaini põhimõtteid ning kasutab neid noortevaldkonna väljakutsete lahendamisel. 2. Mõistab erialavõrgustike ja -kogukondade olulisust valdkonnas. 3. Mõistab juhtimisalaste otsuste ja valdkonna väärtuste seoseid. 4. Rakendab väärtuspõhise juhtimise põhimõtteid. 5. Seostab ja selgitab mitteformaalõppe teooriat, uurimist ja praktikat.

1. Saab aru sotsiaalpedagoogika olemusest ja rakendab õpitud meetodeid; 2. Rakendab oma teadmisi ja praktilisi oskusi üksikisiku probleemide lahendamisel, osates neid siduda ühiskondliku kontekstiga; 3. Reflekteerib oma rolli abistajana ja analüüsib võrgustiku tähtsust juhtumite lahendamisel; 4. Tööpraktikas juhindub kutsestandardist ja kehtivast seadusandlusest.

1. Tunneb sotsiaaltöö terminoloogiat, ajalugu ja toimimispõhimõtteid; 2. Mõistab sotsiaaltöö teoreetilisi kontseptsioone, mudeleid ja meetodeid; 3. Tunneb sotsiaaltöö keskseid väärtusprintsiipe ja lähtub neist erialases praktikas, käitub asjakohaselt väärtuskonflikti olukordades; 4. Teab sotsiaalpoliitika eesmärkidest, heaolu mudelitest, sotsiaalpoliitika kujundamisest ja sihtrühmade kaasamisest; 5. Planeerib erialast tööd ja edendab kogukonnas inimeste heaolu.

Mikrokraadi omandamisel õppija: tunneb ära vaimse tervise ohumärgid ja rakendab sobivaid stressiga toimetuleku strateegiaid töö- ja elukeskkonnas eri eluetappidel; analüüsib individuaalseid toitumis- ja liikumisprogramme teoreetilisi teadmisi rakendades; sõnastab toitumise ja liikumisega seotud terviseseisundeid ja -probleeme ning kirjeldab nende mõju tervisele; hindab individuaalseid vajadusi ja kasutab abivahendeid nende määratlemiseks; kasutab tõhusaid ja tõenduspõhiseid harjumuste mõjutamise meetodeid.

Mikrokraadi omandamisel õppija: tunneb ära vaimse tervise ohumärgid ja rakendab sobivaid stressiga toimetuleku strateegiaid töö- ja elukeskkonnas eri eluetappidel; mõistab kehalise kirjaoskuse olemust ja olulisust elukaareülese liikumisharrastuse toetamisel, rakendab WHO liikumissoovitusi; analüüsib eri institutsioonide rolli kehalise kirjaoskuse arendamisel ning teeb ettepanekuid liikumisaktiivsuse ja harjumuste kohandamiseks igapäevaelus; rakendab visuaalse kommunikatsiooni ja reklaami põhialuseid ning graafilisi tööriistu selgete ja silmapaistvate tervisesõnumite loomisel ja edastamisel.

- mõistab vaimse tervise ja heaolu mõjutegureid ja toimemehhanisme; - analüüsib, kujundab ja parandab vaimse tervise ja heaolu mõjutegureid oma igapäevatöös; - teab valdkondade ülese ennetustöö põhimõtteid ja põhimõisteid,; - oskab hinnata ennetustööd kriitiliselt ning kavandab seda terviklikult.

- analüüsib tõenduspõhiselt ja kriitiliselt haridusvaldkonna suundumusi, poliitikaid ja organisatsioonilisi protsesse riiklikus ja rahvusvahelises kontekstis - rakendab haridus- ja organisatsiooniteooriaid keerukate juhtimis- ja arendusprobleemide lahendamisel ning põhjendab valikuid tõenduspõhiselt - analüüsib haridusasutuse tugevusi ja arenguvajadusi ning seab koostöös asjakohaste osapooltega põhjendatud arenduseesmärgid - hindab kriitiliselt õppimisprotsessi hariduspsühholoogilistest alustest lähtuvalt ja kavandab nende põhjal õppimist toetavat keskkonda ja tegevusi - rakendab ja analüüsib õppimist toetavaid juhtimisviise muutuste juhtimisel arvestades organisatsioonikultuuri ja arenguvajadusi - viib läbi empiirilise uurimuse ja tõlgendab saadud tulemusi hariduse juhtimise ja arendamise kontekstis - kujundab oma professionaalset identiteeti, lähtudes enesejuhtimise, tervise hoidmise, eetilise ja kestliku tegutsemise põhimõtetest

- orienteerub haridusvaldkonnas ja kasvatustegelikkuses, eristab ja mõistab haridusvaldkonna arengusuundumusi rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil (kontekstis) - mõistab, seostab, hindab ja analüüsib kriitiliselt haridus- ja koolitusasutuste juhtimise teooriaid ja protsesse indiviidi ja organisatsiooni arengu, haridussüsteemi, hariduspoliitika ja ühiskonnaprotsesside kontekstis - tunnetab, analüüsib, määratleb ja põhjendab haridusasutuse kui organisatsiooni arenguvajadusi ja võimalusi haridus- ja organisatsiooniteooriate ning kasvatustegelikkuse kontekstis - mõistab ja analüüsib haridus- ja koolitusasutus(t)e juhtimis-, arendus- ja õppeprotsesside seoseid ja mõju konkreetse organisatsiooni tegevuskeskkonnas ja arenguperspektiivis - oskab kujundada haridusasutuse kui organisatsiooni juhtimiseks ja arendamiseks sobivat keskkonda ning on suuteline eest vedama organisatsioonis toimuvat arengut - on suuteline läbi viima empiirilisi uurimusi ja rakendama uuringu tulemusi haridusasutuse arendamisel ja juhtimisel konkreetses ameti- või tegevusvaldkonnas - mõistab ennast isiksusena ning määratleb ennast haridusasutuse juhina, hariduspoliitika ja haridussüsteemi aktiivse ja vastutava mõjutajana - tunnetab ja põhjendab isiklikke, meeskonna ja organisatsiooni liikmete õppimisvajadusi ja arenguvõimalusi, väärtustades haridusasutust kui väärtusi loovat organisatsiooni, kui õppimis- ja kasvatuskeskkonda, inimest isiksusena ja elukestva õppijana

- on omandanud teadmised organisatsioonide ülesehitusest, inimressursside juhtimise põhimõtetest, inimgruppides toimuvatest protsessidest ja nende juhtimisest, teadusliku uurimise metoodikast - oskab kujundada organisatsiooni arendamiseks ja inimressursi juhtimiseks sobivaid motivatsioonisüsteeme, mõjutada organisatsioonis toimuvaid protsesse ja suunata organisatsiooni arengut - oskab viia läbi organisatsioonikäitumise valdkonnas empiirilisi teadus- ning rakendusuuringuid ja teha organisatsiooni diagnostikat, algatada ja viia läbi muudatusi organisatsioonis - oskab analüüsida ja argumenteeritult selgitada organisatsioonis ning inimgruppides toimuvate protsesside seaduspärasusi - spetsialiseerumisega militaarsetele organisatsioonidele oskab eelpool nimetatud oskusi rakendada militaarsetes ja paramilitaarsetes organisatsioonides - spetsialiseerumisega tervishoiuorganisatsioonidele oskab eelpool nimetatud oskusi rakendada meditsiiniasutustes - spetsialiseerumisega loovmeeskondadele oskab eelpool nimetatud oskusi rakendada töös loovmeeskondadega

Õppekava läbinu: - hindab projektide kavandamiseks ja läbiviimiseks vajalikku kompetentsi ja muud ressurssi; - kavandab projekte ja juhib nende täitmist; - kavandab personalijuhtimise protsessi strateegilise juhtimise tasandil; - analüüsib erinevate inimressursi juhtimise töövahendite sobivust konkreetse organisatsiooni jaoks; - kasutab suur-, ava- ja linkandmeid otsuste kujundamiseks ja neist lähtuvate muutuste juhtimiseks organisatsiooni tasandil; - planeerib, rakendab ja hindab tehnoloogiapõhist õppimist organisatsioonis.

1. Teeb kindlaks suure toimega mõjud õpilaste õppimisele ja pakub välja haridussüsteemide viisid, mis neid arvesse võtavad; 2. kirjeldab peamisi põhimõtteid ja meetmeid, mida kasutatakse kõrgtsentraliseeritud ja detsentraliseeritud haridussüsteemide juhtimiseks ning nende põhimõtete ja meetmete kohaldamise võimalikke tagajärgi eri kontekstis; 3. teeb juhtumitevahelise analüüsi abil kindlaks edukate ja suuresti ebaõnnestunud haridusreformi algatuste tunnused eri kontekstides; 4. analüüsib Eesti mitmekümne aasta pikkust haridusreformi teekonda läbi mitme objektiivi, et teha järeldusi süsteemi tugevate, nõrkade külgede ja arenguvajaduste kohta; 5. töötab välja tulemustepõhise plaani, mis põhineb tõenditel ja mida toetavad sidusrühmad ühe hariduse arendus- või innovatsiooniprojekti algatamiseks; analüüsib ja selgitab välja oma pädevused ja enesearenguvajadused, viidates juhtivatele haridusuuendustele ning omab tegevuskava jätkuvaks professionaalseks arenguks.

1. Mõtestab keskkonna- ja looduskaitse psühholoogia peamisi väljakutseid tänase ühiskonnakorralduse tingimustes ning põimsüsteemide olemust ja probleemide lahendamist. 2. Tunneb meetodeid, kuidas juhtida iseenda ja teiste käitumist jätkusuutlikuma töö- ja elukorralduse suunas. 3. Tunneb keskkonnas eksisteerivaid tagasisidemehhanisme ning ökosüsteemi ja inimtegevuse vastasmõjusid. 4. Disainib kontseptuaalset arengut toetavaid õpiolukordi ja oskab läbi viia muudatust oma asutuses jätkusuutlikumaks töökorralduseks.

Mikrokvalifikatsiooni õppekava läbinud õppija analüüsib ja mõtestab enda (ja organisatsiooni) tegevust säästva arengu eesmärkidest lähtuvalt; tunneb parimaid praktikaid keskkonnamõjude vähendamiseks; teab kestliku toote või teenuse väljatöötamise põhimõtteid ja rakendab neid; koostab organisatsiooni strateegilisi suuniseid kestikkuse tagamiseks; loob keskkonnateadliku ja sotsiaalselt vastutava organisatsiooni; teab muutuste psühholoogia juurprobleemidest ja rakendab vastavaid võtteid nii enda kui ka meeskondlike pingutuste elluviimiseks kestliku arengu toetamisel; mõistab keskkonnakommunikatsiooni olulisust ja selle väljakutseid keskkonnakäitumise muutmisel, rakendab neid organisatsiooni kontekstis.

1.Tunneb kohaliku valitsemise süsteemi olemust ja arengut, teab süsteemselt kohaliku valitsemise üldistest põhimõtetest ja korraldusest. 2.Saab aru riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimise olulistest põhimõtetest ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostööst ja nende liitude praktilisest toimimisest. 3.Mõistab strateegilise planeerimise protsessi olemust ja teab selle olulisi töövahendeid kohaliku omavalitsuse juhtimises, viib läbi muudatuste juhtimist organisatsioonis. 4.Teab süsteemselt ettevõtlusest, kohaliku valitsemise eelarve koostamise põhimõtetest, loogikast, meetoditest ja kontrollmehhanismidest, EL rahastusvõimalustest kohaliku omavalitsuse tasandil ja tunneb nende sisulisi aluseid..

1. Mõistab organisatsioonikommunikatsiooni põhialuseid ja rakendab neid oma töös; 2. mõistab riski- ja kriisikommunikatsiooni olulisust; 3. tunneb ja mõistab kommunikatsiooni rolli ja tähtsust organisatsioonis; 4. mõistab visuaalse identiteedi olulisust organisatsioonis.

1. Teab süsteemselt reklaamiteooria alustest ja põhimõistetest, reklaamist turundus- ja promotsioonitegevusest; 2. mõistab loome ja kujunduse põhimõtteid; 3. analüüsib kuvandit ehk brändiloomet ja suunab selle muutmisprotsessi; 4. hindab reklaame teaduspõhiselt ning tunneb ja kasutab erialast terminoloogiat; 5. mõistab reklaamitöö etappe, on ise läbi teinud loomeprotsessi, analüüsinud ja teostanud loovlahendusi; 6. seob õppekava läbimisel omandatud teadmised ja kogemused tervikuks ning rakendab neid erialaselt.

1. Mõistab, võrdleb ja analüüsib kriitiliselt haridusasutuse juhtimispõhimõtteid ja käsitusi ning tõenduspõhise muutuste juhtimise põhimõtete rakendamise võimalusi ja tagajärgi. 2. Analüüsib haridusasutuse põhiprotsesside seoseid organisatsiooni arengu, väärtuste ja õppimiskultuuriga. 3. Kavandab haridusasutuse arengukava koostamise ja läbiviimise; kavandab ja juhib asutuse sise(enese)hindamisprotsessi, kogub ja analüüsib andmeid juhtimisotsuste tegemiseks ja asutuse tulemuslikkuse hindamiseks. 4. Analüüsib kriitiliselt haridusasutuse õppimis- ja õpetamiskultuuri, määratleb arenguvajadused. 5. Kavandab ja viib ellu arendus- või tegevusuuringu õppimist ja arengut toetava õppimis- ja õpetamiskultuuri kujunemiseks. 6. Mõistab haridusasutuse juhi rolli ja ülesandeid õppija arengut toetava õpikeskkonna kujundamisel; kavandab muutuste protsessi.

1. Mõistab tööelu kvaliteedi tõstmise ja karjääri juhtimise põhimõtteid ning rakendab neid organisatsiooni töövõimekuse ja tulemuslikkuse toetamiseks. 2. Analüüsib ja hindab töötajate töövõimekust, vaimset ja füüsilist heaolu ja motivatsiooni mõjutavaid tegureid muutuvas sotsiaalses, tehnilises ja looduslikus keskkonnas. 3. On omandanud kaasaegsed teadmised ja tööriistad inimvara arendamiseks, kasutab neid tõhusalt töötajasõbraliku ja jätkusuutliku töökeskkonna loomiseks ja karjääri planeerimiseks. 4. Koostab ja rakendab tööelu kvaliteeti ja karjääri arengut toetavaid strateegiaid, mis suurendavad organisatsiooni tõhusust ja töötajate heaolu.

1.Rakendab visuaalsemiootika ja visuaalse retoorika põhimõtteid mõjusate ja tähenduslike visuaalide loomiseks ja kriitiliseks analüüsiks, arvestades seejuures tähendusloomet, ärilisi eesmärke ning eetilisi ja esteetilisi funktsionaalseid aspekte. 2. Analüüsib ja kavandab sihtrühmapõhiseid visuaalseid ning digitaalseid kommunikatsioonilahendusi, lähtudes ärilistest eesmärkidest, tähendusloomest, sihtrühmast ja kasutajakogemuse (UX) põhimõtetest; 3. Loob, prototüübib ja rakendab praktikas kliendikeskseid visuaalsetes ja digitaalsetes keskkondades toimivaid sõnumeid, hinnates oma loodud lahendusi teadlikult ning mõtestades ja jagades saadud teadmisi; 4. Omandab esmased teadmised ja oskused kaasaegsete generatiivse tehisintellekti tööriistade ning teiste digivahendite kasutamiseks visuaalses kommunikatsioonis, et muuta loovprotsess innovaatilisemaks ja töövoog efektiivsemaks. 5. Hindab ja mõtestab kriitiliselt oma loodud lahendusi, sünteesides teoreetilised teadmised praktilise teostusega terviklikus lõpp-projektis ning jagades omandatud kogemusi.

1. Saab aru majandusprotsesside toimimisest ühiskonnas; analüüsib ettevõtte majanduslikku keskkonda. 2. Planeerib äriorganisatsiooni tegevusi; 3. Analüüsib ettevõtte majanduslikku keskkonda.

- omab integreeritud teadmisi kunsti, muusika ja multimeedia praktilistest ja teoreetilistest võimalustest, süvendatud teadmisi valitud spetsialiseerumissuunal (kunst ja disain või muusika) ning on võimeline kunsti- ja muusikaloomet integreerima valitud teadusvaldkondadega - suudab muusika või kunstiteost luua, kriitiliselt analüüsida ja interpreteerida ning rakendada kunsti, muusika ja multimeedialaseid teadmisi loomeprojektides olles võimeline neid nii iseseisvalt kui meeskonnas algatama ja läbi viima - tunneb olulisemaid loovainete õppimise ja õpetamise metoodikaid ja käsitlusi ning oskab neid rakendada - oskab iseseisvalt läbi viia uurimistööd valitud loomevaldkonnas - oskab kriitiliselt hinnata vajadust jätkuõppeks

On omandanud teadmised erinevates tantsukunsti harudes nii filosoofilises kui praktilises mõttes ning valdab peamisi tantsuanalüüsi meetodeid, mille abil analüüsib ja hindab nii tantsu kui tantsumaastikul toimuvat kasutades saadud tulemusi mh ka oma uurimis- ja loometöös. Loob originaalkoreograafial põhinevaid lühivorme erinevatest kontekstidest lähtuvalt ja ruumispetsiifikaid arvestades. Omab tantsudidaktilisi teoreetilisi ja praktilisi teadmisi, rakendab neid vastavalt stiilile ja sihtgrupile ning analüüsib enda tegevust tantsuõpetaja/juhendajana kujundades enesereflektsioonist lähtuvalt oma tulevikuvalikuid. Mõistab pärimustantsu kogukondlikku olemust (sh ajaloolised paikkondlikud traditsioonid, nüüdisaegsed harrastuskontekstid), analüüsib pärimusliku tantsuteadmuse allikaid ja kasutab neid vabas improvisatsioonis ning oma kompositsioonide ja koreograafia loomisel. Mõistab pärimustantsu kogukondlikku olemust (sh ajaloolised paikkondlikud traditsioonid, nüüdisaegsed harrastuskontekstid), analüüsib pärimusliku tantsuteadmuse allikaid ja kasutab neid vabas improvisatsioonis ning oma kompositsioonide ja koreograafia loomisel. Viib läbi väiksemahulisi tantsualaseid teoreetilisi ja loov-praktilisi uurimistöid, esitab saadud tulemusi akadeemiliselt korrektselt ning algatab erialaseid diskussioone arendamaks tantsu valdkonda. Omab filosoofilise ja kriitilise mõtlemise oskuseid, analüüsib oma enesetäiendamisvajadusi ning omab eeldusi õpingute jätkamiseks magistriõppes.

- omab baasteadmisi filmikunstist fookusega ühel filmi erialal (filmirežii, operaatoritöö, montaaž, produtseerimine, heli, stsenaristika, filmiteadus) ning mõistab oma eriala seotust teiste filmikunsti valdkondadega - tunneb filmikunsti peamisi nüüdisaegseid tehnoloogilisi vahendeid ja töövõtteid ning oskab neid iseseisvalt kasutada - suudab osaleda mängufilmi- või dokumentaalfilmi tootmises oma erialale vastavas assisteerivas rollis ning iseseisvalt tegeleda oma erialaga filmi lühivormides - hindab meeskonnatöö tähtsust ning suudab tulemuslikult töötada filmigrupi teiste liikmetega - on valmis jätkama õpinguid magistritasemel, süvendades teadmisi ja oskuseid valitud filmierialal - oskab ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid erinevate erialade rakendusalades - oskab sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi

- hindab kriitiliselt erinevate allikate usaldusväärsust, eristab neis esitatud fakte, tõenduspõhiseid seisukohti subjektiivsetest arvamustest ning põhjendab oma hinnangut; - demonstreerib traditsiooniliste käsitöövõtete ja kaasaegsete tehnoloogiate praktilist valdamist, rakendades neid disaini- ja tootmisprotsessis; - sünteesib loomingus traditsioonilisi käsitöötehnoloogiaid ja tänapäevaseid disainitrende, argumenteerib oma disainilahendusi veenvalt nii eesti kui ka inglise keeles; - rakendab erialast teooriat disainiprobleemide analüüsimisel ja lahendamisel, pakkudes välja innovaatilisi ja teostatavaid loovlahendusi ja lähenemisviise; - arendab tooteid ja loob lahendusi, valides materjalid ja tehnikad vastavalt kasutajakesksetele ja jätkusuutlikele põhimõtetele; - juhib projekte ideest teostuseni, demonstreerides ettevõtlikku initsiatiivi ja strateegilist mõtlemist, töötab tulemuslikult iseseisvana ja interdistsiplinaarse meeskonna liikmena, kohandab oma suhtlust sihtrühmale vastavalt; - valib ning rakendab digitaalseid vahendeid ja tehnoloogiad ülesannete täitmiseks turvaliselt, järgides digitaalse infoturbe põhimõtteid; - analüüsib ja valib erialaprojekti või uurimistöö eesmärgi saavutamiseks sobivad uurimismeetodid, põhjendab kriitiliselt nende valikut ning rakendab andmete kogumise ja algallikatega töötamise oskusi; - täidab erialaseid ülesandeid vastutustundlikult ja eetiliselt, maandab võimalikke pingeolukordi ning rakendab teadlikult strateegiaid oma füüsilise ja vaimse tervise hoidmiseks; - analüüsib ühiskonna muutusi ning kujundab nende põhjal teadlikult oma karjääri- ja arenguteed.

- tunneb käsitöötehnoloogia ja disaini eriala põhimõisteid, teoreetilisi printsiipe ja uurimismeetodeid - oskab määratleda käsitöötehnoloogia ja disainiga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi laiemas sotsiaalses kontekstis - valdab erialaseks tegevuseks olulisi oskusi, suudab kasutada ja valida tööks vajalikke vahendeid, materjale ning arvutiprogramme - oskab koostada, koordineerida ja juhtida erinevaid käsitöötehnoloogia ja disainiteemalisi projekte - oskab rakendada omandatud teadmisi ja oskusi praktilises töös ja tegutseda spetsialisti või ettevõtjana - tunneb kaasaja tehnoloogilisi võimalusi, lokaalkultuuri ja globaalse situatsiooni tingimusi

- oskab kriitiliselt hinnata olulisemaid sotsiaalseid ja kultuuriprotsesse ning meediakäsitlusi - suudab professionaalselt orienteeruda audiovisuaalmeedia valdkonnas, selle rollis, toimimise põhimõtetes, mõjus, arengutendentsides ja sotsiaalse vastutuse küsimustes - on omandanud professionaalsed oskused, teadmised ja motivatsiooni aktiivseks osalemiseks ühiskonnas ja kultuuris faktipõhise meedia loome ja juhtimise kaudu, suudab eetiliselt ja avarapilguliselt tegutseda dokumentalistikasfääri keerulistes olukordades - suudab töötada kesktaseme juhtimisaladel televisioonis ja dokumentaalfilmide tootmises nii avalikus kui erasektoris, on pädev edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise ja juhtimise teel - on valmis töötama loomealal audiovisuaalmeedias iseseisva režissöörina, stsenaristina, ajakirjanikuna või produtsendina - oskab rakendada oma teadmisi, oskusi ja kogemusi sisutootmisel infoühiskonna paljuplatvormilises meediakeskkonnas - suudab osaleda rahvusvahelistes loome- ja tootmisprojektides audiovisuaalmeedia alal - oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida enda ja teiste loometöö tulemusi, vajadust jätkuõppeks ja erialaseks arendamiseks - on valmis soovi korral jätkama audiovisuaalmeediaga seotud valdkondade doktorantuuris

- tunneb filmiajaloo kaasaegseid ja ajaloolisi arenguid esteetika, kultuuri, tööstuse ja tehnoloogia osas - omab süstemaatilisi teadmisi filmipärandist, sh tehnilisi, halduslikke, majanduslikke ja juriidilisi. Tunneb filmide arhiveerimist, programmeerimist ning üldkasutatavate filmi- ja AV-meediavormingute esitlemist - omab teadmisi filmipärandiga seotud praktikast üldiselt ja mitmest Euroopa filmikultuurist ning eelkõige nende seostest audiovisuaalse pärandiga; oskab analüüsida ajaloolist audiovisuaalset toodangut lähtudes teoreetilistest raamistikest ning arvestades sotsiaal-kultuurilisi, poliitilisi, majanduslikke ja tööstuslikke tegureid - oskab tuvastada, restaureerida, arhiveerida ja kureerida audiovisuaalsel pärandil põhinevaid audiovisuaalseid teoseid - kõrvutab oma seisukohti kirjandusest loetuga ning esitab nende leidude kohta aruande nii audiovisuaalses kui ka akadeemilises vormis - suudab oma uurimustööd esitleda ja kaitsta nii suuliselt kui kirjalikult - väljendab sotsiaalset, kultuurilist, ökoloogilist ja globaalset teadlikkust oma akadeemilistes ettevõtmistes ja loomingulises praktikas - tegutseb tõhusalt kvalifitseeritud praktikute juhendamisel ning töötab koos kaastudengitega keerulistes, rahvusvahelistes ja heterogeensetes rühmades - loob iseseisva vaatenurga ja võime olla kriitiline, eneserefleksiivne ja professionaalne

- oskab kriitiliselt hinnata olulisemaid filmikunsti teoreetilisi käsitlusi ning neid analüütiliselt rakendada - suudab professionaalselt orienteeruda filmikunsti valdkonnas, selle rollis ja sotsiaal-kultuurilises kontekstis, filmi toimimise põhimõtetes, mõjus, arengutendentsides ja sotsiaalse vastutuse küsimustes - on omandanud erialased teadmised, oskused ja motivatsiooni aktiivseks osalemiseks lühi- ja täispika mängufilmi sisu loomises ja tootmises, suudab tegutseda keerulistes tingimustes ja pingeolukorras - oskab rakendada oma teadmisi, oskusi ja kogemusi filmide teostamisel, võttes arvesse erinevate filmikunsti erialade interdistsiplinaarseid seoseid - on valmis töötama lühi- ja täispika mängufilmi tootmisel iseseisva operaatori, stsenaristi, režissööri, produtsendi, monteerija või helirežissöörina, rakendades omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi - oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida enda ja teiste loometöö tulemusi, vajadust jätkuõppeks ja erialaseks enesearendamiseks - on pädev edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise ja juhtimise teel - suudab osaleda rahvusvahelistes filmiprojektides, võttes arvesse omandatud erialase terminoloogia teadmisi ning rahvusvahelise õppe- ja loomekeskkonna kogemusi

- juhib koreograafiliste, sh loovuurimuslike teoste loomist, sõnastades erialaga seotud uurimisküsimusi ja lahendades loomeprotsessi kunstilisi ning korralduslikke probleeme asjakohaste uurimismeetodite ja teoreetiliste käsitluste abil; - lahendab erialaseid ja interdistsiplinaarseid keerukaid probleeme loovalt ja koostöös, rakendab tõenduspõhiseid meetodeid ning analüüsib nende mõju loomeprotsessile ja õpetamispraktikale professionaalses ning rahvusvahelises kontekstis; - lõimib loometöös erinevaid kunstiliike, meediume ja tehnoloogiaid, kujundades terviklikke, kontekstiteadlikke ja kestlikke koreograafilisi lahendusi; - rakendab oma teadmisi ja oskusi strateegiliselt koreograafia valdkonna professionaalses praktikas, näidates loovust, algatusvõimet ja vastutustunnet ning arvestades valdkonna arengusuundade ja ühiskondlike protsessidega; - hindab enda ja teiste arenguvajadusi ning toetab õppimist õpetamise, juhendamise või mentorluse kaudu, olles valmis edasiseks professionaalseks ja akadeemiliseks arenguks, sh doktoriõppeks.

- omab süstemaatilist ülevaadet nüüdismeedia mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest ning seeläbi ka valdkonnast - mõistab meedia ökosüsteemi (ajalugu, arenguid praegu ning tulevikus, erinevaid institutsioone ja osalejaid, struktuure ja regulatsioone) - mõistab meedia rolli ühiskonnas ja kultuuris ning nende omavahelisi seoseid - mõistab meediainnovatsiooni (selle rolli ja mõju meedia ökosüsteemile) - oskab eristada ja luua interdistsiplinaarseid seoseid meedia ärilise ja produktsiooni külje vahel - omab ülevaadet valdkonna teoreetilistest trendidest, põhilistest probleemidest ja võimalikest lahendustest nüüdismeedia kontekstis - on omandanud piisavad teadmised ajakirjandus- ja sisutootmisoskustes nii uudiste kui ka meelelahutusvaldkonnas (alates uudiste ja info kogumisest informatsiooni tootmiseni, sh. tehnilised ja ristmeedia tootmisoskused) - omab analüütilisi oskusi ning võimet mõelda kontseptuaalselt ja kriitiliselt - on omandanud teadmised uurimistööst ja metodoloogiast - on omandanud teadmised ja oskused jätkamaks doktoriõppes või osalemaks meediauuringutes; tööks meediaorganisatsioonides kas administratiiv- või juhtorganites või produktsioonimeeskonnas; tööks vabakutselisena või äriliste ettevõtmistega loome- või meediavaldkonnas

- omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet audiovisuaalkunstide ja meediauuringute valdkonnast ning sügavaid ja ajakohaseid teadmisi oma kitsamas uurimisvaldkonnas - mõistab ja oskab kriitiliselt analüüsida meediauuringute ja audiovisuaalkunstide uuringute spetsiifilisi probleeme ja käsitlusi laiemas kultuurilises ja ühiskondlikus kontekstis - orienteerub meedia-, kommunikatsiooni- ja audiovisuaalkultuuri uuringute uurimissuundades ja valdab valdkondlikke uurimismeetodeid, sealhulgas loovuuringute metoodikaid - suudab argumenteeritult esitada oma uurimistöötulemusi nii suuliselt kui ka kirjalikult ja seda suunatuna nii akadeemilisele kui ka mitteakadeemilisele auditooriumile - suudab edasi anda oma teadmisi ja oskusi õpetamise ja juhendamise kaudu - oskab iseseisvalt tegutseda rahvusvahelises kunsti- või teadusruumis, omab selleks juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi ning suudab teha uurimistöös loovaid ning strateegiliselt jätkusuutlikke otsuseid - oskab iseseisvalt sõnastada oma uurimisvaldkonnas probleeme, hüpoteese, uurimisküsimusi, algatada, planeerida ja lõpule viia uuringuid või loovprojekte ning näha oma empiirilise, analüütilise või kunstiliste vahenditega tehtava uurimistöö tulemuste rakendus- ja arendusvõimalusi - oskab meedia ja audiovisuaalkunstide valdkonnas algatada, kavandada, teostada ja kriitiliselt hinnata uurimis- ning arendustöid, mis viivad uute teadmiste või uuenduslike kunstiliste lahendusteni - oskab hinnata enda ja teiste tegevust teaduseetilises kontekstis, saab aru teaduse võimalustest ja piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning inimeste vastutusest teadussaavutuste kasutamisel - oskab hinnata jätkuõppe ja professionaalse arengu vajadusi nii isiklikul tasandil kui ka laiemalt oma erialal

- tunneb kultuuridevahelise diskursuse ja kommunikatsiooni teoreetilisi mudeleid ja põhialuseid - tunneb mängunduse (sh õpimängunduse) arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi - suudab jätkata õpinguid doktoriõppes ja/või osaleda valdkonna uurimistegevuses, tegutseda neis valdkondades spetsialisti ja arendajana, sealhulgas rahvusvaheliselt - oskab nõustada pedagooge, IT-spetsialiste ja mängudisainereid õpilase arengut ja õppimist toetavate ning õppeprotsessi ja _keskkonda arvestavate õpimängude loomisel ja kasutamisel - valdab mängupõhist õpet - omab ettekujutust õpimängude tehnilistest võimalustest ja pedagoogilistest nõuetest - omab teadmisi disaini ja tehnoloogia vallas ja oskab neid teadmisi rakendada tõsimängude loomisel, rakendamisel ja kasulikkuse hindamisel - omab kontseptuaalse kavandamise võimet (ja loogikat) - suudab analüüsida enda ja teiste kutsealast tegevust, kavandada edasist professionaalset arengut ja jätkata enesetäiendamist elukestvas õppes, rakendada iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid meetodeid.

- tunneb haridustehnoloogia aluseks olevaid kasvatusteaduslikke käsitusi ja nende arengusuundi, selgitab haridustehnoloogia aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi ning seostab neid õppetegevuse eri aspektidega - korraldab ja toestab haridustehnoloogia abil efektiivselt õppetegevust eri ainevaldkondades, kaasajastab tehnoloogia abil enda ja teiste õpikeskkonda, juhendab õpetajaid ning õppijaid õppimist ja õpimotivatsiooni toetama ning haridustehnoloogiat õppetegevusse integreerima, suunab asutuse haridustehnoloogiaalast (arendus)tegevust - rakendab teaduslikke meetodeid ja haridustehnoloogilisi vahendeid õppeprotsessi ja õpikeskkonna analüüsimiseks, õppijate arengu hindamiseks ja haridustehnoloogiliseks innovatsiooniks - osaleb erialases diskussioonis ning erialakogukondade ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike töös - analüüsib enda kutsealast tegevust ja kavandab edasist arengut nii akadeemilises kui ka kutsealases sfääris, sealhulgas rahvusvaheliselt

- teab kasutajasõbralike tarkvaralahenduste disaini ja arendamise teoreetilisi aluseid, meetodeid ja tehnikaid - oskab kavandada ja luua interaktiivseid kasutajasõbralikke tarkvaralahendusi - omab vajalikke suhtlemisoskusi ning kirjalikku ja suulist eneseväljendamise oskust kaasamaks erinevaid koostööpartnereid - on võimeline efektiivselt ja tulemusikult juhtima tarkvaralahenduste disaini väljatöötamist - omab valmidust järgida professionaalseid, eetilisi ja autorikaitsealaseid nõudeid - on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes

Õppekava läbinud üliõpilane: - on teadlik tehnikatest, mis on vajalikud disainimaks ja arendamaks hõlpsasti kasutatavaid, atraktiivseid ning põhjalikult läbimõeldud tarkvararakendusi ja tehnilisi süsteeme - oskab tõhusalt juhtida protsessi ja teha koostööd edukate tarkvararakenduste ja tehniliste süsteemide disainimisel ning arendamisel - omab vajalikke suhtlus- ja rühmatööoskuseid erinevate partnerite kaasamiseks - on võimeline panustama multidistsiplinaarsetesse arendusmeeskondadesse, mis harilikult loovad tarkvara ja tehnilisi süsteeme - omab valmidust järgida professionaalseid, eetilisi ja autorikaitsealaseid nõudeid - on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes

- on ühes IKT probleemivaldkonnas rahvusvaheliselt tuntud spetsialist - oskab kasutada teaduslikke meetodeid ja tänapäevaseid tehnoloogiaid IKT alaste probleemide analüüsimisel ja lahendamisel - oskab koostada heatasemelisi teaduslikke ja populaarteaduslikke inglisekeelseid publikatsioone ning esitlusi - oskab töötada rahvusvahelises meeskonnas ja meeskonnajuhina kaasata erinevaid koostööpartnereid; omab selleks vajalikke suhtlemisoskusi ning kirjaliku ja suulise eneseväljendamise oskusi - tuleb toime mitmekesiste menetlusviiside valdamist eeldavate tööülesannetega muutuvates ja ootamatutes olukordades - on algatusvõimeline ja suudab vastutada analüüsimise, diagnoosimise ning otsuste tegemise ja nende elluviimise eest - on valmis järgima professionaalseid, eetilisi ja autorikaitsealaseid nõudeid ning aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas - on valmis analüüsima enda kutsealast tegevust ja kavandama edasist arengut; valdab iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid meetodeid

Mikrokraadiprogrammi läbinu: valdab Autodesk Fusion 360 modelleerimistarkvara kasutamist, loob detailide 3D mudeleid ja töötab välja terviklikke tootekooste; loob modelleeritud objektidest professionaalseid 2D jooniseid ja tootepilte ning vormistab tehnilisi jooniseid vastavalt kehtivatele standarditele; rakendab modelleeritud digitaalset infot füüsiliste prototüüpide tootmiseks, kasutades lasertöötluspinke ja 3D printereid; analüüsib oma disainiprotsessi etappe ja koostab kriitilisi hinnanguid töödele, täiustades oma oskusi iseseisvalt ja juhendamisel.

Peale mikrokraadiprogrammi läbimist õppija: - Rakendab psühholoogilisi põhimõtteid digitaalses disainis: näitab arusaamist kognitiivsetest protsessidest, motivatsioonist, emotsioonidest ja sotsiaalsetest mõjutustest ning oskab neid psühholoogilisi aluseid tõhusalt rakendada interaktsioonidisaini probleemide lahendamisel; - Rakendab inimese-keskseid disainimeetodeid: valib ja kasutab sobivaid inimese-keskseid disainimeetodeid, loob madala ja kõrge täpsusastmega prototüüpe, järgides kasutatavuse põhimõtteid, ning kohandab disainiprotsessi vastavalt konkreetsele käitumismuutuse kontekstile; - Arendab tõenduspõhiseid käitumismuutuse strateegiaid: kasutab käitumispsühholoogia teoreetilisi teadmisi tõhusate digitaalsete sekkumiste kavandamiseks, mis toetavad jätkusuutlikke käitumisharjumuste muutusi sobivate tehnikate abil; - Lõimib käitumismuutuse tehnikaid digitaaltoodetesse: ühendab interaktsioonidisaini oskused käitumismuutuse põhimõtetega, et luua digitehnoloogiaid, mis soodustavad tervist ja positiivset käitumuslikku muutust; - Hindab ja täiustab digitaalseid käitumismuutust toetavaid sekkumisi.

Õppekava läbinu: - on kursis olulisemate tehnoloogiatrendidega;
 - mõistab IT strateegilise juhtimise ning IT infrastruktuuri ja infosüsteemide arendamise põhimõtteid, on teadlik asjakohastest ärimudelitest, raamistikest, vahenditest, meetoditest ja regulatsioonidest;
 - analüüsib ja hindab kriitiliselt reaalse ettevõtte olukorda ning tunneb reaalsetes juhtumites ära konkurentsieelise;
 - koostab ettevõtte IT strateegia ja äriplaani, kasutades nende koostamise vahendeid ja nende kasutamise metoodikaid;
 - valdab innovaatiliste lahenduste loomise ja nende mõju hindamise vahendite kasutamise võtteid. - omab ülevaadet Eesti Vabariigis kehtivatest IT-arendamisega seonduvatest õigusaktidest, õiguskaitsevahenditest ja andmesubjektide õigustest ning oskab hinnata IT-arendamisega seonduvaid õiguslikke riske.

Õppekava läbinu: - omandab töökorralduse, tootejuhtimise, infoturbe ja riskihalduse valdkonna põhimõisted, asjakohased raamistikud, standardid ja kasutatavad meetodid; - seab eesmärke ja mõõdikuid tulemuse hindamiseks; - hindab IT protsesse ning teeb ettepanekuid nende täiustamiseks; - omandab infoturbe poliitika kujundamise, turvameetmete kavandamise ning jätkusuutlikkuse plaani koostamise vahendid ja nende kasutamise metoodikad; - kaardistab ettevõtte infovarad, määratleb turvaohte ning teostab riskianalüüsi. - sõlmib lepinguid infosüsteemide litsentside, arenduse, hoolduse, koolituse, konsultatsiooni, auditi jne hankimiseks.

Õppekava läbinu: - omab ülevaadet kaasaegsetest tehnoloogia arengu ja selle juhtimise trendidest; - omab ülevaadet ärieesmärkide saavutamist toetavatest olulisematest IKT võimalustest; - oskab hinnata organisatsiooni võimekusi (IT-CMF) ja teha ettepanekuid võimekuste parandamiseks; - oskab eristada organisatsiooni juhtimiseks vajalike tehnoloogilisi kompetentse, rolle ja vastutusi; - orienteerub ettevõtte jaoks olulistes protsessides ja neid toetavates tehnoloogiates (sh partnerite haldus, hanked jms); - mõistab äri ja IT organisatsioonide koostoimimiseks vajalikke tegevusi, kultuuri ja juhtimise aluseid; - oskab kavandada organisatsiooni tehnoloogilist arengut.

Õppekava läbinu: - tunneb nutikate süsteemide aluseid; - rakendab Näita vähemvärkvõrgu (IoT) põhimõtteid; - loob ja programmeerib lihtsamaid anduri- ja täiturmehhanismide lahendusi; - kujundab ja testib reaalelulisi süsteeme; kasutab professionaalseid tööriistu ja tehnoloogiaid.

Mikrokraadi õppekava läbinud õppija: rakendab kasutajakeskse disaini põhimõtteid digilahenduste kavandamisel, lähtudes sihtrühma vajadustest, kasutuskontekstist ja probleemi olemusest; viib läbi lihtsamaid disaini- ja kasutajauuringuid ning analüüsib kogutud infot disaini lähteülesande sõnastamiseks; kavandab ja visualiseerib digilahendusi, rakendades graafilise disaini, kompositsiooni, tüpograafia ja värvikasutuse põhimõtteid; kujundab kasutajaliideseid funktsionaalsuse, kasutatavuse, ligipääsetavuse ja visuaalse terviklikkuse põhimõtteid arvestades; loob sobiva detailsusastmega prototüüpe ja kasutab disainitööriistu tehniliselt korrektselt; analüüsib ja esitleb oma disainilahendusi, kasutades erialast terminoloogiat ja põhjendades tehtud valikuid.

- on omandanud laiaulatuslikud humanitaarteadmised ja oskused - oskab käsitleda vene filoloogiat laiemas kultuuri ja sotsiaalteaduste kontekstis - suudab ühendada omandatud teoreetilised teadmised keele- ja kirjandusteaduse alustest praktiliste oskustega vene keele ja kirjanduse osas - mõistab vene keele, kirjanduse ja kultuuri alal omandatud teadmiste interdistsiplinaarseid seoseid ning oskab neid seostada maailma kirjanduste ja kultuuridega - oskab kriitiliselt hinnata allikaid ning praktiliselt kaitsta oma seisukohti, on teadlik eetilistest väärtustest kultuuri ja teaduse valdkonnas - oskab analüüsida erinevaid filoloogilisi tekste, mis aitab kaasa erialaste probleemide süsteemsele mõtestamisele ja lahendamisele - suudab läbi viia esmast teaduslikku filoloogilist uurimistööd ning oskab heal tasemel tutvustada erialaseid uurimistulemusi - suudab töötada seal, kus on vaja vene keele ja kirjanduse alaseid teadmisi, nt keeletoimetajana kirjastustes ja toimetustes, retsensendina erinevates meediakanalites jm - oskab määratleda enesetäiendamisvajadusi ning omab eeldusi õpingute jätkamiseks magistriõppes

- on omandanud valitud Aasia keeles nõutud taseme vastavalt peaerialale - on omandanud spetsiifilised teadmised vastavalt peaerialale valitud regiooni kultuuriloost - oskab läbi viia ja vormistada teaduslikku uurimistööd, tuginedes valitud peaeriala regiooni kohta omandatud praktilistele ja analüüsi oskustele - suudab analüüsida ja rakendada eriala toetavaid teooriaid, metodoloogiaid ja praktilisi teadmisi - on suuteline süsteemselt ja kriitiliselt analüüsima erialast kirjandust ning sellega töötama

- analüüsib ja sünteesib süstemaatiliselt eesti keele ja kultuuri ning Eesti ajaloo ja ühiskonna või Ida-Euroopa keelte, kultuuride, ajaloo ja ühiskondade arenguprotsesse; - seostab ja tõlgendab teadmisi eesti keelest, kultuurist ja Eesti ühiskonnast või teadmisi Ida-Euroopa keeltest ja kultuuridest ning ühiskondadest regionaalsete ja globaalsete protsessidega ning hindab kriitiliselt eri kultuurivaldkondade ja ühiskondlike protsesside omavahelisi mõjusid; - lahendab nii Eesti uuringute ja Ida-Euroopa uuringutega seotud kui ka erialaüleseid kompleksseid probleeme, rakendades sobivaid meetodeid ning argumenteerib lahenduste mõju tõenduspõhiselt; - mõistab ja koostab tekste ja väljendab oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult eesti või mõnes Ida-Euroopa keeles vastavalt omandatud keeletasemele; - rakendab oma teadmisi ja oskusi loovalt, strateegiliselt ja kestlikult erialases tegevuses nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis tegutsedes vastutustundlikult ja eetiliselt teadlikult, ning arvestades ühiskondlikke protsesse; - suudab põhjendada oma uurimis- ja analüüsitulemusi ning väljendada oma ideid veenvalt ja selgelt nii suuliselt kui ka kirjalikult, kasutades tänapäevaseid kommunikatsioonikanaleid ning töötades edukalt nii meeskonnas kui ka iseseisvalt; - analüüsib ja hindab enda ja teiste arenguvajadusi ning toetab ja vajadusel juhendab teiste õppimist; - rakendab saadud oskusi oma erialases töös nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt panustades eriala ja ühiskonna arengutesse; täiendab end pidevalt erialaselt ja professionaalselt ning kujundab teadlikult oma õpi- ja karjääriteed; suudab jätkata õpinguid doktoriõppes

- suudab esitada ja lahendada lingvistilisi uurimisprobleeme - omab ülevaadet erinevatest lingvistika alldistsipliinidest, neis kasutatavatest teooriatest ja metodoloogiast - suudab hinnata tekstide keelelise toimetamise vajadust ning tekste keeleliselt toimetada - juhul kui lingvistika suuna valinud üliõpilane on spetsialiseerunud mõnele konkreetsele keelele, omab ta süvendatud teadmisi enda valitud keelest - suudab rakendada keelekorralduse soovitusi, viia läbi praktilisi toiminguid keelekasutuse paremaks ja tõhusamaks muutmiseks - suudab seletada ja levitada keelesoovitusi - on võimeline esitama oma uurimistulemusi nii suuliselt kui ka kirjalikult - on valitud valdkonnas koostanud iseseisva uurimistöö, mis on andnud uusi teaduslikke tulemusi

- omab laialdasi erialaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud tööks tõlkijana riigiasutustes, ettevõtetes, rahvusvahelistes ja muudes organisatsioonides - oskab hinnata enda teadmiste täiendamise vajadusi ja omab eeldusi õpingute jätkamiseks doktoriõppes või elukestvas õppes - on suutlik omandatud teadmisi ja oskusi süsteemselt, kuid paindlikult rakendama erialases töös, omab teadmisi kirjaliku tõlke olemusest, tõlketurust ja tõlke-eetikast - on algatusvõimeline, suudab töötada nii iseseisvalt kui meeskonnas - oskab planeerida ja juhtida tõlkeprojekti ja hinnata tõlkeprojekti tulemust - on võimeline tegema argumenteeritud ja konstruktiivset tõlkekriitikat ja põhjendama enda tehtud tõlkevalikuid

- on omandanud teadmised kirjandusteooria, kirjanduskriitika, kirjandusloo ja võrdleva kirjandusteaduse valdkonnas - on omandanud süsteemse ülevaate kirjandusteaduses kasutatavatest teooriatest ja metodoloogiatest - oskab kasutada omandatud teadmisi nii loovas kui ka analüütilises tekstiloomes; oskus kirjutada kirjanduskriitikat - oskab kirjutada kirjandusteaduslikke artikleid ning uurimusi - oskab näha seoseid eri kultuurialade vahel; suudab osaleda aktiivselt eesti kultuuri- ja kirjanduselus

- on omandanud erialal praktilist tegevust toetavad humanitaar- ja sotsiaalteaduslikud teadmised ja oskused, nt suutlikkus käsitleda keelt, kirjandust ja kultuuri komparativistlikus kontekstis ning on omandanud humanitaarteaduste metodoloogia - valdab kirjandusajaloolist ja -tüpoloogilist võrdleva analüüsi metoodikat - suudab iseseisvalt analüüsida ja kriitiliselt hinnata uurimistulemusi valitud valdkonnas ning integreerida neid laiemasse ühiskondlik-kultuurilisse konteksti - on omandanud erialaspetsiifilised slaavi keele- ja kirjandusteaduslikud, teoreetilised teadmised slaavi kirjandustest ja kultuuridest ning praktilised oskused ja kogemused - tunneb tänapäevast teaduslikku filoloogilist paradigmat - suudab ühendada uurimistöö koostamise eesmärgil omandatud teoreetilised teadmised praktiliste oskustega - suudab läbi viia erialast teaduslikku uurimistööd ning heal professionaalsel tasemel tutvustada oma uurimistulemusi slaavi filoloogia valdkonnas - oskab kasutada omandatud teadmisi, et töötada slaavikeelsete maade turistidega, saatkondadega, slaavikeelsete tekstide (nii kirjalike kui ka suuliste) tõlkimisel, pedagoogilise hariduse omandamise tingimusel võib õpetada slaavi keelt fakultatiivselt koolis - oskab määrata oma täiendamisvajadusi ning on valmis professionaalseks enesearendamiseks

- oskab püstitada ja lahendada keeleteaduslikke probleeme - oskab orienteeruda keeleteaduse problemaatikas ja uurimismeetodites - suudab argumenteeritult esitada oma uurimistöötulemusi nii suuliselt kui kirjalikult - suudab edasi anda oma teadmisi ja oskuseid õpetamise ja juhendamise kaudu - oskab identifitseerida teaduseetilisi probleeme - suudab kavandada ja läbi viia erialaseid loengukursusi, seminare jms

Programmi läbinud õppur: 1. Tunneb eesti keele struktuuri ja teksti sidususe põhireegleid ning oskab neid teadmisi rakendada teksti lingvistilise analüüsi käigus. 2. Oskab analüüsida eesti keelt eri tasanditel – foneetika, fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia ja süntaks. 3. Tunneb eesti keele tüvevaheldusi, määrab korrektselt sõnaliike ja grammatilisi vorme ning kasutab praktiliselt foneetilist transkriptsiooni. 4. Tunneb eesti keele sõnavara päritolu ja sõnamoodustussüsteemi ning oskab neid teadmisi rakendada. 5. Oskab omandatud teadmisi rakendades analüüsida lauseid ja terviktekste, mõistab ja suudab kirjeldada keelestruktuure. 6. Seob grammatika ja sõnavara tasandi tundmise ortograafia teadmistega.

Programmi läbinud õppur: 1. suudab hinnata tekstide toimetamisvajadust 2. oskab tekste keeleliselt toimetada 3. mõistab ja rakendab keelesoovitusi 4. orienteerub eesti õigekirja probleemkohtades 5. tunneb kirjastamise põhimõtteid

Kursuse läbinud õppija: 1. oskab tõlkida lihtsamaid tarbetekste, arvestades keelelisi ja sisulisi eripärasid; 2. tunneb erinevaid tõlkestrateegiaid ja oskab neid rakendada vastavalt teksti valdkonnale; 3. oskab leida ja kasutada usaldusväärseid teabeallikaid tõlketöö toetamiseks; 4. analüüsib kriitiliselt nii enda kui ka teiste tõlkeid ja näeb parenduskohti; 5. kasutab masintõlkeprogramme teadlikult ja kriitiliselt, mõistes nende piiranguid; 6. on teadlik tõlkeprotsessi keerukusest ning oskab olla oma töö suhtes enesekriitiline.

- on omandanud laiaulatuslikud interdistsiplinaarsed humanitaarteaduste alased teadmised ja oskused vastavalt õppekava raames tehtud valikutele (lingvistika ja kultuuridevaheline kommunikatsioon, eesti keel ja kultuur, vene keel ja kultuur, kirjandusteooria ja võrdlev kirjandusteadus, filosoofia ja antropoloogia, romaani keeled, kultuurid ja tõlkimine, kaasaegne kunst ja loovtants) - tunneb humanitaarteaduste valdkonna teoreetilisi aluseid, olulisemaid uurimissuundi ja -meetodeid ning oskab ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid - oskab seostada humanitaarteaduste erinevaid valdkondlikke teadmisi ning ühendada omandatud teoreetilised teadmised praktiliste oskustega - suudab iseseisvalt interdistsiplinaarset humanitaarteaduste alast informatsiooni koguda, seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning kaitsta oma seisukohti - oskab kavandada ja läbi viia teaduslikku uurimistööd ning tutvustada oma erialaseid uurimistulemusi - oskab määratleda vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks

- omab süvateadmisi ajalooteaduse, visuaalkultuuri või arheoloogia teooriatest, uurimissuundadest ja -meetoditest - oskab näha ja luua seoseid läbi ajaloo ning erinevate teadusvaldkondade vahel - suudab lahendada ajalooteaduslikke probleeme erinevaid interpreteerimisviise ja töömeetodeid kasutades - suudab koostada emakeeles rahvusvahelistele nõuetele vastava teadustöö ning osaleda (sh mõnes võõrkeeles) erialastes diskussioonides - oskab juhendada praktilisi töid (arheoloogilisi välitööd, Õpilasakadeemia jne ), reflekteerib oma tegevust juhendajana - suhtub mõistvalt arusaamiste ja väärtuste mitmekesisusse ning toetub teaduspõhisele ajalookäsitlusele - on võimeline osalema ühiskonna küsimuste üle arutlemisel, näidates head eneseväljendusoskust ja valmisolekut teistega koostööks - suudab omandatud teadmisi rakendada töös (ajaloolase, arhivaari, arheoloogi või kunstiajaloolasena) ning on valmis erialaseks enesetäienduseks nii doktori- kui elukestvas õppes

- omab põhjalikku ülevaadet ja süvendatud teadmisi tänapäeva kultuurinähtustest ning nende analüüsivõimalustest ja -vahenditest - analüüsib süvendatult erialaga otseselt ja üldisemalt seonduvaid ühiskondlikke, teadusalaseid ja kultuuriprobleeme ning leiab neile argumenteeritud lahendusi - suudab koostada ja kirjutada erialaseid teaduslikke artikleid ja uurimusi - orienteerub tänapäeva kultuurilises keskkonnas ning mõistab ja hindab eri kultuuritraditsioone ja -nähtusi - tunneb ära vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks

- omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi tänapäeva filosoofia olulisematest suundadest, mõistetest, meetoditest ja nende rakendusvõimalustest - analüüsib süvendatult erialaga otseselt ja üldisemalt seonduvaid ühiskondlikke, globaalseid, teadusalaseid ja kultuuriprobleeme ning leiab neile argumenteeritud lahendusi - suudab koostada ja kirjutada erialaseid teaduslikke artikleid ja uurimusi - orienteerub filosoofiliste, teaduslike, eetiliste ja mõttelooliste traditsioonide globaalses mitmekesisuses - tunneb ära vajaduse jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks

- omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet ajaloo uurimissuundadest, -meetoditest ja teoreetilistest seisukohtadest ning metodoloogiast; oskab neid kasutada oma uurimistöös - suudab kriitiliselt analüüsida uurimisprojekte ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust - oskab püstitada uurimisprobleeme, kasutades tänapäevaseid meetodeid, planeerida ja korraldada erialast teadustööd, sh rahvusvahelises keskkonnas. Suudab töötada meeskonnas - suudab osaleda ühiskondlikus diskussioonis, eristada teaduspõhist teadmist ideoloogilisest ning esitada oma teadustulemusi argumenteeritult - suudab esitada uurimistöö tulemusi erialases teaduskommunikatsioonis ning kaitsta neid avalikus diskussioonis, sh rahvusvahelises keskkonnas - oskab anda edasi erialaseid teadmisi ja korraldada erialaõpet, juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd. Suudab kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda selget tagasisidet

Programmi läbinud õppija: 1. Tunneb antiikaja, keskaja, varauusaja ja uusaja olulisi arengujooni, allikaid ja ühiskondlikke protsesse ning oskab eri ajalooperioode ja kultuuriruume omavahel seostada. 2. Kasutab ajalooperioodidele omast terminoloogiat ja kronoloogiat ning suudab eristada ja analüüsida ajastutevahelisi üleminekuid ja nende tõlgendusi. 3. Analüüsib kriitiliselt ajaloolisi allikaid, kirjandust ja visuaalset materjali, arvestades nende ajaloolist ja kultuurilist konteksti. 4. Võtab kokku valitud perioodi peamised arengusuunad ja probleemid, seostades neid põhjuste ja tagajärgedega, ning oskab neid teadmisi rakendada argumenteeritud suulises ja kirjalikus esituses. 5. Mõistab kunsti, arhitektuuri ja visuaalse kultuuri rolli erinevatel ajalooperioodidel ning seob neid vastava ajastu maailmapildi ja ühiskondlike oludega. 6. Kasutab akadeemilist kirjutamislaadi, et analüüsida ajaloolisi teemasid, koostades struktureeritud kirjalikke töid ning esitades teemakohaseid arutlusi suulisel kujul.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Oskab kirjeldada Hispaania ajaloo olulisemaid etappe ja murrangulisi sündmusi keskajast tänapäevani. 2. Mõistab poliitiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikust mõju Hispaania kujunemisel. 3. Oskab analüüsida ajaloo ja kultuuri nähtusi nende ajastu ja konteksti taustal. 4. Resümeerib ja tõlgendab akadeemilisi tekste allikakriitiliselt. 5. Oskab argumenteeritult arutleda Hispaania ajaloo ja tänapäeva probleemide üle (rahvuslik mitmekesisus, ajaloomälu, poliitilised konfliktid jm).

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija 1. Mõistab Itaalia ajaloo olulisemaid perioode ja nende mõju tänapäevale. 2. Oskab seostada ajaloolisi sündmusi ja kultuurilisi nähtusi laiemas ühiskondlikus ja Euroopa kontekstis. 3. Analüüsib kriitiliselt Itaalia ühiskonna ja kultuuri põhiprobleeme eri ajastutel. 4. Oskab leida ja kasutada akadeemilisi allikaid, esitada uurimistulemusi kirjalikult ja suuliselt. 5. Suudab näha ajaloo järjepidevust tänapäeva Itaalia poliitilises ja kultuurilises elus.

Mikrokraadi läbinu õppija 1. Mõistab Prantsusmaa ajaloo ja ühiskonna peamisi arengusuundi alates 18. sajandi lõpust kuni tänapäevani. 2. Oskab näha Prantsusmaa osa Euroopa ja maailma kultuurilises ja poliitilises kontekstis. 3. Oskab analüüsida tänapäeva prantsuse ühiskonna probleeme ajaloolisel taustal. 4. Rakendab kriitilist ja allikapõhist lähenemist uurimistöös. 5. Väljendab oma seisukohti argumenteeritult ning suudab seostada ajaloolisi teadmisi nüüdisaegse ühiskonna mõistmisega.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Tunneb Lähis-Ida kultuuriruumi ajaloolist kujunemislugu ja kirjandustraditsiooni. 2. Oskab eristada ja kirjeldada peamisi kultuurilisi ja kirjanduslikke suundumusi islami kontekstis. 3. Suudab analüüsida ja tõlgendada Lähis-Ida kirjandus- ja kultuuritekste. 4. Mõistab Lähis-Ida ja Euroopa kultuuride vastasmõjusid. 5. Rakendab omandatud teadmisi iseseisvas uurimistöös ja interdistsiplinaarses arutelus.

1. Mõistab vananemise ja kehalise aktiivsuse vahelisi seoseid. 2. Hindab teadlikumalt eaka inimese tervislikku seisundit ja arvestab võimalike riskiteguritega. 3. Soovitab eakale sobiva treeningu tema seisundist ja vajadustest lähtuvalt. 4. Koostab ja viib läbi ohutuid ja tõhusaid treeninguid, arvestades treenitava vanuse ja eripäradega. 5. Tunneb eakate motiveerimise ja juhendamise põhimõtteid ning rakendab neid teadlikult treeningute läbiviimisel.

1. kirjeldab Eesti põhilisi elukooslusi, nende kujunemist ja seal toimuvaid ökoloogilisi protsesse; 2. tunneb Eesti elustiku tavalisemaid esindajaid välimuse järgi ja looduses kuuldavamaid liike häälitsuse järgi; 3. teab eri koosluste iseloomulikke liike ja tunneb ära metsade tüübirühmi kirjelduse järgi ja looduses; 4. mõistab Eesti elustiku ja elukoosluste tänast seisundit ja seda mõjutavaid tegureid; 5. oskab määrata erinevaid organismirühmi, orienteerub vastavas kirjanduses ning omab ettekujutust liigirikkusest eri kooslustes ja oskab lihtsamaid taimekoosluse kirjeldamise viise.

1. Selgitab ja analüüsib heaolu, sh positiivse psühholoogia, ja rekreatsiooni olulisemaid mudeleid ning valib neist organisatsiooni konteksti kõige paremini rakenduvad. 2. Mõtestab oma organisatsiooni töötajate vaatenurgast lahti ja arutleb heaolu kontseptsioonide üle. 3. Kirjeldab ja seostab organisatsiooni tegevusi eluviisi, heaolu, inimeste tegevuse, tervise ja keskkonnateguritega, sh tervisekäitumisega ja keskkonnatervise teemadega. 4. Hindab sekkumiste ja neid kajastavate kommunikatsioonistrateegiate toimivust ning puudusi teaduspõhise argumentatsiooni abil. 5. Töötab välja asjakohaseid passiivsust ja rahulolematust ennetavaid ja heaolu edendavaid sekkumisi ning kommunikeerib neid.

1. on saanud erialased baasteadmised Kunstiteraapiate MA õppekavale õppima asumiseks visuaalkunstiteraapia suunale (https://www.tlu.ee/lti/kunstiteraapiad-msc) 2. on teadlik visuaalkunstiteraapia kujunemisest ja taustateooriatest; 3. teab kunsti teraapilise rakendamise põhimõtteid ja eetilisi nõudeid; 4. oskab kasutada lihtsaid kunstipõhiseid tehnikaid terviseedenduslikel eesmärkidel; 5. omab visuaalkunsti teraapilise rakendamise kogemust.

1. saab aru meteoroloogia ja klimatoloogia mõistetesüsteemist, arengust ja tähtsusest tänapäeval; 2. seostab kliimatingimusi geograafiliste süsteemidega, loodusvööndite ja -maastikega; 3. tunneb olulisemaid kliima parameetreid loodusvööndites ja omab ülevaadet kliima jälgimissüsteemist; 4. teab lihtsamatest geoökoloogiliste väliuuringute ja kameraalsete tööde meetoditest ning oskab neid kasutada ning oskab valida piisavalt optimaalse metoodilise lähenemise geoökoloogilise probleemi uurimiseks; 5. teab Eesti geograafilise asendi aspekte ja iseärasusi; 6. teab olulisemaid loodusobjekte ja tunneb need ära Eesti kaardil.

Mikrokraadi läbinud õppija: - tunneb matemaatilise analüüsi ja analüütilise geomeetria alaseid põhimõisteid, teooriaid ja meetodeid; - rakendab neid teadmisi kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel.

Teab ja tunneb õigusteaduse põhimõisteid, teooriaid ja metodoloogiat; teab ja tunneb põhiliste avaliku ja eraõiguse õigusharude reguleerimisalasid, süstemaatikat, põhimõisteid, põhimõtteid, norme, instituute ja protseduure; tunneb õiguse seaduspärasusi, koostoimet ja eri õigusharude vahelist seost.