Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi meditsiinis kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 2) omab arstikutsele vajalikku hoiakut, küllaldasi erialaseid teadmisi ja oskusi ning kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 5) suudab töötada arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 6) omab valmisolekut töötamiseks meditsiini valdkonnas algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 7) omab piisavaid teadmisi ja oskusi teadustöö tegemiseks meditsiini valdkonnas; 8) suudab jätkata õpinguid eriarstiõppes; 9) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) on omandanud piisavad teadmised üldmeditsiinis ja hambaarstiteaduses kasutatavate mõistete, teooriate ja uurimismeetodite ning meditsiini- ja teaduseetika üldprintsiipide kohta 2) on võimeline töötama hambaarstina ning osutama kvaliteetset hambaraviteenust, mis on vastavuses hambaarstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste normidega 3) tunneb tööõigusakte ja hambaravikliiniku töökorraldust 4) on algatusvõimeline ja vastutustundlik ning omab juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi 5) oskab ennast erialaselt väljendada nii eesti kui ka mõnes võõrkeeles 6) oskab kavandada ja ellu viia meditsiinivaldkonna teadusprojekti 7) analüüsib oma praktilisi oskusi ja arendab neid edaspidise kutsetöö käigus, osaledes elukestvas õppes

Proviisoriõppe lõpetanud: - tunnevad ravimite ja ravimtaimede koostist, ravimite arendamise, disainimise ja tootmise tehnoloogilisi põhimõtteid, ravimvorme, ravimite kvaliteedikontrolli meetodeid ja nõudeid säilitamisele; - oskavad apteegis ravimeid valmistada; - tunnevad raviainete ja abiainete füsikokeemilisi omadusi ja nende mõju ravimite biofarmatseutilisele kvaliteedile; - teavad ravimite toimemehhanisme ja nende keemilisi aluseid;-oskavad ravimeid, ravimvorme ning ravimkandursüsteeme disainida ning välja töötada; - oskavad hinnata ravimite toimeid, koos-ja kõrvaltoimeid, farmakokineetikat ja farmakodünaamikat, raviainete ning ravimite biofarmatseutilisi omadusi; - oskavad selgitada raviainete ja ravimite biotransformatsiooniprotsesse organismis; - nõustavad patsiente nende tervise edendamise, haiguste ennetamise, sagedasemate haiguste ja ravimitega seotud küsimustes; - oskavad suhelda ja teha koostööd erinevate patsiendigruppide ja teiste tervishoiutöötajatega; - seostavad farmaatsia kujunemislugu kaasaegse tervishoiu-ning farmaatsiakorralduse süsteemiga; - teavad ja kasutavad ravimitega seotud õigusakte;-kasutavad erialaterminoloogiat; - oskavad tõenduspõhist teavet otsida, kriitiliselt hinnata ja praktiliselt kasutada; - kavandavad ja teostavad tõenduspõhise uurimistöö; - lähtuvad oma tegevuses farmaatsiaeetika põhimõtetest; - mõistavad vajadust täiendada omaerialaseid teadmisi ja oskusi.

Õppekava läbinud üliõpilane 1. Analüüsib ja käsitleb keerukaid funktsiooni-, tegevus- ja osalusprobleeme tõenduspõhiselt, lõimides süvendatud füsioteraapiaalased teadmised, lähtudes biopsühhosotsiaalsest lähenemisest ning argumenteerides pakutavate lahenduste mõju. 2. Rakendab füsioterapeudina süvendatud kliinilist mõtlemist ja süsteemset otsustusprotsessi ka ebamäärastes ning piiratud infoga olukordades, põhjendades otsuseid teaduskirjandusega ning hinnates sekkumiste tulemuslikkust. 3. Lahendab füsioteraapia erialaga seotud ja erialaüleseid kliinilisi probleeme koostöös teiste tervishoiuspetsialistidega, arvestades kestlikkust, kultuuritundlikkust ning tervishoiusüsteemi ja ühiskondlike protsesside toimimist. 4. Võtab professionaalse vastutuse oma otsuste eest, kasutades digitaalseid ja andmepõhiseid lahendusi (sh tehisintellekti tööriistu) ning kaaludes nende usaldusväärsust, eetilisust ja võimalikke kliinilisi riske füsioteraapia praktikas. 5. Koordineerib, arendab ja juhib meeskonna tööprotsesse, arvestades eriala arengusuundi ning füsioteraapiateenuseid, kvaliteedinõudeid ja tervishoiusüsteemi toimimist, näidates algatusvõimet, vastutust ja strateegilist tegutsemist. 6. Koostab teadus- või arendusprojekte, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning kasutab neid füsioteraapia praktika ja eriala arendamisel. 7. Juhendab õppijaid ja kolleege oma pädevuse piires, kasutades sobivaid juhendamis- ja tagasisidemeetodeid. 8. Töötab iseseisva füsioterapeudina, sh hinnates oma pädevusi ja arenguvajadusi ning kavandades teadlikult enesetäiendamist. 9. Väljendab end suulises ja kirjalikus erialases suhtluses selgelt ja arusaadavalt, kohandades suhtlusviisi patsiendi kultuurilise ja sotsiaalse konteksti ning teiste sihtrühmade vajaduste järgi ning kasutades asjakohast erialast terminoloogiat.

Õppekava läbinud õppija: - leiab ja kasutab usaldusväärset teavet farmakoteraapiaalaste küsimuste kohta; - hindab ja maandab polüteraapia ohte (ravimite koos- ja kõrvaltoimed); - hindab ja parandab ravisoostumust; - suhtleb erinevate tervishoiutöötajate ning patsientidega, et edendada ravimite asjakohast kasutamist; - nõustab arste, õdesid ja patsiente farmakoteraapia küsimustes; - rakendab omandatud teadmisi otsustusprotsessides ja on võimeline töötama kliinilise farmaatsia spetsialistina erinevates tervishoiu valdkondades (esmatasand, haigla).

Õppekava läbinud üliõpilane: - Teab toitainete biokeemia, füsioloogia ja ainevahetuse aluseid. - Oskab hinnata patsientide kliinilisest seisundist sõltuvaid vajadusi kliinilise toitmise osas. - Teab stressi metaboolse reaktsiooni põhimõtteid ja insuliiniresistentsuse kontseptsiooni. - Teab kirurgilise stressi vähendamise põhimõtteid ning perioperatiivse ja kriitilises seisundis patsiendi toitmise juhtimist. - Omab teadmisi pahaloomulise kasvajaga patsientide eriliste toitumisprobleemide ja seedetrakti haigustega patsientide eritoitumise probleemidest. - Mõistab hälbinud vedelikutasakaalu tagajärgi ning tunneb alkoholi mõju ainevahetusele ja toitumisele tervena ja haiguste korral. - Mõistab peavigastuste ja põletushaavade metaboolseid mõjusid. - Mõistab maksa, neeru, aju ja hingamisteid mõjutavate haiguste toitmisalaseid tagajärgi, suudab välja töötada neile patsientidele sobiva dieedi ning metaboolse sündroomi, rasvumise, diabeedi, anorexia nervosa ja toiduallergiate dieedisoovitused. Orienteerub koduse kunstliku toitmise iseärasustes. - Oskab kasutada põhilisi statistilisi ja meditsiiniuuringute tööriistu toitmise kavandamiseks. - Valdab kirjanduse kriitilise analüüsi ja tõlgendamise ning teaduskirjutiste koostamise ja esitlusoskuste meetodeid.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) mõistab rahvastiku tervise kujunemise peamisi tegureid; 2) tunneb erinevaid tervisesüsteeme ning (rahva)tervise valdkonnaga seotud seaduspärasusi; 3) oskab otsida, koguda, süstematiseerida ja analüüsida erinevaid tervisega seotud andmeid tõenduspõhiste otsuste tegemiseks; 4) valdab erinevaid rahvatervishoiu alaste uuringute läbiviimise põhimõtteid ja meetodeid; 5) on võimeline planeerima ja läbi viima teaduslikke ja rakenduslikke uuringuid; 6) oskab kasutada omandatud teadmisi otsustusprotsessides ja on võimeline töötama spetsialistina erinevates rahvatervishoiu valdkondades.

Õppekava läbinud üliõpilasel on valmidus 1) töötada õendusjuhi või õenduspedagoogina tervishoiu- või haridussüsteemis; 2) õenduse tõenduspõhiseks arendamiseks; 3) teaduslikuks tegevuseks; 4) teavet kriitiliselt hinnata ning tõenduspõhist teavet integreerida ja kasutada; 5) eetiliseks tegevuseks teadus-, arendus- ja erialases töös; 6) osaleda ühiskondlikes aruteludes õendust ja õendusteadust puudutavatel teemadel; 7) oma pädevuse kriitiliseks hindamiseks ning järjepidevaks enesejuhitud õppimiseks ja arenguks.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma erialal ning põhjalikke teadmisi uurimistöö kitsamas osas; 2. valdab, kombineerib ja arendab oma eriala uurimismeetodeid. Oskab neid rakendada ning ümber hinnata ja laiendada. Mõistab ja üldistab erialade vaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases teadussuhtluses (publikatsioonid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, konverentsid, seminarid jmt). On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav; 5. püstitab iseseisvalt uurimisküsimusi ja hüpoteese, kavandab ja viib läbi uurimistööd uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside paikapidavuse hindamiseks; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma erialaspetsiifilisi üldpädevusi nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel; 9. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma erialal ning põhjalikke teadmisi uurimistöö kitsamas osas; 2. valdab, kombineerib ja arendab oma eriala uurimismeetodeid. Oskab neid rakendada ning ümber hinnata ja laiendada. Mõistab ja üldistab erialade vaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases teadussuhtluses (publikatsioonid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, konverentsid, seminarid jmt). On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav; 5. püstitab iseseisvalt uurimisküsimusi ja hüpoteese, kavandab ja viib läbi uurimistööd uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside paikapidavuse hindamiseks; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma erialaspetsiifilisi üldpädevusi nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel; 9. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma erialal ning põhjalikke teadmisi uurimistöö kitsamas osas; 2. valdab, kombineerib ja arendab oma eriala uurimismeetodeid. Oskab neid rakendada ning ümber hinnata ja laiendada. Mõistab ja üldistab erialade vaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases teadussuhtluses (publikatsioonid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, konverentsid, seminarid jmt). On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav; 5. püstitab iseseisvalt uurimisküsimusi ja hüpoteese, kavandab ja viib läbi uurimistööd uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside paikapidavuse hindamiseks; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma erialaspetsiifilisi üldpädevusi nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel; 9. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd.

Programmi läbinud õppija: 1. Oskab leida teaduspõhist ravimtaimede alast infot. 2. Oskab ära tunda peamisi Eesti ravimtaimi. 3. Orienteerub ravimtaimede klassifikatsioonis. 4. Teab erinevate toimeainerühmade üldstruktuure ja üldisi omadusi ning kasutamist. 5. Tunneb erinevate toimeainerühmade peamisi drooge. 6. Omab ettekujutust ravimtaimede kasvatamisest ja droogide turustamisest.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Teab meditsiinigeneetika aluseid ja mõisteid. 2. Tunneb geneetiliste haiguste tüüpe ja nende pärandumist. 3. On kursis kliinilise geneetika korraldusega pärilike haiguste diagnostikas, ennetuses, nõustamises ja ravis. 4. Omab terviklikku ülevaadet erinevate meditsiinierialade sagedasemate geneetilistest haigustest molekulaardiagnostilise testimise näidustustest ja valikutest. 5. Analüüsib meditsiinigeneetika eetilisi, sotsiaalseid ja õiguslikke aspekte ning psühholoogilisi ohte. 6. Rakendab meditsiinigeneetika võimalusi oma erialal ja hindab kriitiliselt uusi arendusi.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Tunneb histoloogliste preparaatide valmistamise põhimõtteid ja oskab preparaate mikroskopeerida. 2. Teab inimese embrüonaalse arengu varaseid arenguetappe, kudede ja organite embrüogeneesi ja mõistab väärarengute tekkimise põhjuseid. 3. Suudab iseloomustada kudede põhitüüpe ja näha seoseid kudede ehituse ja funktsiooni vahel. 4. Mõistab organite histoloogilise ehituse põhiprintsiipe 5. Tunneb organite normaalset mikroskoopilist struktuuri ja suudab näha seoseid organite ja organsüsteemide ehituse ja talitluse vahel. 6. Oskab valmistada histoloogilisi preparaate. 7. Tunneb kaasaegseid morfoloogilisi meetodeid.

Õppekava läbinud õppija: 1. kirjeldab farmakoteraapia põhietappe (probleemi määratlemine, ravi eesmärgi sõnastamine, ravi valik ja selle sobivuse hindamine, patsiendi nõustamine, ravi jälgimine/katkestamine); 2. valib ravimi ja ravimiannuse lähtuvalt patsiendist ja tema kliinilisest seisundist (organpuudulikkus, kehakaal, kaasuvad haigused, geneetika jne); 3. hindab ja haldab polüteraapia ohte (ravimite koostoimed ja kõrvaltoimed); 4. leiab usaldusväärset teavet farmakoteraapiat puudutavatele küsimustele vastamiseks.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. teab tervise, rahvatervishoiu, tervisemõjurite ja tervisedenduse põhikontseptsioone ning olemust ja tervisedenduslike sekkumiste põhimõtteid; 2. tunneb rahvatervishoiu peamisi näitajaid ja nende suundumusi; 3. teab käitumuslikke, sotsiaalmajanduslikke, psühhosotsiaalseid ja keskkondlikke tervisemõjureid; 4. mõistab olulisemaid sekkumisvõimalusi tervis- ja riskikäitumise valdkondades ning haiguste ennetamises; 5. oskab oma teadmisi kasutada terviseteaduste valdkonna teaduskirjanduse lugemisel ja tulemuste tõlgendamisel; 6. rakendab oma teadmisi ettekannete ja sekkumisprogrammide koostamisel terviseteaduste valdkonnas.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama allergoloogia-immunoloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) teab üldjoontes, missugused on allergoloogia-immunoloogia valdkonna haiguste diagnostika, ravi ja profülaktika võimalused teistes Euroopa Liidu riikides, eriti sealsetes suuremates keskustes; 8) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 9) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi immunoloogias ja selle alaerialades kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 10) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 11) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste ja immunoloogia valdkonna teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 12) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida immuunsüsteemi enamlevinud haigust, oskab hinnata immuunsüsteemi funktsiooni iseärasusi tervetel; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt tänapäevase instrumentaalse ja laboratoorse diagnostika võimalusi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) oskab efektiivselt tegutseda immuunsüsteemi haiguste korral ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid immuunsüsteemi haiguste ravis; 17) on suuteline korraldama immuunsüsteemi kaasasündinud ja omandatud häiretega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 18) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid; 19) tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi.

Koolituse sisu ja põhinõudmised vastavad The European Union of Medical Specialists (EUMS) juures tegutseva anestesioloogia sektsiooni The European Board of Anaesthesiology soovitustele koolituse läbiviimiseks. Residentuuri lõpetades on saavutatud erialased oskused, mis võimaldavad iseseisvalt anestesioloogina töötada. Residentuuri programmi läbinud arst-resident: -Omab piisavat kliinilist kogemust pre-, peri- ja postoperatiivse perioodi käsitlemiseks kirurgilistel haigetel; -valdab kõiki anesteesia meetodeid iseseisvaks tööks piisaval määral; -valdab ägeda valu ja postoperatiivse valu ravi ning tunneb kroonilise valu ravi põhimõtteid; -suudab läbi viia kriitiliste seisundite esmast diagnostikat ja ravi, sh. valdab taaselustamise võtteid; -valdab täiskasvanute ja laste intensiivravi üldpõhimõtteid; -tunneb erakorralise meditsiini üldpõhimõtteid (nii haiglaeelne ravi kui ka esmane käsitlus erakorralise meditsiini osakonnas); -on kursis erialase teaduskirjandusega; -on korrektne suhtluses patsientide ja nende lähedastega, samuti kolleegide ja kaastöölistega. Lisaks: -omab arstikutsele vajalikke hoiakuid; -tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; -soovib oma tegevusega kaasa aidata meditsiini kui valdkonna ning arstiteaduse arengule; -orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; -suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; -teadvustab vajadust jätkata erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul ning on valmis elukestvaks õppeks.

Residentuuri programmi läbinud arst-residendil on järgmised üldpädevused: 1.on võimeline osutama anestesioloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uute saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2.omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, tunneb ja järgib teadus- ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 3.soovib oma tegevusega kaasa aidata nii kliinilise meditsiini kui ka arstiteaduse arengule; 4.tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab patsientide probleemide parimaks lahendamiseks optimaalselt kaasata nii oma kui teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste; 5.orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 6.oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 7.suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi sihtgrupile arusaadaval viisil nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 8.on kursis erialase teaduskirjandusega, teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul; 9.on korrektne suhtluses patsientide ja nende lähedastega, samuti kõikide kaastöötajatega.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama dermatoveneroloogia alal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teadus- ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevuses kaasa aidata nii meditsiini valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis optimaalselt kaasata teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemi parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi dermatoveneroloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11)suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida naha- ja suguhaigusi; 12) oskab läbi viia naha- ja suguhaiguste diferentsiaaldiagnostikat, kasutades erialaseid teadmisi ja kaasaegset laboratoorsete uuringute kompleksi; keerukate haigusjuhtude korral teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega; 13) on suuteline korraldama krooniliste nahahaigustega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist; mitmete haiguste koosesinemisel tegema koostööd teiste erialade spetsialistidega; 14) omab järgmisi praktilisi oskusi: * füüsikalised uurimisvõtted nahahaiguste diagnoosimisel (skarifikatsioonitest, dermografismi proov, Nikolski, Asboe-Hanseni ja Darier-Unna testid ) * nahabiopsia (puur- ja lõikebiopsia) võtmine * materjali võtmine uuringuteks seen-, bakteriaalsete ja viirushaiguste suhtes * veneroloogilise haige läbivaatus ja materjali võtmine laboratoorseteks uuringuteks * natiivpreparaadi hindamine (T.vaginalis, Tr.pallidum, pärmseened, dermatofüüdid) * värvitud preparaadi hindamine (gonokokid) * dermatoskoopia * naha vaatlus Wood (UVK) lambiga * krüo- ja diatermoravi kasutamine 15) teab järgmiste uuringute näidustusi ja oskab tulemusi interpreteerida: * naha patohistoloogiline uuring * naha immuunhistokeemiline uuring * naha torketestid * naha aplikatsioontestid * valgusravi ja fotokemoteraapia

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama endokrinoloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi endokrinoloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida kõiki endokriinhaigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda endokrinoloogias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 15) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid endokrinoloogiliste haiguste ravis; 16) on suuteline korraldama krooniliste endokriinhaigustega patsientide (eelkõige suhkruhaigete) pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 17) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid: * Kilpnäärme ultraheliuuring; * kilpnäärme peennõelapunktsioon ultraheli kontrolli all ja ilma ultraheli kontrollita; * hormonaalsed stimulatsiooni- ja supressioonitestid ning nende interpreteerimine; * EKG salvestamine ja interpreteerimine erakorralistes situatsioonides * veeni- ja arteripunktsioon * kliinilises surmas oleva haige elustamine, 18) tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi * endokriinhaiguste isotoopdiagnostika ja ravi, * kompuutertomograafia, tuumamagnetresonantstomograafia, positronemissioontomograafia jt. kaasaegse radioloogia uurimismeetodid * endokriinorganite veenide selektiivne kateteriseerimine hormonaalse diagnostika eesmärgil, * endokriinorganite kasvajate tsütoloogiline ja histoloogiline diagnostika, * peritoneaal- ja hemodialüüsi metoodika, neerupuudulikkusega haige ravi ja jälgimine, * luukoe densitomeetria

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: - tunneb perearstipraktikas, erakorralise meditsiini, sisehaiguste ja kirurgia osakonnas ettetulevate tavalisemate patsiendiprobleemide diferentsiaaldiagnostikat, oskab iseseisvalt korraldada nende haigusseisundite kindlakstegemiseks vajalikke uuringuid, oskab nendes osakondades ravitavate tavalisemate haiguste puhul koostada raviplaani; - oskab osutada esmaabi erakorraliste terviseprobleemide korral; - orienteerub Eesti tervishoiusüsteemis, oskab määratleda patsiendi jaoks optimaalse ravitasandi - oskab välja kirjutada enamkasutatavaid ravimeid vastavalt Eestis kehtivatele reeglitele, omab arstitööks vajalikku dokumenteerimisoskust; - oskab rakendada meditsiinilise prioriteedi määramise põhimõtteid (triaaž) haiglaeelsel etapil, erakorralise meditsiini osakonnas ja suurõnnetuste korral; - suudab läbi viia kriitiliste seisundite esmast diagnostikat ja ravi, sh. kasutada kaasaegseid taaselustamisvõtteid; - omab teadmisi ja praktilisi oskusi ägedate haiguste, traumade ja mürgistuste esmases diagnostikas ja ravis patsientidel kõikides vanusegruppides; - on võimeline koostöös teiste erialade arstidega langetama õigeid kliinilisi otsuseid erakorraliste seisundite käsitlemisel erakorralise meditsiini osakonnas (re-triaaž, diagnostiliste uuringute, esmase ravi ja patsiendi edaspidise liikumise korraldamine); - oskab korrektselt täita meditsiinilist dokumentatsiooni - tunneb meeskonna koostöö üldpõhimõtteid ning oskab töötada nii meeskonnajuhina kui meeskonnaliikmena; - on korrektne suhtluses patsientide ja nende lähedastega, samuti kolleegide ja kaastöölistega; - orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja erakorralise meditsiini seadusandluses; - oskab analüüsida oma tööd ja on kursis erialase teaduskirjandusega.

Gastroenteroloogia residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama gastroenteroloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, on arenenud iseseisva ja kriitilise mõtlemisega; 3) omab süsteemseid ja põhjalikke gastroenteroloogia-alaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust: * teab seedeelundite haiguste etioloogiat, patogeneesi, kulgu, diagnoosimist ja seedeelundite haiguste levimust ja esmashaigestumust Eestis; * tunneb seedeelundite haiguste diagnoosimiseks vajalikke uuringuid, oskab uuringuid teostada, tunneb nende näidustusi, vastunäidustusi, tüsistusi ja tüsistuste ravi; * oskab ravida seedeelundite haigusi, tunneb kasutatavaid ravimeid ning nende kõrvaltoimeid ja koostoimeid; * oskab efektiivselt tegutseda erakorraliste probleemide lahendamisel, elustada kliinilises surmas haiget; * oskab töötada konsultandina oma erialal; 4) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 5) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 6) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab kaasata optimaalselt teisi eriarste ning tervishoiuspetsialiste patsiendi probleemide parimaks lahendamiseks ning on võimeline koostööks kolleegidega kasutades optimaalselt kaasaegsete instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute võimalusi ning parimaid ravivõimalusi; 7) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 8) oskab teha koostööd patsiendi lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 9) suudab edastada erialaseid teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata oma erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendõppes ning on valmis elukestvaks õppeks. Gastroenteroloogia residentuuri lõpetav arst-resident on omandanud peamiste endoskoopiliste ja erialal vajalike mitte-endoskoopiliste uuringute (näiteks paratsentees, sternaalpunktsioon jt) teostamise oskused: 1) teab endoskoopilise aparatuuri hoolduse, käsitlemise ja puhastamise põhiprintsiipe; 2) on iseseisvalt teostanud (minimaalne nõutav uuringute arv): 3 * gastroduodenoskoopia - 200 * koloskoopia - 100 * paratsentees ja/või maksabiopsia - 50 * polüüpektoomia - 50 * seedekanali ülaosa verejooksu raviendoskoopia - 30 * sonograafia - 300* *juhul kui arst-resident oma edasises töös teeb sonograafiaid 3) järgnevate uuringute iseseisev teostamine ei kuulu residentuuri põhiprogrammi ja ei ole kohustuslik residenduuri põhiprogrammi raames: * endoskoopiline striktuuride laiendamine, stentimine - 150 * ultraheliendoskoopia - 150 * endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia - 150 * söögitoru ja jämesoole funktsiooniuuringud (pH-meetria, manomeetria jt) - 50 4) tunneb seedeelundite haiguste diagnoosimiseks vajalike uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid ning võimalikke tüsistusi (näiteks kompuutertomograafiat, tuumamagnetresonantstomograafiat jt kaasaegse radioloogia uurimismeetodeid).

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama infektsioonhaiguste erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi sisemeditsiinis kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud infektsioonhaigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda infektsioonhaiguste erialal ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 15) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid infektsioonhaiguste ravis; 16) on suuteline korraldama krooniliste infektsioonhaigustega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 17) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid: * mikrobioloogiline ja immuundiagnostika; * lumbaalpunktsioon; põlveliigese ja pleuraõõne punkteerimine; gastroskoopia; rektoskoopia ja kolonoskoopia; bronhoskoopia; maksabiopsia; * EKG; * oftalmoskoopia, otoskoopia; * kliinilises surmas oleva haige elustamine, 18) tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi * angiograafilised uuringud, * bronhiaalastma haigete intensiivravi, * kopsuhaiguste radioloogiline ja bronhograafiline diagnostika, * gastroskoopia, koloskoopia, endoskoopiline retrograadne kolangio- pankreatograafia, papillotoomia ja sapiteede proteesimine, * sapiteede, maksa, kõhunäärme, neerude ja südame ultraheliuuringud, * maksa, südame ja neeruhaiguste korral rakendatav isotoopdiagnostika, * trepaanbiopsia, * peritoneaal- ja hemodialüüsi metoodika, neerupuudulikkusega haige ravi ja jälgimine, * luuüdi siirdamise metoodika ja tehnika, leukeemia ja lümfoomihaigete ravi ja jälgimine, * kompuutertomograafia, tuumamagnetresonantstomograafia jm kaasaegse radioloogia uurimismeetodid

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama kardiokirurgia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi kardiokirurgias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud kardiokirurgilisi haigusi (nii plaanilisi kui erakorralisi); 12) tunneb operatsioonide näidustusi nii erakorralises kui plaanilises kirurgias; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) Oskab analüüsida ja hinnata teostatud operatsioonide ja protseduuride tulemusi. 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid kardiokirurgiliste haiguste ravis; 17) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi operatsioone ja protseduure: - Veenide isoleerimine koronaararterite rekonstruktsiooniks - Arterite isoleerimine koronaararterite rekonstruktsiooniks - Sternotoomia - Kunstliku vereinge rakendamine, k.a. perifeersetelt soontelt - Koronaararterite rekonstruktsioon - Ühe südameklapi proteesimine - Kodade virvendusarütmia kirurgiline ablatsioon - Posoperatiivse tamponaadi lahendamine 18) on osalenud ja oskab assisteerida järgmisi operatsioone: - Kaasasündinud südamerikete korrektsioon kinnisel ja avatud südamel - Südameklappide korrektsioon - Kordusoperatsioonid südamekirurgias - Torakaalaordil tehtavad operatsioonid - Südame tuumorite operatsioonid

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama kardioloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii kardioloogia kui ka kogu arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialase kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ja teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi kardioloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste, eeskätt kardioloogiliste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ja ravida enamlevinud südame-veresoonkonna haigusi, kasutab vajadusel nn "second opinion" võimalusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate ja harvaesinevate haigusjuhtude korral, kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda südame-veresoonkonna haiguste puhul ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 15) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid; 16) on suuteline korraldama krooniliste südame-veresoonkonna haigusvormidega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 17) oskab iseseisvalt sooritada p. 18 "Nõuded õppeprogammi lõpetamiseks" nimetatud protseduure ja meetodeid; Lisaks peab ta olema võimeline tegema alljärgnevaid protseduure: - invasiivne hemodünaamiline monitooring kardioloogilises intensiivravi- ja postoperatiivses palatis (veresoonte, sealjuures tsentraalse veeni punktsioon, arteriaalse vererõhu otsene määramine, Swan-Ganz'i kateetri paigaldamine) - resident peab olema võimeline tegema täiemahulist kardiopulmonaalset elustamist, haige intubeerimist, kardioversiooni, vedeliku evakueerimist perikardi- jt seroosõõntest, omandama vee- ja elektrolüütide ainevahetuse ning happe-alustasakaalu häiretega haigete käsitluse. - kardioloogiaeriala resident peab omandama südame-veresoonkonna haigustele sageli kaasuvate sisehaigustega patsientide käsitluse, oskama hinnata eriarsti konsultatsiooni vajadust.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline tegema kohtuarstlikke ekspertiise, mis on vas¬tavuses arstiteaduse uusimate saavutuste, kõrgete eetiliste standardite ning Eestis kehtivate seadustega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja erialast kogemust; 3) tunneb ja järgib teadus- ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii eriala kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab töös kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi spetsialiste probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) tunneb kohtuekspertiisi puudutavat seadusandlust; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi kohtuarstiteaduses kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul; 10) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate lahangu/isiku ekspertiiside korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset uuringute kompleksi; 11) tunneb haigusprotsesside ja vigastuste põhialuseid; 12) oskab kindlaks teha vigastuste tekkemehhanismi ja tekitamise aega; 13) oskab teha surnu kohtuarstlikku lahangut ja ekspertiisi; 14) oskab kirjeldada histoloogilist leidu; 15) oskab teha kindlaks surma põhjust ja surmaaega; 16) oskab vormistada kohtuarstlikku diagnoosi ja arvamust; 17) oskab teha isiku kohtuarstlikku läbivaatust; 18) oskab teha günekoloogilist läbivaatust; 19) oskab määrata tervisekahjustuse kestust, töövõimekaotuse ulatust ; 20) oskab teha isiku läbivaatust ja surnukeha vaatlust sündmuskohal; 21) oskab vormistada isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti arvamust ja koostada ekspertarvamuse põhjendust; 22) oskab vormistada sündmuskoha vaatluse akti; 23) oskab esineda eksperdina kohtus; 24) oskab interpreteerida kohtukeemiliste ja kohtubioloogiliste uuringute tulemusi; 25) oskab interpreteerida ravidokumente.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama laborimeditsiini erialal kvaliteetset teenust, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii laborimeditsiini kui valdkonna ning ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) tunneb töökeskkonna ohutuse tagamise reegleid; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi laborimeditsiinis kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendus-õppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) tunneb kvaliteedi tagamise süsteemi põhimõtteid ja oskab organiseerida raviasutuse labori tööd; 12) oskab tõenduspõhiselt kasutusele võtta uusi laboriuuringuid: teha kindlaks kasutusvajadust, valida välja sobivaim metoodika, valideerida ja juurutada meetod laboris ja tutvustada kasutus- ja tõlgenduspõhimõtteid teiste erialade arstidele; 13) hinnata haigla laboratooriumis kasutatava analüütilise aparatuuri omadusi ja sobivust; 14) oskab analüsaatoritel teostada kõiki põhilisi operatsioone (kvaliteedikontroll, hooldus, kalibreerimine, uuringute teostamine); 15) oskab välja töötada laboriuuringute diagnostilisi algoritme; 16) valdab erialases töös vajalikku statistikat - oskab arvutada laboriuuringu diagnostilist täpsust, mõõtemääramatust, kliiniliselt olulist muutust, meetodite korrelatsiooni ja leida sobivaimat läviväärtust; 17) suudab hallata labori tööd majanduslikust aspektist (eelarve, hinnakalkulatsioonid, arendustegevus); 18) interpreteerida ja selgitada laboratoorseid tulemusi, vajadusel konsulteerida raviarsti; 19) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt laboratoorsete uuringute kompleksi; 20) valida ja sooritada laboratoorseid uuringuid kliinilise keemia ja hematoloogia alal, millised on vajalikud haigete diagnoosimisel ja ravil; 21) valida ja sooritada laboratoorseid uuringuid immunoloogia alal, millised on vajalikud haigete diagnoosimisel ja ravil; 22) oskab mikroskopeerida erinevaid bioloogilisi materjale; 23) valida ja sooritada laboratoorseid uuringuid kitsamal valitud laboratoorsel erialal; 24) on võimeline tegema kliinilist ja biomeditsiinilist arendus- ja uurimistööd ja osalema teadus ja arendusprojektides; Kliinilise mikrobioloogia kõrvaleriala läbinud oskab lisaks laboratoorse meditsiini programmile: 1) nõustada raviarsti infektsioonhaiguse diagnostikameetodi valikul, analüüsitulemuse interpreteerimisel ning antimikroobse ravi määramisel; 2) teostada rutiinses praktikas kasutatavaid mikrobioloogilisi uuringuid; 3) teostada infektsioonide järelvalvet haiglas; 4) anda soovitusi antibiootikumide kasutamise poliitika ja hospitaalinfektsioonide ennetamise osas; 5) osaleda riiklikes ja rahvusvahelistes infektsioonide ja resistentsuse jälgimisprogrammides. 6) tunneb alljärgnevate uuringute näidustusi ja läbiviimise põhimõtteid

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama lastekirurgia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi lastekirurgias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud lastekirurgilisi haigusi (nii plaanilisi kui erakorralisi); 12) tunneb operatsioonide näidustusi nii erakorralises kui plaanilises kirurgias; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) Oskab analüüsida ja hinnata teostatud operatsioonide ja protseduuride tulemusi. 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid lastekirurgiliste haiguste ravis; 17) tunneb kemo- ja radioteraapia näidustusi ja ravipõhimõtteid onkoloogiliste haigete ravis. 18) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi operatsioone ja protseduure: - Apendektoomia - Herniotoomia (kubeme, naba, jne) - Krüptorhismi operatsioon - Operatsioonid fimoosi puhul - Rossi operatsioon, funikulotseele eemaldamine - Ambulatoorne kirurgia - Erinevad skelettekstensioonid - Erinevate luumurdude repositsioon ja fiksatsioon - Erinevate luumurdude korral metallosteosüntees - Varajane nekrektoomia ja nahaplastika - Puusa ja komppöia kipsid - Operatsioonid kõhukoopa patoloogia puhul - Operatsioonid uroloogilise patoloogia puhul - Operatiivne ortopeedia

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama neurokirurgia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) Oskab kriitiliselt hinnata oma kirurgilise töö tulemusi; 7) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 8) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 9) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi neurokirurgias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 10) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 11) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 12) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud kirurgiliselt ravitavaid närvisüsteemi haigusi; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) oskab efektiivselt tegutseda neurokirurgias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid närvisüsteemi haiguste ravis; 17) oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 18) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid: * neuroloogilise staatuse kompleksne hindamine * neuroloogiliste haiguste hindamiseks kasutatavate skaalade rakendamine (NIHSS, EDSS, UPDRS, Vaimse Seisundi Miniuuring) * neurotraumaga haige kirurgiline ravi, * aju- ja seljaaju kasvajate kirurgiline ravi, * lülisamba kirurgia, * perifeerse närvisüsteemi kirurgia, * aju vaskulaarsete haiguste kirurgiline ravi, * lumbaal- ja suboktsipitaalpunktsioon, * oftalmoskoopia, * valuvaigistavad blokaadid, * kliinilises surmas oleva haige elustamine, * ajusurma diagnoosimine 19)tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi * elektroneuromüograafia * närvisüsteemi haiguste diagnostikaga seotud angiograafilised uuringud, * ultrahelidiagnostika meetodid, * kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia positron-emissioon tomograafia jm kaasaegse radioloogia uurimismeetodid.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama neuroloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi neuroloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud neuroloogilisi haigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda neuroloogias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 15) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid neuroloogiliste haiguste ravis; 16) on suuteline korraldama krooniliste neuroloogiliste haigustega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 17) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid: * neuroloogilise staatuse kompleksne hindamine * neuroloogiliste haiguste hindamiseks kasutatavate skaalade rakendamine (NIHSS, EDSS, UPDRS) * trombolüüs peaaju insuldi korral * lumbaalpunktsioon * oftalmoskoopia neuroloogiliste haiguste diagnostika kontekstis * karpaalkanalisse süstimine * autonoomse närvisüsteemi kliiniline testimine * kliinilises surmas oleva haige elustamine, * ajusurma diagnoosimine 18) tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi * kliinilise neurofüsioloogia meetodid * närvisüsteemi haiguste diagnostikaga seotud angiograafilised uuringud, * ultrahelidiagnostika meetodid * neurokirurgilised protseduurid närvihaiguste diagnostikas ja ravis * kompuutertomograafia, tuumamagnetresonantstomograafia jm kaasaegsed radioloogia uurimismeetodid

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama neuroloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab juhtida multidistsiplinaarset meeskonda tagamaks efektiivset patsiendikäsitlust ja teha koostööd patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab kaasata patsiente ja nende lähedasi patsiendikesksete raviotsuste tegemisse, teha koostööd sotsiaalsüsteemi jm tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi neuroloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud neuroloogilisi haigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda neuroloogias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel 15) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid neuroloogiliste haiguste ravis; valdab kliinilises surmas oleva haige elustamise võtteid; 16) on suuteline korraldama krooniliste neuroloogiliste haigustega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks.

Residentuuri programmi läbinud arst-residendil on järgmised üldpädevused: 1. Omab arstikutsele vajalikke hoiakuid. 2. Tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõendus-põhise meditsiini põhimõtteid. 3. Omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi oftalmoloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest. 4. Oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia haigusjuhtude diagnostikat kasutades optimaalselt kaasaegseid instrumentaalseid ja laboratoorseid uuringuid. 5. Oskab määrata ja juhtida patsientide medikamentoosset ja lihtsamat kirurglist ravi. 6. Oskab hinnata erinevate ravimeetodite tulemuslikkust ning riske. 7. Oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi ja teiste tugivõrgustikega. 8. Suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi patsientidele ja kolleegidele. 9. Orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses. 10. Soovib oma tegevusega kaasa aidata oftalmoloogia eriala arengule. 11. Teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama silmahaiguste erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vas¬ta¬vuses arstiteaduse uusimate saavutustega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõendus-põ¬hise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi oftalmoloogias kasutata¬vatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeeto¬ditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi tead¬misi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täien¬damist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendus¬õppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud silmahaigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda oftalmoloogias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 15) on suuteline korraldama krooniliste silmahaigustega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 16) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid ning tunneb nende näidustusi ja vastunäidustusi ja läbiviimise põhimõtteid : Uuringud: - silma biomikroskoopia - oftalmoskoopia - gonioskoopia - retinoskoopia (skiaskoopia) - tonomeetria - perimeetria - silma ultrasonograafia - angiograafilise uuringu tõlgendamine - reetina ja nägemisnärvi tomograafia - sarvkesta topograafiline uuring ja pahhümeetria - silmade asendi ja binokulaarse nägemise uuringud (Hessi test) Resident kasutab neid uuringuid igapäevases ambulatoorses ja statsionaarses töös. Protseduurid ja operatsioonid, mida resident oskab iseseisvalt teostada: - sarvkesta (sügava) võõrkeha eemaldamine - laugude abtsessi avamine - pisarteede sondeerimine - laseriridotoomia ja kapsulotoomia teostamine - klaaskehasisete ja eeskambri süstide teostamine - laugude ja konjunktiivi pisioper.-d (halaasion, papilloom, tsüst jt) - laugude ja konjunktiivi haavade õmblus - pterüügiumi op. 17) Silmakirurgia kõrvaleriala läbinud arst-resident oskab lisaks iseseisvalt teostada : - silma evistseratsioon ja enukleatsioon - silmatraumade (konjunktiivi, sarvkesta läbistava vigastuse, laugude haavade õmblus) operatsioonid - entroopiumi op. - ksantelasmi op. - strabismi operatsioon sirglihastel - glaukoomi fistuliseeriv operatsioon - katarakti op. - lihtsamaid reetina ja klaaskeha kirurgia protseduure Iseseisvalt teostatud operatsioonide koguarv peaks residentuuri lõppedes olema vähemalt 150.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama silmahaiguste erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi oftalmoloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud silmahaigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda oftalmoloogias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 15) on suuteline korraldama krooniliste silmahaigustega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 16) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid ning tunneb nende näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid ja läbiviimise põhimõtteid : Uuringud: - silma biomikroskoopia - oftalmoskoopia - gonioskoopia - retinoskoopia (skiaskoopia) - tonomeetria - perimeetria - silma ultrasonograafia - angiograafilise uuringu tõlgendamine - reetina ja nägemisnärvi tomograafia - sarvkesta topograafiline uuring ja pahhümeetria - silmade asendi ja binokulaarse nägemise uuringud (Hessi test) Resident kasutab neid uuringuid igapäevases ambulatoorses ja stats. töös. Protseduurid ja operatsioonid ja nende maht, mida resident oskab iseseisvalt teostada: - sarvkesta (sügava) võõrkeha eemaldamine-100 - laugude abtsessi avamine -5 - pisarteede sondeerimine - 10 - laseriridotoomia ja kapsulotoomia teostamine-30 - laugude ja konjunktiivi pisioperatsioonid (halaasion, papilloom, tsüst jt.) - 40 - laugude ja konjunktiivi haava õmblus - 10 - klaaskehasiseste ja eeskambri süstide teostamine - 20 - pterüügiumi operatsioonid - 4 - silma evistseratsioon - 3

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama onkoloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 9) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 10) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi onkoloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 11) omab baasteadmisi kasvajate bioloogiast ja immunoloogiast, vähktõve riskifaktoritest, epidemioloogiast, sõeluuringutest, vähktõve ennetamisest, kiiritusravi ja medikamentoosse ravi (keemiaravi, märklaudravi) põhialustest, radiobioloogiast, kiirgusfüüsikast, kliinilistest ja teaduslikest uurimistöödest; 12) valdab pahaloomuliste kasvajate diagnostikat, klassifitseerimist ja haiguse staadiumi määramist (TNM klassifikatsiooni alusel); 13) oskab koostada pahaloomuliste kasvajate raviplaani (s.h. arvestades erinevate raviviiside tulemuslikkust ja riske ning arvestades patsiendi kaasuvaid haigusi), multimodaalse raviplaani koostamisel teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega (günekoloogid, üldkirurgid, uroloogid, torakaalkirurgid jt.); 14) valdab pahaloomuliste kasvajate kiiritusravi; 15) valdab pahaloomuliste kasvajate medikamentoosset ravi (keemiaravi ja märklaudravi); 16) valdab pahaloomuliste kasvajate kombineeritud ravi erinevaid aspekte (samaaegne kiiritus- ja keemiaravi ehk radiokemoteraapia, samaagne kiiritus- ja märklaudravi, järjestikune ravi); 17) oskab diagnoosida ja ravida vähiravist (kiiritusravi, keemiaravi, märklaudravi) tingitud kõrvaltoimeid; 18) oskab efektiivselt tegutseda onkoloogias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 19) tunneb kasvajahaigete psühhosotsiaalseid aspekte; 20) valdab vähihaigete palliatiivset ravi ja surmaeelset (end-oflife) käsitlust. Resident peab omandama teadmised ja oskused pahaloomuliste kasvajate kohta alljärgnevate paikmete raames: * pea- ja kaelapiirkond [silm, suuõõs, ninaneel, suuneel, alaneel, kõri, süljenäärmed, kilpnääre, sekundaarsed kasvajad kaelal (lümfisõlmede metastaasid)]; * seedetrakt (söögitoru, magu, peensool, käärsool/pärasool, pärak, sapiteed, maks, kõhunääre); * kops ja mediastiinum (mitteväikerakuline kopsuvähk, väikerakuline kopsuvähk, tümoomid ja mediastiinumi kasvajad, mesotelioom); * luud ja pehmed koed; * nahk; * rinnanääre; * günekoloogiline trakt (emakakael, emakakeha, munasarjad ja -juhad, tupp, vulva); * urotrakt (eesnääre, kusepõis, testis, neerud, kusejuha, kusiti, peenis); * kesknärvisüsteem. Lisaks peab resident omama teadmisi ja oskusi hematoloogiliste kasvajate, lastel esinevate kasvajate, teadmata algkoldega metastaseerunud kasvajate ning healoomuliste kasvajate kohta.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama ortodontia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi ortodontias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata ortodontiaalaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida erinevaid hambumusanomaaliaid lastel, täiskasvanutel ja kombineeritud anomaaliatega patsientidel; 12) oskab määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate ravivõimaluste tulemuslikkust ning riske; 13) oskab iseseisvalt: - võtta anamneesi ja teostada põhjalikku kliinilist vaatlust - määrata harjumuslikku ja funktsionaalset oklusiooni ning lõualuude erinevat vahekorda - hinnata pehmete kudede funktsionaalse komponendi mõju dentofatsiaalsele morfoloogiale - registreerida hambumust ja kokku panna mudeleid artikulaatoris - teha häid suusiseseid ja suuväliseid fotosid - määrata esialgset diagnoosi ja klassifitseerida anomaaliat patsiendi vaatluse järgselt - määrata detailsemat analüüsi vajadust peale patsiendi kliinilist vaatlust - määrata täpset diagnoosi peale anamneesi võtmist, patsiendi vaatlust, mudelite -, fotode-, röntgenülesvõtete- , tsefalogrammide ja teiste andmete analüüsi - prognoosida kasvu mõju näole ja hambumusele kui patsienti ei ravita ortodontiliselt - määrata ravi vajadust arvestades teisi alternatiivseid ravivõimalusi - valida õiget raviplaani erinevate anomaaliate korral arvestades ravistrateegiat ja retentsiooni, ravivõtteid, ravi aega ja erinevate aparaatide järjestust, prognoosi. - teostada kasvu analüüsi tsefalogrammide põhjal - määrata ravi käigus toimuvaid muudatusi ravi kriitilistes staadiumides tsefalogrammide põhjal

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama ortopeedia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi ortopeedias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud ortopeedilisi haigusi (nii plaanilisi kui erakorralisi); 12) tunneb operatsioonide näidustusi nii erakorralises kui plaanilises kirurgias; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) oskab analüüsida ja hinnata teostatud operatsioonide ja protseduuride tulemusi. 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid ortopeediliste haiguste ravis; 17) tunneb kemo- ja radioteraapia näidustusi ja ravipõhimõtteid onkoloogiliste haigete ravis. 18) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi operatsioone ja protseduure: - Haavade esmane kirurgiline töötlus - Suurte toruluude osteosüntees - Artroskoopiline operatsioon - Implantaatide eemaldamine - Kõõluste õmblus - Labakäe/labajala luude osteosüntees - Võõrkehade eemaldamine - Amputatsioonid (reis, säär, labajalg jt) - Rangluu osteosüntees - Põlvekedra osteosüntees - Akromioklavikulaarliiduse fiksatsioon - Välisfiksaatori asetamine - Luu healoomulise kasvaja eemaldamine - Puusa- ja põlveliigese endoproteesimine - Kõõluste plastika - Liigessidemete või kapsliaparaadi õmblus - Palmaarfastsiektoomia - Lahtine luubiopsia - Sääreluu kõrge korrigeeriv osteotoomia - Hallux valguse operatsioon osteotoomiaga - Artrodees väikestel liigestel - Luusekvestrite eemaldamine - Kipsimmobilisatsioon - Suurte liigeste/luude repositsioonid - Väikeste liigeste/luude repositsioonid - Ambulatoorsed pisioperatsioonid - Skelettekstensiooni asetamine - Õlaliigese redresseerimine 19) Soovitav protseduuripõhine hindamine (procedure based assessment PBA): - hüppeliigese murd (5) - artroskoopiline operatsioon (5) - reieluukaela murru osteosüntees (5)

Otorinolarüngoloogia residentuur koosneb kahest osast: Baasõpe (I osa – 11 kuud) ja erialaõpe (II osa – 33 kuud) Baasõppes omandab resident üldkirurgilised oskused, näo- ja lõualuu kirurgia diagnostika ja ravi võtted, radioloogiliste uuringute põhimõtted, intensiivravi põhimõtted. üldkirurgia tsükli läbinud arst-residendi õpiväljundid: 1) Tunneb üldkirurgilisi põhimõtteid (haavakäsitluse põhimõtted, primaarne ja sekundaarne haavaparanemine, haavasulguse meetodid, postoperatiivne käsitlus, statsionaarsete haigete ravi korraldamine); 2) Oskab ära tunda ja diagnoosida ägedaid üldkirurgilisi haigusseisundeid, sh ägeda kõhu korral, teab uurimis- ja ravitaktikat; 3) Omab teadmisi perioperatiivse ravi kohta, sh oskab korraldada infusioonravi plaanilise ja erakorralise kirurgia korral; 4) Teab peamiste üldkirurgiliste operatsioonide näidustusi ja vastunäidustusi, riske ja operatsioonijärgseid tüsistusi; 5) Oskab valida vastavalt situatsioonile õmblusmaterjali ja tehnikat (operatsiooni instrumentaariumi); 6) Teab näidustusi vereülekandeks ja intensiivravile suunamiseks; 7) Oskab rakendada postoperatiivset valuravi; 8) Teeb iseseisvalt pisikirurgilisi operatsioone (sissekasvanud küüne ravi, lipoomi eemaldamine, ateroomi eemaldamine, sünnimärgi eemaldamine); 9) Osaleb operatsioonidel assistendina. näo- ja lõualuukirurgia tsükli läbinud arst-residendi õpiväljundid: Arst-resident omandab järgnevad teadmised ja oskused ning oskab neid iseseisvalt kasutada ja läbi viia: 1) suulimaskesta healoomuliste kasvajate diagnoosimine ja eemaldamine; 2) suuõõne prekantserooside profülaktika, diagnoosimine ja ravi; 3) alalõualiigese haiguste diagnostika ja esmane ravi; 4) näo ja lõualuude piirkonna odontogeensete ja mitteodontogeensete põletike diagnostika ja ravi; 5) näo ja lõualuude ning nende pehmete kudede vigastuste diagnostika ja ravi; 6) näopiirkonna healoomuliste kasvajate ja kasvajasarnaste moodustiste diagnostika ja ravi; 7) süljenäärmete haiguste diagnostika ja ravi. anestesioloogia ja intensiivravi tsükli läbinud arst-residendi õpiväljundid: Arst-resident omandab järgnevad teadmised ja oskused ning oskab neid iseseisvalt kasutada ja läbi viia: 1) plaanilises ja erakorralises kirurgias haige üldseisundi hindamine ning operatsiooniks ettevalmistamine; 2) perkutaanne veenide kanüleerimine; 3) vabade hingamisteede tagamine - ventilatsioon maski abil, endotraheaalne intubatsioon, juhitav hingamine; 4) patsiendi monitooring, tähtsamate rütmihäirete diagnostika; 5) üld- ja regionaalanesteesia läbiviimise põhimõtted; 6) perioperatiivne infusioonravi plaanilises ja erakorralises kirurgias; 7) postoperatiivne valutustamine; 8) postopüeratiivse jälgimise põhitõed; 9) intensiivravi osakonnas omandab teoreetilised teadmised ja esmased praktilised oskused kriitilises seisundis haige käsitlemisel; 10) intensiivravi haige monitoorimine; 11) elustamisvõtete rakendamine; 12) ägeda hingamispuudulikkuse ja südamepuudulikkuse korral tegutsemine; 13) liittrauma haige käsitlemine; 14) sepsise diagnostika ja ravi põhimõtted. jne

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama patoloogia erialal kvaliteetset diagnostikateenust, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) tunneb patoloogia kaasaegseid teoreetilisi aluseid ja haigusprotsesside põhiolemusi; 3) tunneb morfoloogilise uuringukvaliteedi kriteeriume (eriti bioptaatide histo/tsütoloogilise uuringu) võimalusi ja piiranguid; oskab hinnata bioptaatide kvaliteeti. 4) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi patoloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest, ja kehtivatest rahvusvahelistest nomenklatuuridest (WHO haiguste klassifikatsioon, TNM kasvajate klassifikatsioon, SNOMED arvutitöötluse klassifikatsioon); 5) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 6) tunneb patoloogia uurimismeetodeid ning oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral, andes patoloogia erialasse puutuvaid soovitusi optimaalse kaasaegse uuringu tagamiseks; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, politsei, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 9) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 10) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi uuringuid ja töövõtteid: * patoanatoomilist lahangut, sealhulgas laste/vastsündinute lahangut, elundite ja kudede prepareerimist, vormistada patoanatoomilist diagnoosi ja epikriisi vastavalt kaasaegsetele nomenklatuuridele, * tunneb kehtivat arstliku surmateatise dokumendi vormi ja oskab täita surmapõhjuste (põhihaiguse, tüsistuste ja vahetu surmapõhjuse) ajalise järgnevuse ja raskusastme jada nii täiskasvanute kui laste/vastsündinute puhul. * kirjeldada koekahjustuste makroskoopilisi ning mikroskoopilisi morfoloogilisi leide ja püstitada nende alusel diagnoosi, * töödelda lahangu-, operatsiooni- ja biopsiamaterjali, * valmistada külmutuslõike operatsiooniaegsete kiiruuringute jaoks, * töödelda eksfoliatiivse, aspiratsiooni-, peennõela- ja hematoloogilise tsütoloogia preparaate, püstitada ja vormistada patotsütoloogilist diagnoosi, * esitada uuringutulemusi suuliselt ja kirjalikult, s.h. koostada kirjanduse ülevaadet sisaldavaid teaduslik-praktilisi ettekandeid meditsiinilist huvi äratavate elupuhuste uuringute ja lahangujuhtude kohta, kasutades kaasaegseid andmetöötluse, infotehnoloogia ja arvutigraafika meetodeid, * käsitseda patoloogiaosakonna aparatuuri ja tunneb selle tööpõhimõtteid; * kasutada mikro- ja makrofotograafia (k.a. digitaalse) meetodeid ning tunneb optika põhialuseid; 11) tunneb alljärgnevate uuringute, töövõtete ja korralduste põhimõtteid ning oskab neid selgitada personalile: * histoloogilise ja tsütoloogilise materjali fikseerimine, parafiinsisestus, mikrotoomil lõikamine ja koelõikude värvimine, * eksfoliatiivse, aspiratsiooni-, peennõela- ja hematoloogilise tsütoloogia meetodid, * külmutuslõikude valmistamine operatsiooniaegsete kiiruuringute jaoks, * uuringupreparaatide ja -dokumentide (lahanguprotokollid ning elupuhuse morfoloogilise uurimise tulemused) säilitamine (arhiveerimine), * spetsiaalsed morfoloogilised uurimismeetodid (immunohistokeemia, elektronmikroskoopia, morfomeetria ja statistiline analüüs); * tunneb meditsiinilise auditi põhimõtteid ja on suuteline osa võtma morfoloogilise auditi läbiviimisest osakonnas

Residentuuri programmi läbinud kõrvaleriala arst-resident: 1) on võimeline osutama lastehaiguste erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutustega ja tõenduspõhise meditsiini põhimõtetega 2) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste ja sotsiaalsüsteemi patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 3) juhindub oma käitumises patsiendi, tema pereliikmete ja kolleegidega arstieetika printsiipidest; 4) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi ja oskusi lapse arengu, haiguste ennetamise ja lapsi (vanusegrupp 0 - 18.a) puudutavate haigustega tegelemiseks; 5) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud lastehaigusi ja omab põhjalikke teadmisi ning kliinilist kogemust vastava kõrvaleriala haiguste valdkonnas, mis on eelduseks kõrgema etapi lastehaiglas töötamiseks. 6) oskab efektiivselt tegutseda erakorralist abi vajavate haiguste/seisundite lahendamisel ja oskab käsitleda mittemeditsiinilisi eriolukordi lapse eluohtliku seisundi korral (nt Jehoova tunnistajad); 7) oskab informeerida vanemaid raskes seisundis lapse palliatiivse ravi võimalustest, elulühendavatest olukordadest ja surmast; 8) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses, vastavas seadusandluses ja teab Lapse õiguste konventsiooni ning orienteerub Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses; 9) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 10) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid http://www.med.ut.ee/139619 pediaatria kõrvaleriala

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama lastehaiguste erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutustega ja tõenduspõhise meditsiini seisukohtadega. 2) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste ja sotsiaalsüsteemi patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 3) juhindub oma käitumises patsiendi, tema pereliikmete ja kolleegidega arstieetika printsiipidest; 4) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi ja oskusi lapse arengu, haiguste ennetamise ja lapsi (vanusegrupp 0 - 18.a) puudutavate haigustega tegelemiseks; 5) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud lastehaigusi; 6) oskab efektiivselt tegutseda erakorralist abi vajavate haiguste/seisundite lahendamisel ja oskab käsitleda eriolukordi lapse eluohtliku seisundi korral (nt Jehoova tunnistajad); 7) oskab informeerida vanemaid raskes seisundis lapse ravi võimalustest, elulühendavatest olukordadest ja surmast; 8) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses, vastavas seadusandluses ja teab Lapse õiguste konventsiooni ning orienteerub Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses; 9) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 10) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid: * lapse antropomeetriline uurimine, kasvukõvera tegemine ja hindamine; * puberteedi arenguastmete hindamine; * perifeerse veeni punktsioon ja kanüüli asetamine; * elektrokardiogramm; * lumbaalpunktsioon; * otoskoopia; * põie kateteriseerimine; * nasogastraalsondi asetamine * kliinilises surmas oleva lapse elustamine. 15) tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi * hingamiselundite spirograafia; * nahatestid (torketestid, intradermaalsed testid, ribatestid); * verekülv; * infektsioonhaiguste diagnostilised testid; * gastroskoopia; * kolonoskoopia; * neerude ja südame ultraheliuuringud; * kompuutertomograafia, tuumamagnetresonantstomograafia; * maksa, südame ja neeruhaiguste korral rakendatav isotoopdiagnostika; * liigespunktsioon; * luuüdi biopsia; * elektroentsefalograafia; * peritoneaal- ja hemodialüüs; * luukoe densitomeetria; * hüpofüüsi ees- ja tagasagara, kilpnäärme ja neerupealise funktsiooni testid.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: Kontekst (üldine taust) 1. omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 2. tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks 3. teeb koostööd patsientidega, patsientide lähedaste, perede, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 4. orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 5. oskab korraldada ja juhtida perearstikeskuse tööd; 6. teab meeskonnatöö printsiipe ja oskab neid töös rakendada; 7. omab arstitööks vajalikke dokumenteerimise oskusi Teadmised ja oskused: 1. omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi peremeditsiini põhialustest ja teoreetilistest lähtekohtadest; 2. tunneb järjepidevuse olulisust peremeditsiinis ja oskab seda arstitöös rakendada; 3. omab baasteadmisi peremeditsiinis kasutatavatest uurimismeetoditest; 4. omab häid kommunikatsioonioskusi ja oskab edastada teaduspõhiseid meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 5. suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida perearstiabis ettetulevaid olulisemaid ja sagedasemaid haigusi; 6. oskab adekvaatselt hinnata uuringute ja sekkumiste optimaalset vajadust ja kasutada efektiivselt tervishoiu ressursse; 7. oskab iseseisvalt sooritada protseduure ja uuringuid, mis on vajalikud patsiendi probleemi esmaseks lahendamiseks (detailsem protseduuride ja uuringute loetelu, mida peremeditsiini resident peaks oskama, on esitatud praktilise koolituse erinevate tsüklite jaoks juhendmaterjalina) 8. oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, suunata patsienti oskuslikult tervishoiusüsteemis, määrata uuringute ja ravi prioriteete, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ja riske, edastada seda ka patsiendile; 9. oskab ja suudab efektiivselt tegutseda peremeditsiinis ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 10. oskab välja kirjutada enam kasutatavaid ravimeid vastavalt Eestis kehtivatele reeglitele ja seadusandlusele; 11. oskab ja suudab korraldada patsientidele suunatud süstemaatilist ja järjepidevat ennetustööd, patsientide jälgimist ja nende terviseprobleemide lahendamist ning krooniliste haiguste ohjamist kogu patsiendi elukaare vältel; 12. on kursis olulisemate piirkondlike tervisemõjurite ja riskidega ja oskab sellest lähtuvalt tegutseda, on valmis osalema erinevates piirkondlikes tervise edenduslikes tegevustes Hoiakud: 1. on võimeline osutama peremeditsiini erialal kvaliteetset arstiabi; 2. teab ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 3. aitab kaasa oma tegevusega nii peremeditsiini kui ka arstiteaduse arengule; 4. kohtleb patsiente lugupidavalt ja austusväärselt, lähtub otsuste tegemisel patsientide vajadusest, austab patsiendi autonoomiat 5. teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama plastikakirurgia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi plastiakakirurgias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinuid plastikakirurgilisi haigusi (nii plaanilisi kui erakorralisi); 12) tunneb operatsioonide näidustusi nii erakorralises kui plaanilises kirurgias; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) Oskab analüüsida ja hinnata teostatud operatsioonide ja protseduuride tulemusi. 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid kirurgiliste haiguste ravis; 17) tunneb kemo- ja radioteraapia näidustusi ja ravipõhimõtteid onkoloogiliste haigete ravis. 18) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi operatsioone ja protseduure: vaba nahaplastika õhuke nahasiire täispaks nahasiire erinevad nihutusplastika variandid keerdlapp pöördlapp V-Y või Y-V plastika Z - plastika koevenitus ekspandrite kasutamine paigaldamine laiendamine eemaldamine koos järgneva plastikaga mikrokirugilise meetodi kasutamine mikrokirugilise tehnika omandamine mikrikirugiliste lappide vabastamine erinevte defektide katmine mikrovaskulaarse siirdega vaakum haavaravi Oskab kasutada "rekonstruktsiooni püramiidi" erinevate defektide rekonstruktsiooniks: termilise trauma äge faas ning jääknähud keemilise trauma äge faas ning jääknähud radiatsiooni kahjustus mehaanilise trauma järgsed deformatsioonid ja defektid pehmete kudede troofikahäiretest tekkinud defektid lümfostaasi kirurgiline korrektsioon pehmete kudede infektsioonijärgsed defektid pehmete kudede kasvajate kirurgiline ravi pehmekoe kasvajate eemaldamise järgsete defektide korrektsioon. meditsiiniliselt näidustatud keha kontureerimine rinnareduktsioonplastika kõhu eesseina reduktsioonplastika osteomüeliidi rekonstruktiivkirurgia lamatiste kirurgiline ravi * Enam levinud esteetilised protseduurid Üla ja alalaugude plastika Kõrvalesta reduktsioonplastika Rinna suurendus plastika Kõhu eesseina plastika Üla- ja alajäsemete esteetiline reduktsioonplastika Liposuktsioon Süstitavad bioimplantaadid * Kliinilises surmas haige elustamine

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama psühhiaatria erialal ning laste- ja noorukitepsühhiaatria kõrvalerialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika, meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) tunneb ja oskab praktikas järgida psühhiaatrilise abi andmist reguleerivaid õigusakte 5) tunneb ja oskab praktikas kasutada haridussüsteemis rakendatavaid õigusakte hariduslike erivajadustega laste õpetamisel 6) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 7) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 8) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 9) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi, haridussüsteemi, jm tugivõrgustikega; 10) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi lastepsühhiaatrias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 11) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi täiskasvanute psühhiaatrias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest 12) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, nende pereliikmetele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 13) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 14) omab põhjalikke teadmisi laste psüühika arengu seaduspärasustest, sealhulgas lapse arengu psühhoanalüütilisest käsitlusest ; 15) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud lapseeas esinevaid või algavaid psüühikahäireid ning omab teoreetilisi teadmisi lapseeas harva esinevate psüühikahäirete kohta. 16) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kaasaegseid uurimismeetodeid; 17) tunneb ja oskab rakendada lastepsühhiaatrilise meeskonnatöö printsiipe ; 18) oskab koostöös teiste erialade arstidega juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 19) oskab efektiivselt tegutseda lastepsühhiaatrias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 20) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid psüühikahäirete ravis; 21) on suuteline korraldama krooniliste psüühikahäiretega laste ja noorukite pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 22) omab põhjalikke teadmisi lapse psüühika erinevate funktsioonide uurimise meetoditest (logopeedilised ja psühholoogilised uurimismeetodid) 23) tunneb ja oskab rakendada laste rehabilitatsioonisüsteemi võimalusi 24) omab teadmisi ja oskusi laste kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside läbiviimise kohta 25) oskab iseseisvalt anda esmaabi vältimatut abi vajavate seisundite korral ning valdab kliinilises surmas oleva haige elustamise võtteid 26) tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi - mEKR - EEG - polüsomnograafia - peaaju kuvamismeetodid;

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama psühhiaatria erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika, meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) tunneb ja oskab praktikas järgida psühhiaatrilise abi andmist reguleerivaid õigusakte 5) on valmis oma tegevusega kaasa aitama nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 6) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 7) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 8) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 9) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi psühhiaatrias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 10) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 11) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 12) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud psüühikahäireid ning omab teoreetilisi teadmisi harva esinevate psüühikahäirete diagnostika ja ravi kohta 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kaasaegseid uurimisvõimalusi; 14) oskab koostöös teiste erialade arstidega juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) oskab efektiivselt tegutseda psühhiaatrias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid psüühikahäirete ravis; 17) on suuteline korraldama krooniliste psüühikahäiretega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 18) omab teadmisi kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside läbiviimise kohta 19) oskab iseseisvalt anda esmaabi vältimatut abi vajavate seisundite korral ning valdab kliinilises surmas oleva haige elustamise võtteid 20) tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi * mEKR * EEG * polüsomnograafia * peaaju kuvamismeetodid

Pulmonoloogia residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama pulmonoloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi pulmonoloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida kopsuhaigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda kopsuhaiguste korral ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 15) valdab tänapäevases pulmonoloogilises intensiivravis kasutatavaid meetodeid; 16) on suuteline korraldama krooniliste kopsuhaigustega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; Peamised konkreetsed oskused ja teadmised, mida residentuuri jooksul süvendatult omandatakse, vastavad Euroopa täiskasvanute kopsuhaiguste õppekavale (HERMES European Core Syllabus in Adult Respiratory Medicine) (http://hermes.ersnet.org). Teemad jagunevad kohustuslikeks ja valikaineteks. Kohustuslikud ained on kohustuslikuks omandamiseks. Valikained on kasutatavad näiteks individuaalprogrammide koostamisel. Teadmisi ja oskusi kõikides valdkondades nõutakse erinevatel tasemetel ning teemad on tähistatud vastavalt: Tase 1: Piisav teadlikkus, et haigust/probleemi õigesti ära tunda ja patsient õigel ajal spetsialisti juurde või spetsialiseeritud keskusse edasi saata Tase 2: Piisavad teadmised selleks, et juhendamisel probleemi adekvaatse lahendamisega toime tulla või patsient õigel ajal spetsialisti juurde või spetsialiseeritud keskusse edasi saata Tase 3: Laialdased teadmised, mis on piisavad iseseisvaks praktiseerimiseks erialaspetsialistina (pulmonoloogina)

Residentuuri programmi eesmärgiks on esile tuua oluliste arstitööks vajalike põhimõtete, teadmiste ja oskuste tuumik, mida resident peab omandama. Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama radioloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vas¬ta¬vuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) mõistab, et radioloogia on kliinilise meditsiini osa ja on otseselt seotud nii haiguste diagnoosimise kui ka raviga; 3) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kogemust; 4) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõendus¬põ¬hise meditsiini põhimõtteid; 5) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 6) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab optimaalselt kaasata radioloogia spetsialiste ja teiste erialade arste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 7) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 8) oskab teha koostööd patsientide lähedastega; 9) suudab edastada meditsiinilisi tead¬misi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täien¬damist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendus¬õppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi radioloogias kasutata¬vatest mõistetest, erinevatest radioloogilistest uurimismeeto¬ditest ja nende kasutamisel saadud kujutiste olemusest; 12) oskab radioloogia alaerialade põhilistes valdkondades iseseisvalt ja vastavalt heale radioloogilisele tavale läbi viia konventsionaalseid radioloogilisi, fluoroskoopilisi, ultraheli, kompuutertomograafilisi, magnetresonantstomograafilisi ja nukleaarmeditsiinilisi uuringuid ja protseduure; 13) oskab juhtida radioloogia meeskonna tööd ja iseseisvalt planeerida, optimeerida, läbi viia, analüüsida, kirjeldada ning töödelda enamlevinud radioloogilisi uuringuid või protseduure; 14) tunneb radioloogiliste uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid ning võimalikke tüsistusi; 15) tunneb kujutise tekke füüsika põhialuseid ja omab põhjalikke teadmisi radioloogilise aparatuuri ning radioloogias kasutatavate vahendite, kontrastainete ja ravimite omadustest, õigest kasutamisest ja nende võimalikest ohtudest; 16) oskab kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid uuringu või protseduuri planeerimiseks, kuvamiseks, analüüsimiseks, töötlemiseks, arhiveerimiseks ning selle kirjelduse ja kokkuvõtte edastamiseks; 17) omab põhjalikke kiirgusohutusalaseid teadmisi ja peab kinni meditsiinikiirituse kasutamise ohutusnõuetest ning kindlustab radiodiagnostilise tegevuse põhjendatuse ja optimeerituse printsiibi rakendamise vastavalt dokumentidele, mis reguleerivad üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega; 18) oskab suhelda teiste erialade arstide ja õdedega ning selgitada neile kas isiklikult või kliinilis-radioloogilistel konverentsidel radioloogilise leiu kliinilist tähendust; 19) tugineb multiprofessionaalsele meeskonnatööle, oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral, kasutades optimaalselt kogu kaasaegset radioloogiliste uuringute ja protseduuride kompleksi; 20) oskab juhtida patsientide radioloogilisi uuringuid mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute prioriteedid, hinnata erinevate uuringute tulemuslikkust ning riske; 21) oskab efektiivselt planeerida ja läbi viia krooniliste haigustega ning erakorralist arstiabi vajavate patsientide uuringuid.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama reumatoloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi reumatoloogias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud reumatoloogilisi haigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda reumatoloogias ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel, kaasates vajadusel intensiivravi; 15) on suuteline korraldama patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 16) oskab iseseisvalt sooritada/hinnata järgmisi protseduure ja uuringuid: * Haige uurimine täies mahus sh liigeste ja lülisamba funktsionaalne hindamine * Tugiaparaadi piltdiagnostika hindamine * Liigeste ja periartikulaarsete kudede ultraheliuuring * Intraartikulaarsed ja periartikulaarsed aspiratsioonid/ injektsioonid * Luu densitomeetria hindamine * EKG ja selle hindamine 17) tunneb erinevate organsüsteemide uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi sh * piltdiagnostika: röntgenuuringud, ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia jms * südame-veresoonkonna koormustestid, angiograafilised uuringud, * kopsuhaiguste diagnostika, * seedetrakti haiguste diagnostika * endokriinhaiguste diagnostika

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama sisehaiguste erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi sisemeditsiinis kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud sisehaigusi; 12) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 13) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 14) oskab efektiivselt tegutseda sisemeditsiinis ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel; 15) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid sisehaiguste ravis; 16) on suuteline korraldama krooniliste sisehaigustega patsientide pikaajalist ravi ja jälgimist, oskab teha koostööd teiste erialaarstidega patsientidele parimate diagnostika- ja ravivõtete rakendamiseks; 17) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi protseduure ja uuringuid: * EKG südame isheemiatõve eri vormide ja rütmihäirete diagnostikas; * pleura, abdoomeni ja sternumi punktsioon; * oftalmoskoopia arteriaalse hüpertensiooni ja suhkurtõve korral, kahtluse korral paispapillile, * valuvaigistavad blokaadid, * laboratoorsed ekspressuuringud, nagu veresuhkru määramine ja peitevere määramine väljaheites, * vitaalkapatsiteedi määramine ja lihtsamad bronhiläbitavuse diagnoosimise testid, * rektoskoopia, * tsüstoskoopia, * kliinilises surmas oleva haige elustamine, 18) tunneb alljärgnevate uuringute ja protseduuride näidustusi ja vastunäidustusi, läbiviimise põhimõtteid, ning võimalikke tüsistusi * südame-veresoonkonna koormustestid, * angiograafilised uuringud, * spetsiaalsed EKG registreerimise meetodid, * südame isheemiatõve haigete monitoorimine ja ägeda perioodi ravivõtted, * bronhiaalastma haigete intensiivravi, * kopsuhaiguste radioloogiline ja bronhograafiline diagnostika, * hingamiselundite spirograafiline uurimine, * gastroskoopia, koloskoopia, endoskoopiline retrograadne kolangio- pankreatograafia, papillotoomia ja sapiteede proteesimine, * sapiteede, maksa, kõhnäärme, neerude ja südame ultraheliuuringud, * maksa, südame ja neeruhaiguste korral rakendatav isotoopdiagnostika, * trepaanbiopsia, * peritoneaal- ja hemodialüüsi metoodika, neerupuudulikkusega haige ravi ja jälgimine, * luuüdi siirdamise metoodika ja tehnika, leukeemia ja lümfoomihaigete ravi ja jälgimine, * kompuutertomograafia, tuumamagnetresonantstomograafia jm kaasaegse radioloogia uurimismeetodid * luukoe densitomeetria

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1.on võimeline osutama sünnitusabi ja günekoloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uute saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2.omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 3.soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 4.tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt nii oma kui teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 5.orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 6.oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 7.suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 8.teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul; 9.tunneb embrüoloogiat, naise suguelundite ja rinnanäärmete anatoomiat ning füsioloogiat; 10.oskab küsida anamneesi, sh pere ja sotsiaalse olukorra kohta, hinnata patsiendi üldseisundit ja elulisi tunnuseid, teostada günekoloogilist läbivaatust, uurida patsienti ning adekvaatselt hinnata uuringutulemusi; 11.tunneb peamisi günekoloogia ja sünnitusabiga seotud seisundeid/haiguseid, on võimeline neid diagnoosima, jälgima ning vastavaid uurimistulemusi hindama; 12.oskab õigeaegselt planeerida ja korraldada asjakohaseid uurimismeetodeid (nt mikrobioloogilised, laboratoorsed, radioloogilised uuringud) ja nende tulemusi interpreteerida vajadusel kaasates teise eriala spetsialiste; 13.oskab ja suudab korraldada patsiendi hospitaliseerimise, välja kirjutamise või edasi suunamise; on valmis tegema osakonnas visiiti, ning tegema koostööd teiste tervishoiu spetsialistidega; 14.oskab juhtida patsiendi ravi ja on võimeline rakendama peamisi ravimeetodeid (ravimite ordineerimine, verekomponentide ülekande korraldamine, vereringe tagamine, kusepõie kateteriseerimine jm); 15.oskab hinnata valu tugevust ja iseloomu ning korraldada valuravi; 16.oskab hinnata ägedaid haigusseisundeid, korraldada triaaži ja alustada sekkumist/ravi (sh kui esinevad septilised seisundid, raseduse ja sünnitusega seotud tüsistused, ema ohuseisundid); 17.oskab suhelda patsientide ja nende lähedastega, tunneb nõustamise ja teavitatud nõusoleku põhimõtteid, suudab vastu võtta jagatud otsuseid (koos patsiendi ja lähedastega), dokumenteerida nõustamine ning teha koostööd teiste meeskonna liikmetega; 18.omab spetsiifilisi teadmisi perioperatiivse abi kohta, teab peamiste kirurgiliste sekkumiste näidustusi ja vastunäidustusi, riske ning operatsioonijärgseid tüsistusi; teab näidustusi vereülekandeks ja intensiivravisse suunamiseks; 19.omab teadmisi günekoloogiliste haigusseisundite mõjust seksuaalfunktsioonile; 20.oskab märgata seksuaalvägivalla tunnuseid ja on teadlik seksuaalvägivalla mõjust tervisele (vaimne, füüsiline ja seksuaaltervis); 21.teab psühhosotsiaalsete tegurite mõju günekoloogiliste ja sünnitusabiga seotud seisunditele; 22.oskab ja suudab korraldada patsientidele suunatud ennetustööd.

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1)on võimeline osutama taastusravi erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2)suudab hinnata patsiendi seisundit kaebuste ja objektiivse leiu alusel; 3)hindab patsiendi funktsionaalset suutlikkust ja muutuste prognoosi, kasutades rahvusvaheliselt aktsepteeritud mõõdikuid kaasates siduserialade spetsialiste (füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, psühholoog); 4)koostab patsiendile sobiva ja konkreetsetes tingimustes võimaliku taastusravi plaani; 5)planeerib konkreetse haige taastusravi eesmärgid ja tegevuskava nende optimaalseks realiseerimiseks lähi- ja kaugemas perspektiivis; 6)oskab vältida ja ravida komplikatsioone (kontraktuurid, lamatised, tromboemboolilised tüsistused); 7) Tunneb taastusravi spetsiifiliste raviprotseduuride (spastilisuse ravi Botulinum toxini süstetega, intraartikulaarsed süsted, funktsionaalne elektriline stimulatsioon) metoodikat; 8)hindab ja mõõdab ravi tulemust kasutades funktsionaalset suutlikkust hindavaid teste ja rahvusvaheliselt tunnustatud mõõdikuid (sh. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon); 9)juhib taastusravi meeskonna tööd, sh. regulaarseid patsientide kompleksset arutelu sisaldavaid meeskonnatöö koosolekuid; 10)omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 11)tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõendus-põhise meditsiini põhimõtteid; 12)soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 13)tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 14)orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 15)oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 16)omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi taastusravi erialal kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 17)suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 18)teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 19)oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 20)oskab efektiivselt tegutseda taastusravi erialal ettetulevate erakorralist abi vajavate probleemide lahendamisel.

Spordimeditsiini kõrvaleriala läbinud arst-resident omandab lisaks füsiaatria ja taastusravi residentuuri programmile: 1) teadmisi järgmistes spetsiifilistes valdkondades * spordifüsioloogia ja -biokeemia (kardiovaskulaarne, respiratoorne, neuromuskulaarne ja hormonaalne adaptatsioon kehalisele koormusele, kehaliste võimete arendamise printsiibid, treeningprotsessi monitooring, treenimine erinevates keskkonnatingimustes, spordigenoomika jne) * kliiniline ja funktsionaalne anatoomia, biomehhaanika - peab oskama hinnata vigastuste (ülekoormusvigastuste) riski eripärasid erinevate spordialade esindajatel ning oskama rakendada vastavaid ennetavaid meetmeid, * toitumine sportlastel (toitainete- ja energia vajadus sportlastel, hüdratatsioon, keha koostis, kehakaalu manipulatsiooniga seonduvad probleemid sportlastel, toitumine erinevatel spordialadel, toidulisandid, toitumishäired sportlastel jne) * haiguslike seisundite diagnostika, selle eripärad sportlastel; haigusike seisundite hindamine, mis piiravad sportlikku tegevust, ülekoormusega seotud haiguslike seisundite diagnoosimine sportlastel. Äkksurmad spordis (põhjused, preventsioon) * spordivigastuste diagnostika, preventsioon, ägeda ja ülekoormusvigastuse meditsiiniline käsitlus, esmaabi vigastuste korral * dopinguainete kasutamise probleemid spordis * psühhosotsiaalsed aspektid spordis * kehaline aktiivsus ja sportimine erinevates sihtrühmades, sh erivajadustega sihtrühmades (noorukid, eakad, invasportlased jne) * spordimeditsiini eetilised aspektid * terviseedendus - peab oskama hinnata ja propageerida kehalise aktiivsuse soodsat toimet tervisele, peab omandama epidemioloogiliste uuringute läbiviimise põhitõed (uuringukavand, metoodiline arsenal jms) 2) praktilisi oskusi: * EKG semiootika, EKG eripärad sportlastel * koormusEKG testi läbiviimine ja hindamine, kardiopulmonaalse koormustesti läbiviimine ja tulemuste tõlgendamine, spordiala-spetsiifiliste koormustestide läbiviimine ja tulemuste tõlgendamine (laboratoorsetes ja välitingimustes) * hingamisfunktsiooni hindamine * keha koostise määramine, selle interpreteerimine erinevatel spordialadel, toitumise kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, menüü koostamine sportlastele * südame ehhokardiograafilise uuringu tõlgendamine * perioodiliste terviseuuringute läbiviimine sportlastel * terviseuuringute tulemuste ja kehalise võimekuse hindamine sõltuvalt vanusest, soost, spordiala spetsiifikast ja kaasuvatest terviseprobleemidest * isokineetiliste ja teiste lihasjõudlust hindavate testide läbiviimine ja interpreteerimine * ägedate ja ülekoormusvigastuste diagnostika, esmaabi andmine ägedate vigastuste korral * spordimeditsiini-spetsiifiliste raviprotseduuride metoodika (lihase- ja liigesesisesed süsted jms) * elustamine

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama torakaalkirurgia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi torakaalkirurgias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud torakaalkirurgilisi haigusi (nii plaanilisi kui erakorralisi); 12) tunneb operatsioonide näidustusi nii erakorralises kui plaanilises kirurgias; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) oskab analüüsida ja hinnata teostatud operatsioonide j

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama töötervishoiu erialal kvaliteetset teenust; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust, 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 5) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 6) tunneb töötervishoidu reguleerivaid õigusakte ja töötervishoiu korraldust; 7) oskab hinnata tööga seotud terviseriske ja töö mõju tervisele; 8) suudab eristada kutsehaigust elukeskkonnast tingitud haigustest; 9) oskab läbi viia töötajate tervisekontrolli; 10) valdab kutsehaiguste ekspertiisi metoodikat; 11) oskab hinnata töövõimet ning soovitada selle parandamiseks vajalikke meetmeid (töötingimuste kohandamine, ravi, taastusravi); 12) valdab ergonoomia, tööpsühholoogia, tööhügieeni ja toksikoloogia aluseid; 13) tunneb riskianalüüsi, riskihindamise ja -juhtimise põhimõtteid ning nõustab töötajat ja tööandjat töökeskkonna terviseriskide vähendamise osas; 14) oskab läbi viia ennetustööd tööga seotud haigestumiste vältimiseks töökohtadel; 15) tunneb ja oskab vormistada töötervishoiu- ja ohutusalaseid dokumente

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama uroloogia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vas¬ta¬vuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõendus¬põ¬hise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi uroloogias kasutata¬vatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeeto¬ditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi tead¬misi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täien¬damist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendus¬õppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud uroloogilisi haigusi (nii plaanilisi kui erakorralisi); 12) tunneb operatsioonide näidustusi nii erakorralises kui plaanilises uroloogias; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) oskab analüüsida ja hinnata teostatud operatsioonide ja protseduuride tulemusi. 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid uroloogiliste haiguste ravis; 17) tunneb kemo- ja radioteraapia näidustusi ja ravipõhimõtteid onkoloogiliste haigete ravis. 18) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi operatsioone ja protseduure: - alumise urotrakti endoskoopilised op-d: TURP, TURB, optiline uretrotoomia, TUIP, CLT. - hüdrotseele, varikotseele op., orhiektoomia, tsirkumtsiisio - põielõige (sectio alta) - ülemise urotrakti endoskoopilised op-d: URS, PCNLT - laparoskoopilised op-d uroloogias: nefropeksia, neerutsüsti resektsioon, varikotseele op., (tuumor)nefrektoomia (kui ei ole lahtisel meetodil teinud) - inkontinentsi op-d: TOT ja/või TVT - (tuumor)nefrektoomia(kui ei ole laparoskoopiliselt teinud) - radikaalne prostatektoomia - ureetrotsüstoskoopia - kusepõie biopsia - antegraadne ja retrograadne püelograafia - ureeteri stentimine - ureetro- ja tsüstograafia - punktsioonepitsüstostoomi asetamine ja vahetus - punktsioonnefrostoomi asetamine ja vahetus - kliinilises surmas haige elustamine

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama veresoontekirurgia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõendus-põ¬hise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi veresoontekirurgias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud veresoontekirurgilisi haigusi (nii plaanilisi kui erakorralisi); 12) tunneb operatsioonide näidustusi nii erakorralises kui plaanilises kirurgias; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) Oskab analüüsida ja hinnata teostatud operatsioonide ja protseduuride tulemusi. 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid veresoontekirurgiliste haiguste ravis; 17) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi operatsioone ja protseduure: - Veenide isoleerimine ja ettevalmistamine perifeersete arterite rekonstruktiivseteks operatsioonideks - Arterite isoleerimine ja vabastamine erinevateks rekonstruktiivseteks operatsioonideks - Alajäseme amputatsioon (erinevatel tasanditel) - Trombektoomia ja embolektoomia alajäseme arteritel - Trombektoomia ja embolektoomia ülajäseme arteritel - Erinevad rekonstruktiivsed operatsioonid alajäseme arteritel femoro-popliteaalsegmendis - Erinevad rekonstruktiivsed operatsioonid aorto - iliakaalsegmendis - Ekstrakraniaalsete ajuarterite endarterektoomia - Arterite õmblused nii üla- kui ka alajäsemete arterite ja veenide traumade (ka jatrogeensete traumade) korral - Safenektoomia ja varikektoomia - Plaanilise digitaalsubstraktsioon angiograafia teostamine - Plaanilise kõhuaordi aneurüsmi resektsioon 18) on osalenud ja oskab assisteerida järgmisi operatsioone: - Kõikidel punktis 17 kirjeldatud operatsioonidel ja protseduuridel - Endovaskulaarsetel raviprotseduuridel - Rekonstruktiivsetel kordusoperatsioonidel nii postoperatiivses perioodis kui ka hilisperioodis aorto-iliakaalsegmendis, samuti femoro-popliteaalsegmendis - Põlveõndla- ja säärearterite rekonstruktiivsetel operatsioonidel - Kõhuaordi ruptureerunud aneurüsmi resektsioonproteseerimisel - Perifeersete arterite aneurüsmide operatsioonidel - Rekonstruktiivsetel operatsioonidel traumade korral - Erinevad rekonstruktiivsed operatsioonid ekstrakraniaalsetel ajuarteritel

Residentuuri programmi läbinud arst-resident: 1) on võimeline osutama üldkirurgia erialal kvaliteetset arstiabi, mis on vastavuses arstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste standarditega; 2) omab arstikutsele vajalikke hoiakuid, küllaldasi erialaseid teadmisi, oskusi ja kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) soovib oma tegevusega kaasa aidata nii meditsiini kui valdkonna kui ka arstiteaduse arengule; 5) tunneb oma erialalise kompetentsuse piire ning oskab meditsiinisüsteemis kaasata optimaalselt teiste erialade arste ning teisi tervishoiuspetsialiste patsientide probleemide parimaks lahendamiseks; 6) orienteerub Eesti tervishoiukorralduses ja vastavas seadusandluses; 7) oskab teha koostööd patsientide lähedaste, sotsiaalsüsteemi jm. tugivõrgustikega; 8) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi üldkirurgias kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 9) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 10) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil ning on valmis elukestvaks õppeks; 11) suudab iseseisvalt diagnoosida ning ravida enamlevinud üldkirurgilisi haigusi (nii plaanilisi kui erakorralisi); 12) tunneb operatsioonide näidustusi nii erakorralises kui plaanilises kirurgias; 13) oskab koostöös teiste erialade arstidega läbi viia diferentsiaaldiagnostikat keerukate haigusjuhtude korral kasutades optimaalselt kogu kaasaegset instrumentaalsete ja laboratoorsete uuringute kompleksi; 14) oskab juhtida patsientide uuringuid ja ravi mitmete haiguste koosesinemisel, määrata uuringute ja ravi prioriteedid, hinnata erinevate sekkumisvõimaluste tulemuslikkust ning riske; 15) oskab analüüsida ja hinnata teostatud operatsioonide ja protseduuride tulemusi. 16) valdab tänapäevases intensiivravis kasutatavaid meetodeid üldkirurgiliste haiguste ravis; 17) tunneb kemo- ja radioteraapia näidustusi ja ravipõhimõtteid onkoloogiliste haigete ravis. 18) oskab iseseisvalt sooritada järgmisi operatsioone ja protseduure: - apendektoomia (nii lahtine kui laparoskoopiline) - laparoskoopiline koletsüstektoomia - herniotoomia (kubeme, reie, naba, armi) - safenektoomia ja varikektoomia - operatsioonid pärasoole beniigse patoloogia korral (hemorroidektoomia, anaalfissuuri, pararektaalse fistli ekstsisioon) - alajäseme amputatsioon (säär/reis, varvas) - ambulatoorsed pisioperatsioonid (naha ja nahaaluskoe kasvajad, l/s biopsia, sissekasvanud küüs, abstsessi, panariitsiumi avamine) - soole resektsioon (nii peen- kui jämesool) - entero-enteroanastomoos - kolostoomi rajamine - mao (duodenumi) perforatsiooni sulgemine - rektoskoopia - pleuraõõne drenaaži rajamine - kliinilises surmas haige elustamine

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab terviklikku ülevaadet lapse arengust ja tema käitumist mõjutavatest teguritest, sh oskab märgata lapse erivajadusi ning nendega arvestada; 2) kavandab õppe- ja kasvatustegevust tõenduspõhiselt arvestades kaasaegse õpikeskkonna võimalusi, lõimingu põhimõtteid ja turvalisust, ühendades oma teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega; 3) tunneb koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava, sellest lähtuvalt arendab ja rakendab õppeasutuse õppekava; 4) kujundab õpikeskkonna arvestades kultuurilise mitmekesisusega; 5) teeb koostööd kolleegide, lastevanemate ja laiema üldsusega valides sobivad koostöövormid; 6) toetudes eneseanalüüsile kavandab professionaalset arengut; 7) kavandab ja teostab uurimistöö; 8) mõtestab oma tegevust koolieelses lasteasutuses ja lähtub erialases tegevuses õpetaja kutse-eetikast; 9) väljendab end korrektses eesti keeles ja oskab suhelda inglise keeles.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab ülevaadet üld- ja eelkoolipedagoogikast ning mõistab ja oskab rakendada eelkoolipedagoogika teooriaid ja didaktikaid töös laste ja täiskasvanutega; 2) tunneb lapse arengu seaduspärasusi ja oskab luua last arendava mängulise ja turvalise keskkonna; 3) oskab koostöös rühmameeskonna ja teiste õpetajatega arendada lasteasutuse õppekava ja kavandada ning juhtida lõimitud õppe- ja kasvatustegevusi 4) omab teadmisi erinevatest kultuuridest ja arvestab mitmekultuurilise õpikeskkonna eripäraga; 5) oskab nõustada lapsevanemaid lapse õppe- ja kasvatusalastes küsimustes; 6) oskab hinnata lapse arengut, märgata lapse erivajadusi ja teha koostööd tugispetsialistidega lapse erivajaduste toetamisel; 7) oskab reflekteerida oma tegevust ja määratleda professionaalse arengu vajadusi.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab teadmisi õpi- ja õpetamistegevuse kavandamisest ja õppija arengut toetava õpikeskkonna kujundamisest ning oskab neid teadmisi rakendada töös õpetaja abina; 2) tunneb õppija arengu seaduspärasusi ning omab valmidust märgata õppijate erinevusi ja erivajadusi; 3) tunneb haridusvaldkonna toimimise põhimõtteid ja õpetaja kutse-eetikat; 4) oskab end väljendada korrektselt nii suuliselt kui kirjalikult ja suudab kasutada oma töös vähemalt ühte võõrkeelt suhtlustasemel; 5) on omandanud ainealased alusteadmised ja oskused; 6) on omandanud esmased teadmised uurimismetoodika vallas ja oskab neid uurimistöös rakendada; 7) oskab lahendada interdistsiplinaarseid probleeme ja leida ainetevahelisi seoseid; 8) oskab hinnata enda täiendusõppe vajadust ja leida sellest lähtuvalt sobivaid viise professionaalseks arenguks.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) tunneb põhikooli riiklikku õppekava ning valdab I ja II kooliastmes õpetatavaid aineid ja ainedidaktikaid; 2) on oma tegevuses õppijale eeskujuks ning toetab tema väärtushinnangute ja hoiakute kujunemist; 3) omab terviklikku ülevaadet õppija arengust ja tema käitumist mõjutavatest teguritest ning arvestab neid õppeprotsessis; 4) tunneb ja rakendab õppimise ja õpetamise käsitusi; 5) oskab kavandada ja suunata õppeprotsessi ja lõimida aineid, arvestades õppija vajadusi; 6) oskab kujundada turvalist, õppijat motiveerivat, nüüdisaegset õpikeskkonda; 7) oskab teha koostööd õppija, kolleegide, lastevanemate ning erinevate sihtrühmadega; 8) kavandab ja koostab haridusteadusliku uurimistöö; 9) reflekteerib oma kutsetegevust ning oskab hinnata koolitusvajadusi; 10) väljendab end korrektses eesti keeles ning oskab suhelda inglise keeles.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi ainevaldkonnast, valdkonna- ja ainedidaktikast, üldpedagoogikast, pedagoogilisest psühholoogiast, hariduskorraldusest ning uurimismeetoditest loodusteadusliku hariduse valdkonnas; 2) omab põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia-, füüsika-, geograafia ja/ või keemiaõpetaja ning klassijuhataja tööks vajalikke teadmisi ja oskusi (sõltuvalt sellest, kas üliõpilane valib ühe või kaks eriala); 3) oskab kujundada õppimist toetavat ja turvalist õpikeskkonda, planeerida ja tulemuslikult läbi viia õppeprotsessi erialale vastavates põhikooli- ja gümnaasiumitundides, sealhulgas lahendada õpetajatööga seonduvaid probleeme; 4) valdab pedagoogilise uurimistöö põhilisi meetodeid ning rakendab neid haridusteaduslike probleemide lahendamisel; 5) oskab analüüsida ja väljendada kirjalikult oma uurimistulemusi ning neid kaitsta avalikul esinemisel; 6) seostab õpitu oma varasema elu- või õpikogemusega ja omab valmisolekut elukestvaks õppeks ning enese kutsealaseks arendamiseks; 7) valdab erialast terminoloogiat ning suudab end väljendada ja kaitsta oma seisukohti suhtlemisel erialaspetsialistide ja erialaväliste inimestega nii suuliselt kui ka kirjalikult; 8) tunnetab omandatud teadmiste ja oskuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohalt; 9) on motiveeritud õpetajatööks, omades erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi.

Magistrikraadi saamiseks on lisaks eelnenud bakalaureuse- või sellega võrdsustatud õppes saavutatud õpiväljunditele õppija võimeline tõestama, et ta ... 1) kavandab nüüdisaegse õppimiskäsitluse põhimõtetele toetuvaid õppimisprotsesse, rakendades sobivaid meetodeid ka keerukates või ebamäärastes olukordades ning põhjendades otsuseid tõenduspõhise arutlusega; 2) kasutab kriitiliselt digipädevuse kirjeldamiseks ja hindamiseks loodud süsteemseid raamistikke strateegiliselt jätkusuutliku, tulevikku suunatud professionaalse arengu kavandamiseks nii endale kui ka teistele, toetades arengut õpetamise, juhendamise või muude toetavate ja suunavate tegevuste kaudu; 3) kavandab projektipõhiseid, uurimuslikke probleemilahendusprotsesse, näidates üles loovust ja algatusvõimet ning võttes vastutust keerukate erialaste või interdistsiplinaarsete väljakutsete lahendamisel; 4) töötab tõhusalt rahvusvahelistes projektimeeskondades, kasutades sobivaid pilvepõhiseid koostöö tehnoloogiaid ning näidates valmisolekut meeskonnatöö juhtimiseks, tulevikutrendide ette nägemiseks ja laiemate sotsiaalsete või professionaalsete arengute mõtestamiseks; 5) kavandab ja viib läbi haridustehnoloogia-alast teadustööd ning hindab selles valdkonnas olemasolevate teadustööde kvaliteeti, rakendades kriitilist hinnangut ja panustades valdkonda jätkusuutlikul ja strateegilisel viisil.

Õppekava edukal läbimisel õppija: -teab kaasava hariduskorralduse põhimõtteid ja rakendusvõimalusi; -tunneb arengu ja õppimise põhimõtteid, märkab õppija vajadusi ning vastavalt sellele kohandab õpikeskkonda, tagades õpitoe ja eduelamuse; -oskab kujundada emotsionaalselt ja sotsiaalselt turvalist klassikliimat; -tunneb peamiste koostöövõrgustike toimimise võimalusi ning rakendab neid; -toetab kolleege ja nõustab lapsevanemaid kaasava hariduse rakendamisel; -planeerib, analüüsib ja hindab oma tööd ning kavandadab sellest lähtuvalt enesearengut; -valib sobivad uurimismeetodeid õppekeskkonna ning rakendatavate tugimeetmete tõhususe analüüsimiseks ja arendamiseks.

Magistriõppe läbinud üliõpilane: • analüüsib ja lahendab erialaseid ja erialaüleseid kompleksseid õppe- ja kasvatusteaduslikke probleeme, valides ja põhjendades sobivaid teooriaid ja meetodeid; • hindab, millist mõju avaldavad tema otsused õppimisele ja koolikeskkonnale, ning põhjendab oma hinnangut uuringute, andmete või teiste usaldusväärsete allikatega; • planeerib ja juhib õppeprotsessi strateegiliselt, arvestades kestliku arengu põhimõtteid ning kooli ja kogukonna vajadusi; • integreerib praktilises õpisituatsioonis tulemuslikult erinevates ainetes omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid; • lähtub pedagoogiliste otsuste tegemisel mitmekeelse ja -kultuurilise õpikeskkonna eripärast; • analüüsib eriala arengusuundi ja haridusvaldkonna ühiskondlikke protsesse ning rakendab neid õppeprotsessi uuendamisel; • rakendab digitehnoloogia ja tehisaru võimalusi ning loob õppijatele sobiva tänapäevase õppevara; • juhib meeskondlikku koostööd, analüüsib koostöö tõhusust ja teeb parendusettepanekuid; • hindab oma tegevust õpetajana, leiab üles tugevused ja arengukohad ning kavandab teadlikult järgmised sammud professionaalseks arenguks, kasutades selleks uurimuslikku ja läbimõeldud lähenemist.

Magistrikraadi saamiseks on lisaks bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes saavutatud õpiväljunditele õppija võimeline tõestama, et ta 1. on suuteline töötama matemaatikaõpetajana põhikoolis (II ja III koolistmes) ja gümnaasiumis (IV kooliastmes), planeerides oma tööd riiklikust ja kooli õppekavast lähtuvalt ja oma tegevust reflekteerides; 2. valdab matemaatikat, kasutab korrektset erialakeelt, rakendab mitmekesiseid matemaatika õpetamise metoodikaid, arvestades õppijate toe vajadusi ja õpieesmärke; 3. kasutab ainetundide läbiviimisel IKT vahendeid tõenduspõhiselt; 4. oskab juhendada õpilaste praktilisi ning uurimuslikke töid.

Õppekava läbinud üliõpilane -valdab vene keelt C1-tasemel; -analüüsib vene keele ja kultuuri arengut seda kirjeldavate teooriate valguses; -arendab vene keele kui õpetamise metoodikat (sh arendab õppemeetodeid ja loob uusi õppevahendeid); -kavandab, korraldab ja viib läbi, õppetegevust lähtudes kaasaegse didaktika ja erididaktika nõuetest ning arvestades õppijate vene keele oskuse, kultuuriliste ja ealiste eripäradega; -juhindub oma tegevuses üldinimlikest, ühiskondlikest ning professionaalsetest (sh juhtimisalastest ja ettevõtlikkuse) väärtustest ja oskab õppijate väärtushoiakuid kujundada; -analüüsib õppeprotsessi, reflekteerib ja korrigeerib õpetamistegevust, täiustab enda ainealast, psühholoogilist, organisatsioonilist ning metoodilist pädevust.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süvendatud teadmisi oma eriala võõrkeelest, kirjandusest ja kultuurist ning keele ja kultuuri uurimisküsimustest ja analüüsimeetoditest; 2) omab põhikooli ja gümnaasiumi võõrkeele ja vastava maa kultuuri õpetaja ning lisaeriala(de) valiku korral mitme aine õpetamise kvalifikatsiooni ja tunneb lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid ja oskab neid õpetajana rakendada; 3) omab klassijuhataja tööks vajalikke teadmisi ja oskusi; 4) valdab kasvatusteaduste, psühholoogia, valdkonna- ja ainedidaktika olulisemaid mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid ning orienteerub hariduskorralduses; 5) oskab kujundada turvalist õpikeskkonda, kavandada ja juhtida õppeprotsessi arvestades õppija, sh täiskasvanud õppija, vajaduste ja individuaalsete eripäradega ning muutuvate haridusvajadustega, toetada õppijate õpimotivatsiooni ning hinnata nende arengut; 6) oskab kasutada erialases töös kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi ning kasutada ja valmistada elektroonilisi ja veebipõhiseid õppematerjale; 7) valdab pedagoogilise uurimistöö peamisi meetodeid, suudab analüüsida ja väljendada kirjalikult eesti keeles ja oma eriala võõrkeeles uurimistulemusi ning neid suuliselt esitada ja kaitsta; 8) on motiveeritud õpetajatööks, omades erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, meeskonnatöö- ja juhtimisoskusi ning valmisolekut elukestvaks õppeks ja kutsealaseks enesetäienduseks; 9) on valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas, suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse ning on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) valdab kasvatusteaduste, valdkonna- ja ainedidaktika olulisemaid mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid ning orienteerub hariduskorralduses; 2) oskab algatusvõimet ning meeskonnatöö- ja juhtimisoskusi üles näidates kujundada turvalist õpikeskkonda, kavandada ja juhtida õppeprotsessi arvestades õppija vajaduste ja individuaalsete eripäradega ning muutuvate haridusvajadustega, toetada õppijate õpimotivatsiooni ning hinnata nende arengut; 3) oskab kavandada ja läbi viia aineõpet, järgides kaasaegse õpikäsituse põhimõtteid ja õpikeskkonna võimalusi; tunneb aineõppe põhimõtteid ja võimalusi ning oskab neid rakendada; 4) integreerib praktilises õpisituatsioonis tulemuslikult erinevates alusmooduli ning valdkonna- ja ainedidaktika ainetes omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid; 5) omab valmisolekut elukestvaks õppeks ja kutsealaseks enesetäienduseks; 6) on valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas, suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse ning on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist; 7) oskab kasutada erialases töös kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi ning kasutada ja valmistada elektroonilisi ja veebipõhiseid õppematerjale; 8) valdab pedagoogilise uurimistöö peamisi meetodeid, suudab analüüsida ja väljendada kirjalikult uurimistulemusi ning neid suuliselt esitada ja kaitsta.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel üliõpilane 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest kõrgel tasemel ning valdab ja kohandab oma uurimisvaldkonna uurimismetoodikaid; 2. oskab hinnata ja üldistada teadusvaldkonna siseseid ja valdkondade vahelisi teadmisi ning meetodeid; 3. oskab analüüsida, sünteesida ja hinnata keerulisi ja uusi ideid, määratleda haridusvaldkonna uurimisprobleeme, püstitada uurimisküsimusi ja luua teooriaid; 4. oskab algatada, kavandada, rakendada ja hinnata kriitiliselt haridusvaldkonna uurimis- ja arendustöid; 5. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; 6. oskab juhtida protsesse ja inimesi ning teha nendega seonduvalt strateegilisi otsuseid; 7. on oma tegevustes eetiline, lähtub heast teadustavast, on teadlik intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 8. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav; 9. on koostööd tehes avatud ja paindlik, oskab anda edasiviivat tagasisidet ning ise selle põhjal tegevust kavandad;. 10. oskab rakendada refleksiooni oma kogemuste süsteemseks analüüsiks ja professionaalse arengu kavandamiseks.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel üliõpilane 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest kõrgel tasemel ning valdab ja kohandab oma uurimisvaldkonna uurimismetoodikaid; 2. oskab hinnata ja üldistada teadusvaldkonna siseseid ja valdkondade vahelisi teadmisi ning meetodeid; 3. oskab analüüsida, sünteesida ja hinnata keerulisi ja uusi ideid, määratleda haridusvaldkonna uurimisprobleeme, püstitada uurimisküsimusi ja luua teooriaid; 4. oskab algatada, kavandada, rakendada ja hinnata kriitiliselt haridusvaldkonna uurimis- ja arendustöid; 5. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; 6. oskab juhtida protsesse ja inimesi ning teha nendega seonduvalt strateegilisi otsuseid; 7. on oma tegevustes eetiline, lähtub heast teadustavast, on teadlik intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 8. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav; 9. on koostööd tehes avatud ja paindlik, oskab anda edasiviivat tagasisidet ning ise selle põhjal tegevust kavandad;. 10. oskab rakendada refleksiooni oma kogemuste süsteemseks analüüsiks ja professionaalse arengu kavandamiseks.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Omab süsteemseid teadmisi ja oskusi bioloogia eri valdkondadest ning oskab neid rakendada õpetajatöös. 2. Oskab rakendada omandatud bioloogiaalaseid teadmisi ja peamisi uurimismeetodeid erialaste ja igapäevaeluliste probleemide lahendamisel ning otsuste tegemisel. 3. Oskab kriitiliselt analüüsida teaduslikku informatsiooni ja suudab seda mõtestada bioloogia kontekstis.

Mikrokraadiprogrammi lõpetanu: 1. Kasutab ja selgitab süsteemselt bioloogia ainevaldkonna (sh eluslooduse mitmekesisus, geneetika ja evolutsioon) põhiseisukohti põhikooli õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel. 2. Lõimib bioloogiaalaseid teadmisi teiste loodusainete ja igapäevaelu nähtustega, toetades õpilaste tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemist. 3. Kavandab ja viib läbi riikliku õppekava eesmärkidele vastavat õppetööd, valides ja rakendades asjakohaseid uurimuslikke ja praktilisi õppemeetodeid (sh välipraktika) ning hinnates kriitiliselt õppematerjalide sobivust. 4. Kujundab õppimist toetava õpikeskkonna, mis soodustab õpilaste aktiivset osalust, koostööd ja loodusteadusliku mõtlemise arengut. 5. Lahendab õpetajatöös esinevaid didaktilisi probleeme, sh tuvastab ja käsitleb õpilaste väärarusaamu ning suunab õpilasi teaduspõhiste seisukohtade kujundamisele.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Tunneb põhikooli bioloogiakursuste sisu ja teoreetilisi põhialuseid. 2. Teab bioloogiaõpetuse eesmärke põhikoolis ja põhilisi nõutavaid õpitulemusi. 3. Oskab rakendada oma teadmisi koolibioloogia probleemide selgitamisel ja koostada vastavaid probleemülesandeid õpilastele ning kasutada uurimuslikku õpet bioloogiliste protsesside õpetamisel. 4. On tuttav enam levinud väärarusaamadega koolibioloogia valdkonnas ja suudab oma õppetööd korraldada vastavalt õpilaste eelteadmistele. 5. Oskab seostada koolibioloogias käsitletavaid probleeme argielu ning teiste loodusteaduste probleemidega. 6. Oskab oma teadmisi rakendada nii teaduslike kui igapäevaelu probleemide lahendamisel, põhjendamisel ning otsuste tegemisel ning on võimeline kriitiliselt analüüsima erinevaid pseudoteaduslikke seisukohti ning neid ümber lükkama.

Programmi läbinud õppija: 1. orienteerub Eesti aladel kasutuses olnud pärimuslikes pillides, tunneb nende ehitust ja kujunemise ajalugu; 2. teab rahvapärase laulmise väljendusvahendeid; 3. teab tantsude muusikat liikumise põhiselt ja vastupidi, eristab tantsuliike ja -tüüpe; 4. oskab ette näidata ja õpetada tantsude põhisamme ja erinevaid liikumiskujundeid; 5. teab rühma- ja individuaalõppe meetodeid ning oskab neid rakendada; 6. rakendab erinevaid pilliõpetamise metoodikaid.

Programmi läbinu: 1. selgitab ja seostab gümnaasiumi elektromagnetismi põhiteemasid (elektriväli, magnetväli, elektromagnetiline induktsioon, elektromagnetlained, elektrivool keskkondades, vahelduvvool) ning lahendab ja põhjendab tüüpilisi ülesandeliike; 2. planeerib ja viib läbi elektromagnetismi demokatseid ja praktilisi töid (sh mõõtmised ja andmetöötlus) ning valib põhjendatult nende juurde sobivad õppemeetodid; 3. rakendab mitmekesiseid õppemeetodeid elektromagnetismi õpetamisel (nt uurimuslik õpe, probleemõpe, arutelud, simulatsioonid, diferentseerimine) ning kohandab neid vastavalt sihtrühmale; 4. kavandab ja põhjendab ainesisest ja aineteülest lõimingut (nt keemia, geograafia, matemaatika, informaatika, kehaline kasvatus, tehnoloogia, jne) elektromagnetismi teemadel; 5. juhendab õpilasi ohutult ja süsteemselt praktilistes töödes ning uurimuslikes tegevustes, toetades nende teadusliku ja analüütilise mõtlemise arengut; 6. kasutab mõõteandmeid ja digivahendeid (nt videoanalüüs, andurite/tabelarvutuse kasutus, simulatsioonid) elektromagnetismi kontseptsioonide mõtestamiseks ja mudelite kontrolliks.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Selgitab põhikooli valgusõpetuse ja mehaanika kursuste põhiteemasid ja -teooriaid, kasutades korrektset erialakeelt. 2. Kavandab õppetööd ja viib läbi demokatseid ning praktilisi töid valguse ja mehaanika teemadel, kasutades teaduspõhiseid ja õppijat kaasavaid õpetamismeetodeid. 3. Rakendab mitmekesiseid füüsika õpetamise meetodeid, arvestades õppijate arengutaset ja õpieesmärke. 4. Juhendab õpilasi ohutult ja süsteemselt praktilistes töödes ning uurimuslikes tegevustes, toetades nende teadusliku ja analüütilise mõtlemise arengut. 5. Rakendab õpetamisvõtteid, mis toetavad õpilaste huvi ja motivatsiooni loodusteaduste vastu ning loovad aluse teaduspõhisele mõtlemisele ja iseseisvale uurimisele.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. On omandanud süvendatud ja laiendatud teadmised põhikooli 9. klassis käsitletavatest füüsika teemadest. 2. On omandanud põhikooli 9. klassi füüsika kursustel tehtavate demokatsete ja praktiliste tööde tehnika ning nende läbiviimisel kasutatavad õppemeetodid. 3. On saanud praktilised oskused kaasavat haridust pakkuvate õppemeetodite rakendamiseks füüsika õpetamisel 9. klassis.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Omab põhikooli ja gümnaasiumi geograafiaõpetaja tööks vajalikke ainedidaktilisi teadmisi. 2. Oskab planeerida oma tööd riikliku õppekava alusel ning oma tööd reflekteerida. 3. Teab geograafia alustõdesid, geograafia oskussõnavara ja oskab neid õpetada eri kooliastmetel. 4. Oskab kujundada õppimist toetavat ja turvalist õpikeskkonda nii klassiruumis kui ka sellest väljaspool, planeerida õpet ja geograafia tundides tulemuslikult õpetada, sealhulgas lahendada õpetajatööga seonduvaid probleeme.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Omab põhikooli ja gümnaasiumi geograafiaõpetaja tööks vajalikke ainedidaktilisi teadmisi ning rakendab neid õppetöös. 2. Planeerib oma õpetajatööd riikliku õppekava alusel, analüüsib ja reflekteerib oma tegevust. 3. Kujundab õppimist toetava ja turvalise õpikeskkonna nii klassiruumis kui ka väljaspool seda, kavandab õpet ning õpetab geograafiat tulemuslikult. 4. Lahendab õpetajatööga seotud probleeme, rakendades ainealaseid teadmisi ja sobivaid õpetamismeetodeid. 5. Kasutab kaasaegseid ja mitmekesiseid õpetamismetoodikaid, sealhulgas probleemipõhist ja uurimuslikku õpet ning digivahendeid, et muuta geograafiaõpe kaasahaaravaks ja praktiliseks.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Rakendab põhikooli ja gümnaasiumi õppetöös süsteemseid teadmisi ja oskusi geograafia eri valdkondadest. 2. Planeerib oma õpetajatööd riikliku õppekava alusel ning analüüsib ja reflekteerib oma tegevust. 3. Rakendab geograafiaalaseid teadmisi ja uurimismeetodeid erialaste ning igapäevaeluliste probleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel. 4. Analüüsib kriitiliselt teaduslikku informatsiooni ning mõtestab seda geograafia kontekstis. 5. Kasutab kaasaegseid ja mitmekesiseid õpetamismetoodikaid, sealhulgas probleemipõhist ja uurimuslikku õpet ning digivahendeid, et muuta geograafiaõpe gümnaasiumi tasemel kaasahaaravaks, praktiliseks ja õppijatele huvitavaks.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. omab põhikooli ja gümnaasiumi informaatikaõpetaja töö jaoks vajalikke ainedidaktilisi teadmisi; 2. planeerib oma tööd riiklikust õppekavast ja teistest dokumentidest lähtuvalt ja reflekteerib oma tööd. 3. teab informaatika alustõdesid, informaatika oskussõnavara ja oskab neid õpetada erinevatel kooliastmetel; 4. kujundab õppimist toetavat ja turvalist õpikeskkonda, planeerib ja viib tulemuslikult läbi õppeprotsessi informaatika tundides, sealhulgas lahendab õpetajatööga seonduvaid probleeme.

Programmi läbinud õppija: 1. mõtestab oma tegevust kaasaegse kunsti ja kaasaegse pedagoogika kontekstis; 2. mõtestab ja väärtustab end kui loojat ja loova tegevuse juhendajat; 3. rakendab oma töös kaasaegseid õpetamismeetodeid; 4. rakendab oma töös tantsutehnikaid; 5. rakendab analüüsi- ja refleksioonitehnikaid.

Programmi läbinud õppija: 1. kavandab ja viib läbi minitunni lähtudes teatriõpetuse tunni eesmärgistamise ja planeerimise põhimõtetest; 2. osaleb vaatluspraktikal mõne kooli- või harrastusteatri juures; 3. analüüsib oma õpikogemusi, lähtudes teatriõpetuse kompetentsidest; 4. oskab valida, läbi viia ja arendada teatriõpetuse tehnikaid või harjutusvara; 5. mõtestab end õpetaja ja õppijana; 6. rakendab analüüsi- ja refleksioonitehnikaid.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Selgitab gümnaasiumi õppekava kohaseid keemia põhimõisteid ja nähtusi, kasutades erinevaid õpetamismeetodeid ja praktilisi näiteid. 2. Loob loogilisi ja õpilaste tasemele vastavaid seoseid teoreetiliste ja praktiliste keemianähtuste vahel. 3. Kavandab ja viib läbi keemiakatseid ning praktilisi tegevusi, mis toetavad keemia teoreetiliste teadmiste omandamist. 4. Juhendab ohutult ja eakohaselt õpilasi laboritöös, aidates neil arendada teaduslikku mõtlemist ja eksperimentaalseid oskusi. 5. Kasutab õppetöös kaasaegseid õpetamismetoodikaid, sealhulgas probleemipõhist õpet, uurimuslikku õpet ja digivahendeid, et muuta keemiaõpe gümnaasiumi tasemel kaasahaaravaks, praktiliseks ja õpilastele huvitavaks.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Selgitab põhikooli õppekava kohaseid keemia põhimõisteid ja nähtusi, kasutades erinevaid õpetamismeetodeid ja praktilisi näiteid. 2. Loob loogilisi ja õpilaste tasemele vastavaid seoseid teoreetiliste ja praktiliste keemianähtuste vahel. 3. Kavandab ja viib läbi keemiakatseid ning praktilisi tegevusi, mis toetavad keemia teoreetiliste teadmiste omandamist. 4. Juhendab ohutult ja eakohaselt õpilasi laboritöös, aidates neil arendada teaduslikku mõtlemist ja eksperimentaalseid oskusi. 5. Kasutab kaasaegseid õpetamismetoodikaid õppetöös, sealhulgas probleemipõhist õpet, uurimuslikku õpet ja digivahendeid, et muuta keemiaõpe põhikooli tasemel kaasahaaravaks, praktiliseks ja õpilastele huvitavaks.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Saab ülevaate bioloogia didaktikast, õpetamise metoodikast ja sellega kaasnevast temaatikast. 2. Teab bioloogia alustõdesid, oskussõnavara ja oskab neid õpetada eri kooliastmetes. 3. Suhtub õpetaja ametisse positiivselt ja on adekvaatselt enesekriitiline selle suhtes ning oskab planeerida oma karjääri. 4. Omab kutsestandardis ettenähtud oskusi: tunni planeerimine ja läbiviimine; oma ja kaasõppijate töö reflekteerimine ja analüüs; koostöö- ja kommunikatsioonioskused, ajaplaneerimine ja karjääri planeerimise oskused. 5. On omandanud üldoskused: kriitiline ja loov mõtlemine, probleemi lahendamine, põhjendamine ja otsuse tegemine; uurimuslikud oskused.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija on 1. omandanud teadmised ja esmased oskused IV-IX klassi matemaatika põhiteemade õpetamiseks; 2. omandanud teadmised ja esmased oskused X-XII klassi matemaatika põhiteemade õpetamiseks; 3. saanud ülevaate koolimatemaatika ainekava arengust, praeguse ainekava põhisisust ja selle esitusest erinevates õpikutes; 4. saanud koolitust õpilaste ettevalmistamiseks aineolümpiaadideks; 5. omandanud oskusi koolimatemaatika õppimiseks ja õpetamiseks aktiivsete meetodite abil läbi isikliku kogemuse; 6. saanud ülevaate arvutite kasutamisest koolimatemaatika õpetamisel ja õppimisel.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. On omandanud algteadmised sirgete, vektorite ja tasandite kohta. 2. On omandanud algteadmised lineaarvõrrandisüsteemide, funktsioonide, piirväärtuse, tuletise kohta, oskab uurida funktsioone. 3. On omandanud algteadmised määratud integraali, sirgete ja tasandite vastastikuste asendite, kompleksarvude kohta. 4. On arendanud suulist eneseväljendusoskust matemaatikas, on tutvunud erinevate tõestusmeetoditega matemaatilise loogika (lausearvutus), arvuteooria ja hulgateooria näitel. 5. On omandanud algteadmised tõenäosusteooriast ja matemaatilisest statistikast ning oskuse nende rakendamiseks ja interpreteerimiseks lihtsate ülesannete korral.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija on: 1. omandanud algteadmised sirgete, vektorite ja tasandite kohta; 2. saanud ülevaate diferentsiaal- ja integraalarvutuse teoreetilistest alustest, õppinud lahendama mainitud teooriaga seotud põhilisi ülesandeid, näinud rakendusi; 3. arendanud suulist eneseväljendusoskust matemaatikas, on tutvunud erinevate tõestusmeetoditega matemaatilise loogika (lausearvutus), arvuteooria ja hulgateooria näitel; 4. omandanud algteadmised lineaaralgebrast; 5. omandanud tõenäosusteooria alased põhiteadmised ja oskused statistilise materjali töötlemiseks.

Programmi läbinu: 1. selgitab ja seostab gümnaasiumi mehaanika põhiteemasid (kinemaatika, dünaamika, energia, impulss, ringliikumine jm) ning lahendab ja põhjendab tüüpilisi ülesandeliike; 2. planeerib ja viib läbi mehaanika demokatseid ja praktilisi töid (sh mõõtmised ja andmetöötlus) ning valib põhjendatult nende juurde sobivad õppemeetodid; 3. rakendab mitmekesiseid õppemeetodeid mehaanika õpetamisel (nt uurimuslik õpe, probleemõpe, arutelud, simulatsioonid, diferentseerimine) ning kohandab neid vastavalt sihtrühmale; 4. kavandab ja põhjendab ainesisest ja aineteülest lõimingut (nt keemia, geograafia, matemaatika, informaatika, kehaline kasvatus, tehnoloogia, jne) mehaanika teemades; 5. juhendab õpilasi ohutult ja süsteemselt praktilistes töödes ning uurimuslikes tegevustes, toetades nende teadusliku ja analüütilise mõtlemise arengut; 6. kasutab mehaanikas mõõteandmeid ja digivahendeid (nt videoanalüüs, andurite/tabelarvutuse kasutus, simulatsioonid) kontseptsioonide mõtestamiseks ja mudelite kontrolliks.

Mikrokvalifikatsiooniprogrammi läbinu on: 1. tutvunud erinevate õppimist toetavate teoreetiliste lähenemistega; 2. osalenud tegevuse vaatlusel, täitnud vaatlusprotokolli ja selle alusel analüüsinud õppe- ja kasvatustegevust; 3. koostanud mängu, arvestades erinevate valdkondade lõimingu ja lapse loovuse toetamise põhimõtetega (mängu koostamise juhendi alusel); 4. analüüsinud ja tagasisidestanud kaasõppija mängu (mängu koostamise juhendi alusel); 5. omandanud praktilisi oskusi enda vaimse tervise ja tasakaalu hoidmiseks; 6. koostanud enda professionaalse arengu kava ja määratlenud edasise õppimisvajaduse.

Programm annab osalejale süsteemsed akadeemilised teadmised soome keelest, ajaloost ja kultuurist, lisades kaasaegse metoodilise pagasi ja professionaalse õpetamis- ja hindamisoskuse. Programmi edukalt läbinul on järgmised pädevused. 1. Valdkondlikud teadmised: Selgitab süsteemselt Soome ajaloo, kirjanduse ja ühiskonna arenguetappe ning seostab neid soome keele rolliga kultuuriloos. 2. Keeleteaduslik pädevus: Analüüsib soome keele struktuuri (fonoloogia, morfoloogia, sõnamoodustus, süntaks), kasutades asjakohast terminoloogiat ja toetudes kaasaegsetele keeleuurimustele. 3. Õppeprotsessi juhtimine ja planeerimine: Planeerib ja viib läbi soome keele õpet üldhariduskoolis või kutsekoolis, valides ja põhjendades sobivaid meetodeid ning õppematerjale, lähtuvalt riiklikust õppekavast ja kujundava hindamise põhimõtetest. 4. Professionaalne hindamisoskus: Rakendab mitmekülgseid hindamis- ja õppemeetodeid õppija osaoskuste (kuulamine, lugemine, kirjutamine, kõnelemine) arendamiseks ja hindamiseks. 5. Professionaalne eneseanalüüsioskus: Mõtestab soome keele õpetaja rolli haridusmaastikul ning suudab kriitiliselt hinnata oma valikuid didaktiliste ja teoreetiliste raamistike valguses.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Integreerib mõtestatult nüüdisaegseid õpikäsitlusi oma õpetamispraktikasse. 2. Arendab kriitilist suhtumist digitaalse ja uute tehnoloogiate integreerimisse hariduses. 3. Kasutab vastutustundlikult digitaalseid ja uusi tehnoloogiaid, et positiivselt muuta oma õpetamispraktikat ja haridusorganisatsiooni. 4. On tuttav postdigitaalsete kirjaoskustega ja oskab arendada võimekust neid konkreetsetes kontekstides tuvastada ja rakendada.

Programmi läbinud õppija: 1. Tunneb Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete iseloomulikke jooni. 2. Oskab kavandada täiskasvanud õppijatele mõeldud eesti keele kui teise keele tunde, käsitledes erinevaid osaoskusi ning arvestades sihtrühma vajadusi. 3. Tunneb eesti keele struktuuri ning oskab eesti keele grammatiliste vormide moodustamist ja kasutamist muu emakeelega õppijale arusaadavalt seletada ja põhjendada. 4. Võtab õppetöös arvesse täiskasvanud õppija eripära (sh põlvkondlikku ja kultuurilist).

Programmi läbinud õppija 1. mõtestab ja süstematiseerib oma varasemaid teadmisi inglise keele õppimise ja õpetamise kohta; 2. analüüsib kriitiliselt tänapäevaseid suundumusi võõrkeeleõppes, erinevaid õpetamisvõtteid ja -tegevusi ning võõrkeeleõpet käsitlevaid akadeemilisi tekste; 3. leiab ja koostab keeleõpet ja õppijaid toetavaid õppematerjale, planeerib võõrkeeleõppe tegevusi ja tegevuste jadasid; 4. teeb konstruktiivset koostööd kolleegidega, koostades kvaliteetseid rühmaprojekte; 5. kasutab oma professionaalsete oskuste arendamiseks ja inglise keele õpetamiseks digivahendeid; 6. eesmärgistab ja kavandab oma õppimist, planeerib oma aega süsteemselt, kasutab teadlikult õpistrateegiaid ja sobivaid eneserefleksioonivõtteid, kavandab oma edasist professionaalset arengut.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) orienteerub kultuurivaldkonna õiguslikes regulatsioonides; 2) orienteerub majanduse ja eelkõige loomemajanduse toimimispõhimõtetes; 3) rakendab juriidilisi, eelarvelisi, turunduslikke ning korralduslikke teadmisi ja oskusi kultuurisündmuste korraldamisel; 4) oskab hinnata organisatsiooni tegevust konkreetses kultuuriruumis ning analüüsida kultuuriorganisatsiooni hetkeseisu ja võimalusi; 5) mõistab eetiliste ja esteetiliste väärtuste osa inimese arengus; 6) mõtestab oma kultuurhariduslikku tegevust loometegevuse tulemuste vahendamisel ja kohaliku kogukonna kultuurielu korraldamisel; 7) suudab omandatud teadmisi ja oskusi seostada, sünteesida ja praktikas integreerida.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. on võimeline juhtima ennast ning oma ja meeskonnaliikmete professionaalset arengut, sh: - mõtleb analüütiliselt ja kriitiliselt, orienteerudes ning positsioneerudes haridusvaldkonna teemades ja nende seostes teise valdkondadega; - valdab (enese)refleksiooni ja -hindamist, mõistes ennast ja oma meeskonda elukestva õppe raamistikus, osates hinnata enda ja meeskonnaliikmete vajadusi professionaalse enesetäiendamise osas; - kujundab haridusteemadel moraalsed ja eetilised seisukohad, lähtudes teadlikult kutse-eetikast ning võtab vastutuse oma sõnade ja tegude eest. 2. on võimeline juhtima ning korraldama õppimise ja õpetamise protsessi, sh: - omab süsteemset ja tõenduspõhist arusaama õppimisest ja õpetamisest; - orienteerub Eesti ja maailma õpetajahariduse ning hariduskorralduse arengusuundades, tundes ja osates kasutada peamisi haridusteabe võrgustikke ja infokanaleid; - rakendab erinevaid teadmisi, oskusi ja ressursse terviklikult meeskonnatööpõhise, uuriva ja kaasava õpikeskkonna loomise heaks. 3. on võimeline juhtima ning korraldama õppimise ja õpetamise uurimist ning uurimistulemuste rakendamist, sh: - valdab haridusvaldkonna uurimispädevusi, orienteerudes süsteemselt selle peamistes uurimisparadigmades, kontseptsioonides ja uurimismeetodites; - omab teadmisi ja oskusi uuringute tellimiseks, aga ka kavandamiseks ja läbiviimiseks kõigis etappides, olles võimeline osalema uurimisgruppide koosseisus, sh rahvusvahelisel tasemel ning rakendama uurimistulemusi oma töös; - omab süvendatud käsitlust kasvatusteadusest ja selle rakenduste viisidest praktiliste probleemide lahendamisel, osates suunata kolleege konstruktiivselt tegelema vastava uurimistööga, et muuta nende õpetamist paremaks. 4. on võimeline eest vedama organisatsiooni või töörühma, sh: - tunneb ja suudab analüüsida organisatsiooniteooriaid, valdab teoreetilisel ja praktilisel tasandil meeskonna loomise, innustava ja jagatud juhtimise ning ühise otsustusprotsessi põhimõtteid ning nendest lähtuvalt kriitiliselt reflekteerida ja hinnata oma tegevust ning kogemust; - omab ülevaadet haridusasutuse/töörühma tegevust puudutavatest regulatsioonidest ning oskab neid mõtestatult ja asjakohaselt, oma organisatsioonikultuuri põhiväärtuste alusel, kasutada igapäevases ressursikasutus- ja personalipoliitika teostamises; - oskab hinnata adekvaatselt organisatsiooni/töörühma seisundit, seada eesmärke, koostada realistlikke ja mõõdetavaid tegevuskavu, kaasates olulisi huvigruppe planeerimis- ja hindamistegevusse. 5. on võimeline looma visioone ning seadma eesmärke muutuste ja innovatsiooni juhtimisel, neid kommunikeerima ning ka saavutama, sh: - valdab haridusasutuse/töörühma igakülgseks arenguks süsteemset mõtlemisvõimet ning strateegilise analüüsi ja planeerimise meetodeid, osates hoida olulisi tegevusi fookuses ning vajadusel tuues sisse uuendusi organisatsiooni/töörühma arendamisel; - oskab kujundada kindlatele moraali- ja eetikapõhimõtetele toetudes positiivset õhustikku ja organisatsioonikultuuri, mis toetab ühiste eesmärkide saavutamist ning tugevdab organisatsiooni enese- ja avalikku kuvandit; - oskab luua suhtlus- ja koostööoskusi arendavat keskkonda, kaasates haridusasutuse/töörühma siseseid ja väliseid partnereid, vajadusel lahendada probleeme ja konflikte ning tunnustada ja väärtustada selle juures teiste osapoolte arvamusi ja erinevaid sotsiaalseid ning kultuurilisi vaatenurki.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) oskab analüüsida, hinnata ja seostada jätkusuutliku arengu ja loomemajanduse põhimõtteid heaolu- ja spaamajanduse kontekstis; 2) oskab disainida atraktiivseid, uuenduslikke ja konkurentsivõimelisi heaolu- ja spaateenuseid; 3) on võimeline kavandama ja ellu viima strateegilist, finants-, operatiiv- ja inimressursside juhtimist ning kvaliteedijuhtimist ja turundust heaolu- ja spaaettevõtetes ja organisatsioonides; 4) on omandanud teenindusliku mõtteviisi ning oskab probleemide lahendamisel rakendada loovust ja uuenduslikkust; 5) omab praktilist töökogemust heaolu- ja spaaettevõttes; 6) valdab teadusliku uurimistöö meetodeid.

Õppekava lõpetaja: * omab süsteemset ülevaadet innovatsiooni teooriatest ja innovatsioonipoliitikatest; * omab süvateadmisi innovatsiooni või tehnoloogiajuhtimise mõnes uurimis- ja/või rakendusvaldkonnas; * oskab iseseisvalt ja loovalt identifitseerida ja formuleerida uurimisküsimusi innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimises ning valida sobivad meetodid nendele vastamiseks; * oskab koguda, analüüsida ja interpreteerida andmeid nii ettevõtte strateegilisel kui operatiivsel tasemel, kasutades sobivaid meetodeid ja kujundades asjakohaseid hindamiskriteeriumeid ettevõtte tulemuslikkuse mõõtmiseks; * oskab kasutada eri meetodeid ettevõtte (äriprotsesside) analüüsiks ning välja töötada ja hinnata potentsiaalseid (IT-ga seotud) parendusvõimalusi; * oskab töötada digitaalsete toodetega ja neid juhtida; * on kursis tehnoloogiliste arengutega oma valdkonnas ning omab elukestva õppimise hoiakut; * on koostöövõimeline ja suudab oma töö tulemusi viia eri huvipoolteni, oskab juhtida koosolekuid ja läbi viia töötubasid. * omab ettevalmistust õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. Mõistab finantsjuhtimise valdkonna spetsiifikat ning kaasaegseid väljakutseid; 2. Omab teadmisi ja oskusi andmepõhiste juhtimisotsuste kujundamiseks, meeskonnatööks vajaliku infosüsteemi loomiseks ja kasutamiseks, auditi põhimõtetest ning riskide juhtimisest; 3. Omab teadmisi finantsturgude toimimisest, finantsinstitutsioonide tegevusest ja nendega kaasnevatest riskidest; 4. Omab teadmisi ja oskusi ettevõtte väärtuse hindamiseks, tulemuslikkuse juhtimiseks, finantsmodelleerimiseks ja finantsaruannete ning prognooside koostamiseks.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. Omandab kaasaegse turunduse peamised pädevused tööks turunduse valdkonnas spetsialisti ja juhi ametis; 2. Omandab olulised põhioskused turunduskommunikatsiooni, tootearenduse, internetiturunduse ja tarbijakäitumise kontekstis; 3. Omandab teadmised ärilt-ärile turunduse eripäradest Eestis ja rahvusvahelise turunduse kontekstis; 4. Õpib tundma startup turunduse eripärasid ja mõistab kuidas startup turunduses edukas olla; 5. Omandab laiapõhjalised teadmised tarbijakäitumise teooriatest, põhikontseptsioonidest ning nende rakendamisvõimalustest turundustegevuste kavandamisel ja elluviimisel; 6. Õpib tundma neuroturunduse teooriaid ja rakendama neuroturunduse uurimispraktikaid erinevates uurimisprojektides; 7. Suudab mõista turunduse interdistsiplinaarseid seoseid, eriti neuroturunduse ja tarbijakäitumise (seos psühholoogiaga) ning turunduskommunikatsiooni ja loovturunduse (seos kommunikatsiooni ja ajakirjandusega) õppeainete käsitlustes; 8. Omandab rahvusvahelise turunduse teooriad ja saab aru kultuurierinevuste mõjust turundusele; 9. Omandab turunduse spetsialistile olulised loovoskused esinemiste kavandamiseks, disainimiseks, ettekandmiseks ning meedias kajastamiseks. 10. Omandab teadmised erinevate maailma regioonide Startup ökosüsteemide eripäradest.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab põhjalikke teadmisi kultuurikorraldusest; 2) omab taustateadmisi, mis võimaldavad kultuurikorralduse probleeme vaadelda üldhumanitaarses ning ühiskondlikus kontekstis; 3) tunneb hõlmavalt kultuurikorralduse eriala uurimismeetodeid ja teoreetilisi printsiipe ning oskab neid rakendada; 4) suudab töötada kultuurikorralduse alast kompetentsust eeldaval ametikohal (kohalikus omavalitsuses, koolis, raamatukogus, muuseumis või mõnes muus kultuuriasutuses).

Õppekava läbinud üliõpilane: *rakendab omandatud meeskonnatööoskusi inimeste juhtimisel, konfliktide lahendamisel ning projekti eesmärgi saavutamisel; *arvestab loovisikutest koosnevate mitmekultuuriliste ning virtuaalsete meeskondade juhtimisel nende eripäradega; *leiab loovaid lahendusi projektide juhtimisel ette tulevate probleemide lahendamisel; *on juhtinud ühe loovprojekti iseseisvat elluviimist ideest teostuseni; *on võimeline asutama oma (loov)ettevõtte ning teab selle toimimise printsiipe, sh finantsjuhtimise põhitõdesid; *planeerib teadlikult oma karjääri ja tööelu ning on valmis vajadusel karjääripöördena kaaluma ettevõtjaks hakkamist; *omab ülevaadet loovprojektide juhtimisega seotud olulisematest teooriatest, autoritest, mudelitest, kontseptsioonidest ja tulevikutrendidest ning rakendab neid projektide elluviimisel.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) mõistab ja oskab analüüsida ettevõtluskeskkonnas ja meeskonna juhtimises (eestvedamises) aset leidvaid arenguid; 2) oskab loovalt analüüsida ja sünteesida turunduse ja brändijuhtimise teooriaid, praktikat ja arengusuundi; 3) oskab leida ja sõnastada persoonibrändipõhiseks ettevõtluseks sobiva äriidee, analüüsida ja arendada seonduvat ärimudelit ning teenuseid lähtuvalt disainmõtlemisest teaduspõhistest uuringutest; 4) oskab analüüsida, planeerida ja korraldada tegevusi persoonibrändipõhise ettevõtjana; 5) teab oma tegevusala probleemküsimusi ning on võimeline neid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima, osaledes sellekohastes aruteludes; 6) oskab loovalt läheneda enda ja teiste vajadustele jätkuõppeks ning professionaalseks arenguks ning valdab iseseisva õppimise meetodeid; 7) oskab analüüsida ja juhtida oma käitumist, tegutsedes iseseisvalt ning grupis.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab põhjalikku ülevaadet strateegilise juhtimise valdkonnast, selle toimimiskeskkonnast ja arengusuundadest; 2) näeb juhtimissüsteeme nii tervikuna kui ka eraldiseisvate komponentidena ning oskab analüüsida juhtimissüsteemide ja nende komponentide kujundamise põhimõtteid; 3) tunneb erinevaid strateegilise juhtimise teooriad ja praktikaid nii Eestis, Euroopas kui mujal maailmas ning oskab näha seoseid juhtimise teooria ja praktikate vahel; 4) suudab iseseisvalt ja loovalt määratleda ja formuleerida strateegilise juhtimise valdkonna probleeme ja uurimisküsimusi; 5) on võimeline lahendama strateegilise juhtimise valdkonnas püstitatud ülesandeid sobilike meetoditega etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes, kasutades vajadusel teiste valdkondade teadmisi; 6) mõistab strateegilise juhtimise aspektide mitmekesisust ja tunneb erinevate juhtimistasandite ning institutsioonide rolli ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse korraldamisel; 7) omab piisavaid teadmisi ettevõtete või asutuste majandusseisundi, probleemide ja juhtimise mõistmiseks, analüüsimiseks ja interpreteerimiseks ning meetmete väljatöötamiseks probleemide lahendamiseks; 8) omab vajalikke teadmisi ja oskusi, töötamaks ettevõtte või asutuse juhina või tippspetsialistina majandusvaldkonnas; 9) omab teadusliku uurimistöö kogemust.

1 ) oskab organisatsiooni konkurentsieelise saavutamiseks valida ettevõtluskeskkonna analüüsist lähtuva sobiva disainipõhise äristrateegia ning juhtida toote/teenuse arendamise projekte; 2) tunneb teenuste disaini põhimõtteid ja meetodeid ning oskab neid rakendada elamust loovate toodete ja teenuste disainimisel; 3) teab organisatsiooni toimimise teoreetilisi seisukohti ja eripärasid spetsialiseerumise valdkonnas; 4) oskab iseseisvalt ja loovalt identifitseerida, formuleerida ja lahendada uurimisprobleeme ja -küsimusi ning leida nende käsitlemiseks allikaid ja vahendeid.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas; 2. valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada; 3. mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega; 4. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid; 5. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt); 6. avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 7. rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi; 10. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Teab erinevaid riskijuhtimise meetodeid ja oskab kasutada riskide juhtimise võimalusi ja töövahendeid. 2. On teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja oskab anda põhjendatud hinnanguid (riski)juhtimist puudutavates küsimustes. 3. Oskab analüüsida kulude kujunemist ja anda hinnangut ettevõtte finantsseisundile ja majandustegevuse riskidele ja jätkusuutlikkusele ning edastada seda infot juhtimisotsusteks. 4. Oskab määratleda äriprotsesse ja omab süsteemset ülevaadet äriprotsesside ressursikasutuse analüüsi ja juhtimise kaasaegsetest vahenditest ja trendidest.

Programmi läbinud õppija: 1. analüüsib majandus- ja innovatsioonipoliitikat, hindab ja juhib keerulisi programme; 2. töötab keeruliste probleemidega ning kavandab sobivaid kohalikke, riiklikke ja globaalseid poliitikaid ja lahendusi; 3. saab aru ettevõtluse, innovatsiooni, eestvedamise ja juhtimise olemusest avalikus sektoris; 4. tunneb rahvusvahelisi parimaid praktikaid ja suudab asuda juhtrolli konkreetses avaliku sektori valdkonnas; 5. turundab veenvalt oma valdkonda, organisatsiooni või ka riiki tervikuna, jutustades laiemaid kasusid peegeldava narratiivi; 6. mõistab nii organisatsiooni kui isikliku brändi loomise olulisust, tehnikaid ja tööriistu; 7. mõistab suure ühiskonna filosoofiat ning saab aru sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse rollist riigi arengus.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. loob veebilehe lähteülesande ja internetiturunduse strateegia; 2. loob lihtsama veebilehe koos vajalike lisadega; 3. optimeerib veebilehte otsingumootori jaoks; 4. kirjeldab kasutajakogemuse kujunemise mehhanisme, mõjureid ja spetsiifikat virtuaalkeskkonnas; 5. analüüsib ja planeerib digitaliseerimise protsessi; 6. suhtleb efektiivselt klientide ja meeskonnaga digimaailmas; 7. kasutab Canva, Powtoon, Miro, Figma, Wordpress jt programme.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. teab disainmõtlemise ja teenusedisaini protsessi; 2. koostab organisatsiooni disainiauditi ning disaini lähteülesande; 3. viib läbi organisatsiooni ärimudeli/tegevusmudeli analüüsi ja keskkonna- ning kliendiuuringu; 4. teostab teenusedisaini projekti esimese faasi uuringud kasutades peamisi disainiuuringutes rakendatavaid kvalitatiivseid uurimismeetodeid.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Mõistab strateegilise eestvedamise teoreetilisi ja praktilisi küsimusi. 2. Teab isejuhtiva organisatsiooni kontseptsiooni ja selle toimimise printsiipe (nt jagatud võimu olemust ja radikaalselt detsentraliseeritud otsustusõigust) ning kuidas arendada organisatsioonilisi võimekusi. 3. Mõistab meeskonnatööd, peamisi meeskonnatöö protsesse, sünergia tekkimist, rolle meeskonnas ja kuidas saavutada meeskonnas kõrget tulemuslikkust. 4. Oskab rakendada erinevaid isejuhtimise elemente meeskonnatöös. 5. Teab, milliste teguritega tuleb arvestada inimeste mõjutamisel isejuhtivas organisatsioonis. 6. Tunneb ratsionaalsete ning administratiivsete otsustamismudelite eripärasid ning erinevusi. 7. Oskab ära tunda heuristikute ning kognitiivsete nihete mõju otsuste tegemisel.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Oskab välja arendada ja juhtida terviklikku ettevõtlusprotsessi ideest kuni toote või teenuse prototüübini. 2. Oskab rakendada omandatud teadmisi ettevõtte loomiseks, ettevõtte juhtimiseks ja arendamiseks. 3. Tunneb piirkonna ja globaalse majanduskeskkonna arengutrende ning oskab oma ideed/ettevõtet positsioneerida globaalsete turgude ja trendide konteksti. 4. Suudab töötada nii üksi kui ka meeskonna-liikmena. 5. Teab ja oskab valida idee elluviimiseks sobivaid strateegiaid, ärimudeleid (nt tehnoloogiafirma, globaliseerumine). 6. Oskab analüüsida ja rakendada organisatsiooni tööd lähtuvalt teoreetilistest teadmistest organisatsiooniteooriast, teadmusjuhtimisest ja eestvedamisest. 7. Oskab rakendada kasvu(väike)firma finantsstrateegiat, otsida ja leida rahastust, pidada juhtimisarvestust ning juhtida finantse, oskab ennetada finantsriske. 8. Tunneb äri- ja finantseerimisplaani põhimõtteid ja oskab koostada oma ettevõttele äri- ja finantseerimis¬plaani. 9. Orienteerub ettevõtlus- ja teadus- ning innovatsiooni¬poliitikas ja oskab neid rakendada, orienteerub ettevõtluse ökosüsteemis ja toetusmeetmetes ning teab sektoraalseid eripärasid. 10. Suudab valmistada idee ette välisturule viimiseks ja selle sinna viia.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Omab ülevaadet ettevõttes langetatavatest finantsjuhtimise alastest otsustest ning on omandanud vastava terminoloogia. 2. Oskab koostada finantsplaane ja analüüsida investeerimisprojektide tasuvust. 3. Omab ülevaadet erinevatest kapitaliallikatest ning nende kaasamise võimalustest. 4. Oskab analüüsida erinevaid finantseerimisalterna-tiive ning hinnata ettevõtte kapitali kulukuse määra. 5. Oskab hinnata ettevõtte finantsilist tulemuslikkust ja väärtust. 6. On teadlik erinevatest strateegilistest võimalustest ettevõtte väärtuse kasvatamisel (ühinemised ja üle-võtmised, saneerimine). 7. On suurendanud tabelarvutusprogrammi MS Excel kasutamisoskusi (sh optimeerimisülesannete lahendamine, simulatsioonanalüüsi teostamine, erinevad finantsfunktsioonid jms).

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Omandab ülevaate erinevatest finantsinstru¬menti¬dest ning nendega seotud terminoloogia. 2. Mõistab tavapäraste investeerimisvarade tulu- ja riskiallikaid. 3. Oskab hinnata investeerimisvarade tootlust ja riski. 4. Mõistab erinevate finantstuletisinstrumentide rakendusvaldkondi, sh nende rolli finantsriskide juhtimises. 5. Oskab hinnastada lihtsamaid finantstuletis¬instrumente ja arvutada nende väärtust. 6. On teadlik erinevatest rohelistest finantstoodetest ning nende eripäradest võrreldes traditsiooniliste finantstoodetega. 7. On suurendanud tabelarvutusprogrammi MS Excel kasutamisoskusi 8. On täiendanud oma meeskonnatöö oskusi.

Programmi läbinud õppija: 1. Oskab defineerida kinnisvara ja tunneb selle omadusi. 2. Analüüsib kinnisvaraturu toimemehhanisme ja hindab erinevate tegurite mõju ärikeskkonnale. 3. Lahendab kinnisvarainvesteeringutega seotud kaasusi. 4. Koostab äriplaani, rakendades omandatud teadmisi ja oskusi.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Teab, mis on tänapäevased tarbijakäitumise mudelid. 2. Analüüsib tarbijate ostukäitumist. 3. Mõistab turunduskommunikatsiooni põhiprintsiipe. 4. Saab aru turunduskommunikatsiooni seadusandlusest ja sellega seotud eetika küsimustest. 5. Teab, mis on neuroturunduse peamised uurimis¬meetodid ja nende rakendused. 6. Oskab läbi viia neuroturunduse katseid pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise erinevate tehnikatega. 7. Tõlgendab neuroturunduse uuringu raporteid.

Programmi läbinud õppija: 1. märkab ja mõistab olulisemaid sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke trende, mis mõjutavad ettevõtluskeskkonda; 2. oskab strateegiliselt äriideid hinnata ja valida, seostada isiklike ja meeskondlike eesmärkidega; 3. mõistab brändi olemust, enda ja teiste rolli meeskonnas, oskab efektiivselt tiimitööd korraldada; 4. kommunikeerib, turundab ja esitleb äriideed; 5. oskab äriidee elluviimisega seotud tegevusi planeerida ja eelarvestada, riske analüüsida ja juhtida; 6. oskab turusituatsioonis kogutud andmetele tuginedes enda äriideed ja ärimudelit edasi arendada ning toote või teenuse reaalselt turule tuua.

Programmi läbinud õppija: 1. seostab peamisi loovettevõtluse ärimudeleid ja -strateegiaid oma loovprojektiga, koostab äriplaani; 2. teab peamisi projektijuhtimise meetodeid ja tööriistu ning kasutab neid oma loovprojekti elluviimisel; 3. juhib projekti, lähtudes mooduli kestel omandatud riski- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtetest; 4. mõistab intellektuaalomandi, iseäranis autoriõiguse toimimise põhiprintsiipe loovvaldkondades ja digimaailmas ning rakendab neid enda loovprojektis; 5. kujundab projekti eesmärgile vastava kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Kasutab teenuste disaini protsessi kirjeldavaid mudeleid ning teenusedisaini protsessi etappides rakendatavaid meetodeid ja teenuste pakkumise protsessi visualiseerimise põhimeetodeid (klienditeekond ja teenindusplaan jmt). 2. Rakendab sotsiaalmeedia kanalites videoturunduse olulisemaid põhimõtteid ja seonduvaid lahendusi. 3. Kasutab loovkirjutamise meetodeid oma ettevõtte/brändiga seotud kirjalike kanalite (sotsiaalmeedia, uudiskirjad, blogi, artiklid jms) sisu järjepideval loomisel.

Programmi läbinud õppija: 1. mõistab loovuse rolli probleemide lahendamisel ning kasutab erinevaid loovmõtlemise tehnikaid oma ideede arendamisel; 2. rakendab loovalt probleemilahenduse strateegiaid reaalsetes töösituatsioonides; 3. kasutab omandatud probleemilahendusoskusi ja praktilisi tööriistu enesejuhtimiseks nii era- kui tööelus; 4. analüüsib kultuuri ning loovsektori rolli ühiskonnas, võimalusi ning väljakutseid ning on kursis tulevikutrendidega; 5. teab kestliku arengu põhimõtteid ning rakendab neid oma loovprojektis.

Programmi läbinu: 1. eristab ja mõtestab majandusarvestuse erinevaid osiseid, mõistab finantsarvestuse olemust ja aluseid; 2. tunneb raamatupidamisprotsessi ja teostab erinevaid raamatupidamiskandeid vastavalt Eesti finantsarvestuse standardile; 3. koostab raamatupidamise sise-eeskirja ja peamisi finantsaruandeid; 4. tunneb maksuarvestusega seotud seadusi ja õigusakte, teab maksude deklareerimise ja tasumise üldnõudeid; 5. tunneb ettevõtte kuluarvestust ja kulude liigitamise põhimõtteid ning teostab kulu-maht-kasum analüüsi, eelarvestamise meetodeid, koondeelarve osi ja tegevusvaldkonnast põhjustatud eripärasid; 6. analüüsib põhiliste meetodite järgi ettevõtte finantsaruandeid.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest avaliku sektori juhtimises ja majanduspoliitikate kujundamises. 2. Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades. 3. Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest. 4. Suudab hinnata digitaalsete tehnoloogiate investeeringute maksumust. 5. Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT, robootika, keskkond).

Mikrokraadiprogrammi läbinu 1. teab erinevaid juhtimisteooriaid ja -mudeleid ning nende rakendusi praktikas; 2. analüüsib ning hindab projektide potentsiaali; 3. juhib multikultuurseid meeskondi tõhusalt ja tulemuslikult erinevates olukordades, tulles toime muutuste ja väljakutsetega; 4. teab digitaalsete tööprotsesside juhtimise põhimõtteid ja vahendeid ning rakendab neid praktikas.

Programmi läbinud õppija: 1. Mõistab rahapesu riski olemust oma tööülesannetest lähtudes. 2. Teab rahapesu tõkestamise nõudeid ettevõttes ja kohaldab hoolsusmeetmeid. 3. Tunneb järelevalveasutusi ja nende töökorraldust. 4. Teab, kuidas toimida rahapesu kahtluse korral ja rakendab vajalikke oskusi.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Analüüsib turgu ja konkurentsikeskkonda, kasutades kaasaegseid mudeleid ning andmepõhiseid töövõtteid. 2. Kujundab ja juhib brändi strateegiat, tuginedes analüütilistele sisenditele ja päriselulistele näidetele. 3. Rakendab loovoskusi (sh storytelling, copywriting, visuaalne väljendus) ning kasutab tehisintellekti lahendusi kriitiliselt ja eesmärgipäraselt. 4. Viib läbi projektipõhise andmeanalüüsi, luues ja testides brändi analüütilise süsteemi reaalse ettevõtte andmete põhjal. 5. Töötab tulemuslikult meeskonnas, planeerib ressursse ning esitab tulemusi veenvalt nii kirjalikult kui suuliselt.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. teab peamisi klassikalisi turunduse meetodeid ja kaasaegseid teenuste turunduse ja brändijuhtimise põhimõtteid; 2. teab brändijuhtimise seoseid turunduse ning disainijuhtimise distsipliiniga ning analüüsib ning loob brände; 3. kasutab erinevaid disaini meetodeid kasutajakogemuse mõjutamiseks reaal- ja virtuaalkeskkonnas; 4. analüüsib ja mõjutab muudatuste juhtimisega seotud protsesse organisatsioonis; 5. disainib teenuseid disainisprindi metoodikat kasutades.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Tunneb disainijuhtimise olemust ja seost organisatsiooni strateegilise, finants-, kvaliteedi- ja protsessijuhtimisega. 2. Mõistab disainmõtlemise ja teenusedisaini protsessi. 3. Planeerib ja viib läbi disaini lähteülesande alusel teenusedisaini projekti topeltteemandi protsessist lähtuvalt. 4. Töötab välja parendatud teenuse kontseptsiooni prototüübi ning testib seda sihtrühmas ja seotud huvirühmades.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Tunneb ratsionaalsete ning administratiivsete otsustamismudelite eripärasid ning erinevusi. 2. Oskab ära tunda heuristikute ning kognitiivsete nihete mõju otsuste tegemisel. 3. Teab, mis on vastutustundlik juhtimine eri tasandeid silmas pidades (indiviid, meeskond, organisatsioon, ühiskond) ning kuidas vastutustundlikku juhtimiskäitumist arendada. 4. Oskab analüüsida personali juhtimise ja eestvedamise teoreetilisi ja praktilisi küsimusi ning prognoosida inimressursi juhtimise positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. 5. Teab peamisi läbirääkimiste tüüpe ja oskab sellele vastavalt valida läbirääkimiste taktika. 6. On harjutanud eri tüüpi läbirääkimisi rollimängudes. 7. On avastanud ja saanud teadlikumaks oma eelistatud isiklikust juhtimiskäekirjast. 8. On alustanud oma juhtimisstiili kujundamist viisil, mis toetuks eelkõige õppija loomuomastele tugevus-tele ja oleks kooskõlas tema väärtushinnangutega. 9. Oskab teadlikumalt kohandada oma juhtimisstiili vastavalt kontekstile ja olukorrast tulenevatele vajadustele.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Teab disainijuhtimise põhimõtteid, meetodeid ja disaini rakenduspõhimõtteid organisatsiooni strateegilisel, taktikalisel ja operatiivsel tasandil ning oskab koostada disainiprojekti lähteülesannet (design brief). 2. Teab brändi ja brändijuhtimise olemust ning seost turunduse ning organisatsiooni strateegilise juhtimisega. 3. Analüüsib brändide ülesehitust ning sõnumeid, mida need edastavad erinevatele sihtrühmadele. 4. Positsioneerib ja kommunikeerib brändi ning planeerib ja loob sotsiaalmeediakanalitesse sobivat sisu.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Omab teadmisi internetis turundamise võimalustest ja strateegiatest. 2. Kasutab tänapäevaseid internetiturunduse sihtgrupipõhiseid turundamismeetodeid. 3. Teab avaliku esinemise kirjutamata reegleid ja oskab teha häid avalikke ettekandeid. 4. Rakendab loovoskusi (sh storytelling, copywriting, visuaalne väljendus) ning kasutab tehisintellekti lahendusi kriitiliselt ja eesmärgipäraselt. 5. Teab erinevate välisturgude ärilisi erisusi ja kultuurilisi erinevusi. 6. Koostab välisturgudele sisenemise strateegiaid. 7. Teab ärilt-ärile turunduse eripärasid ja võtab neid strateegiates arvesse.

1. Õppija analüüsib kaasaegse haridusliku eestvedamise raamistikke ja nende rakendusvõimalusi erinevates haridusasutuse kontekstides. 2. Õppija sõnastab ja kujundab haridusasutuse arengusuuna, tuginedes strateegilise juhtimise põhimõtetele ja tõenduspõhisele analüüsile. 3. Õppija võrdleb õppiva organisatsioonikultuuri põhimõtteid toetavaid tegevusi ning juhtimisvõtteid, mis soodustavad koostööd ja professionaalset õppimist. 4. Õppija rakendab kaasava juhtimise ja kommunikatsiooni põhimõtteid haridusasutuse arendustegevustes.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Tunneb rahvusvahelise turunduse põhimõtteid ning rakendab neid erinevates kultuurilistes ja ärilistes kontekstides. 2. Hindab välisturge, koostab turule sisenemise plaane ning peab rahvusvahelisi äriläbirääkimisi. 3. Analüüsib Ida-Aasia mõtteviise ja organisatsioonikultuure ning rakendab neid teadmisi äripraktikate ja läbirääkimisstrateegiate kujundamisel.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) tunneb kirjandusteaduse, teatriteaduse, etnoloogia ja folkloristika põhimõisteid ja -probleeme; 2) analüüsib ja mõtestab kriitiliselt eri kultuurinähtusi, rakendab selleks erialaseid uurimismeetodeid; 3) seostab oma eriala teiste teaduse ja intellektuaalse tegevuse valdkondadega, selgitab oma eriala ühiskondlikku väljundit, mõju ja tähtsust; 4) loeb ja mõistab erialast teadusteksti, koostab ja vormistab erialase uurimistöö, järgides head akadeemilist tava; 5) väljendub arusaadavalt ja korrektselt, loob eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste, tunneb nende retoorilisi ja diskursiivseid omadusi; 6) osaleb meeskonna- ja projektitöös, rakendab õpitud teadmisi ja oskusi mõnes praktikaasutuses või töökeskkonnas; 7) omandab õpioskused ja valmiduse neid kasutada uute teadmiste omandamiseks.

Täies mahus õppekava läbinud üliõpilane: 1) analüüsib kreeka- ja ladinakeelseid keskmise raskusastmega autoritekste morfoloogilisel, süntaktilisel ja leksikaalsel tasemel ning rakendab neid teadmisi tõlkimis- ja uurimisprotsessis; 2) tunneb ja loob seoseid oma eriala ja teiste filoloogiliste ning laiemaid kultuuriloolisi taustateadmisi nõudvate erialadega; 3) hindab kriitiliselt erialase sekundaarkirjanduse relevantsust; 4) omab baasteadmisi antiikkirjandusest ja antiikajal esinenud kirjandusžanridest: eepika, tragöödia, komöödia, lüürika, ajalooline proosa, filosoofiline proosa; 5) kommenteerib ja tõlgendab antiikautorite tekste kasutades alusteadmisi kirjandusteadusest, antiikajaloost ja -ühiskonnast, olmekultuurist, mütoloogiast; 6) tunneb ja kasutab põhilisi erialaseid uurimismeetodeid antiikautorite tekstide analüüsimisel (tekstikriitika, lingvistiline ja hermeneutiline analüüs, tekstide editeerimine); 7) tunneb ja rakendab tekstide lugemisel, kommenteerimisel ja uurimistöös olulisemaid erialasse puutuvaid elektroonilisi ressursse; 8) omab piisavat ettevalmistust, jätkamaks õpinguid magistriõppes klassikalise filoloogia või mõnel teisel kultuurilooliselt lähedasel erialal; 9) rakendab erialaseid oskusi praktikas.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) tunneb humanitaarteaduste valdkonna põhimõisteid ja teoreetilisi printsiipe ning oskab ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid; 2) omab ülevaadet keele- ja kirjandusteaduse põhimõistetest ja olulisematest uurimissuundadest; 3) omab ülevaadet romaani keelte areaali ajaloolisest kujunemisest ja romaani keelte levikust tänapäeva maailmas; 4) omab ülevaadet prantsuse või hispaania ühiskonna, kultuuri ja kirjanduse arengu põhietappidest; 5) tunneb prantsuse või hispaania keele ja kirjanduse uurimise põhilisi teoreetilisi koolkondi, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme; 6) on võimeline eesti keeles ja prantsuse või hispaania keeles erialaga seotud probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama, neid analüüsima, erinevaid lahendusi hindama ning erialastes aruteludes osalema; 7) omab lisaks oma põhieriala keelele edasijõudnu tasemel teadmisi veel vähemalt ühes romaani keeles; 8) oskab kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades informatsiooni iseseisvalt koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; 9) omab vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi tööks aladel, kus eeldatakse keelelist ja kultuurilist analüüsioskust, eeskätt prantsuse või hispaania keelte oskust ning hispaania- ja prantsuskeelsete maade kultuuriolude tundmist; 10) on suuteline omandatud teadmiste ja oskuste taset kriitiliselt hindama ning ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama.

Õppekava täies mahus läbinud üliõpilane 1) omab mitmekülgseid algteadmisi humanitaarvaldkonnas ja ülevaadet filoloogilise eriala põhisuundadest ning loob interdistsiplinaarseid seoseid; 2) teab peamisi keele-, kirjandus- ja kultuuriteaduslikke mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid ning kasutab neid uurimistöödes, esseedes, ettekannetes, diskussioonides, meeskonnatöös; 3) analüüsib tekste nii keeleliselt kui ka sisuliselt, kõrvutab erinevaid seisukohti ning põhjendab oma arvamust; 4) kasutab saksa keelt korrektselt nii kõnes kui kirjas akadeemilistes ja mitteakadeemilistes kontekstides; 5) tunneb saksakeelsete maade kultuuriruumi põhijooni ning rakendab oma kultuuripädevust multikultuurilistes- ja keelelistes keskkondades; 6) väärtustab teiste kultuuride omapära, lähtudes omakultuurilisest mina- ja maailmapildist; 7) rakendab omandatud info- ja digipädevust info otsimisel ning hindab leitud info asjakohasust ja usaldusväärsust; 8) püstitab õpieesmärke, kujundab oma õpiteed; reflekteerib oma õppeprotsesssi ja hindab seda; 9) omab vajalikke teadmisi ja oskusi tööks aladel, kus eeldatakse keelelist ja kultuurilist analüüsioskust, eeskätt saksa keele oskust ning saksakeelsete maade kultuuriolude tundmist.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) Tunneb humanitaarvaldkonnas kasutatavaid põhitermineid, teooriaid ja uurimismeetodeid ning mõistab valdkonna rolli tänapäeva ühiskonnas ja selle seoseid teiste erialadega; 2) Tunneb peamisi keele- ja kirjandusteaduslikke ning kultuurilisi mõisteid, teooriaid, koolkondi, arengusuundi ja uurimismeetodeid rõhuasetusega norra, rootsi või taani filoloogiale; 3) Tunneb Skandinaavia keelte, kirjanduse ja kultuuride valdkonnas kasutatavaid põhitermineid ja teooriaid ja mõistab oma eriala seotust muude valdkondadega; 4) Tunneb Skandinaavia kultuuriruumi ja suhtlustavasid kõnes ja kirjas ning rakendab neid teadmisi norra, rootsi või taani keeles erinevates suhtluskontekstides; 5) Loob erinevaid tekste ning rakendab omandatud üldfiloloogilist analüüsioskust ja mitmekülgset keelelist pädevust; 6) Oskab käsitleda spetsiifilisi erialateadmisi laiemas kultuurilises ja ühiskondlikus kontekstis ning tuleb toime mitmekultuurilises keskkonnas; 7) Viib esmasel tasemel läbi erialase teadusliku uurimistöö, kasutades mh info- ja digipädevust info otsimisel, analüüsi- ja tõlgendamise oskust ning iseseisvat kriitilist mõtlemist; 8) Omab vajalikke teadmisi ja oskusi tööks aladel, kus eeldatakse keelelist ja kultuurilist analüüsioskust, eeskätt Skandinaavia keelte oskust ning Skandinaavia kultuuriolude tundmist.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) kasutab iseseisvas erialases töös terviklikku ettekujutust slaavi filoloogia arengusuundadest ja interdistsiplinaarsetest seostest teiste valdkondadega; 2) tunneb slaavi filoloogia erialaga seotud kirjandusteaduslikke ja kultuurilisi mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid; 3) kasutab erialases töös vene keele ja ühe kaasaegse slaavi keele (poola või tšehhi) oskust; 4) analüüsib nii suulistes kui kirjalikes aruteludes erialaga seotud probleeme ja leiab neile lahendusi; 5) rakendab erinevaid õpioskusi uute teadmiste omandamiseks; omab vajalikku ettevalmistust õpingute jätkamiseks magistriõppes; 6) koostab iseseisvaid uurimusi, kasutades analüüsi, probleemi püstitamise ja argumendi kavandamise ning sidusa akadeemilise teksti loomise oskust; 7) selgitab oma eriala mõju ja tähtsust, analüüsib oma tegevuse eetilisi aspekte ja hindab sellest tulenevat vastutust; 8) tuleb toime mitmekultuurilistes ja -keelelistes keskkondades ja teeb koostööd erineva taustaga inimestega.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) teab ja oskab selgitada oma eriala (eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, arvutilingvistika, üldkeeleteadus) ja humanitaarvaldkonna mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid; 2) tunneb oma eriala teoreetilisi arengusuundi ja aktuaalseid probleeme ning rakendab oma erialaseid teadmisi ja oskusi praktikas; 3) omab süvendatud teadmisi valitud kitsamas uurimisvaldkonnas; 4) loob interdistsiplinaarseid seoseid; 5) sõnastab iseseisvalt erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi ning lahendab neid kohaste meetoditega etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi; 6) hindab kriitiliselt oma tegevust eriala probleemide lahendamisel ja uurimisel; 7) annab oma teadmisi õpetades või juhendades pädevalt edasi; 8) esitab ja argumenteerib oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult oma erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid, osaledes nii erialastes kui ka erialavälistes aruteludes.

Õppekava läbinud üliõpilane -tunneb eesti ja soome-ugri keelte ja kultuuride uurimise teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja uurimismeetodeid ning oskab neid rakendada; - oskab väljendada end eesti keeles suuliselt ja kirjalikult; - oskab keelt analüüsida keeleteaduslikke meetodeid rakendades; -tunneb soome-ugri keeli, nende ehitust ning soome-ugri kultuure; -loob interdistsiplinaarseid seoseid; -hindab kriitiliselt oma tegevust eriala probleemide ja uurimisküsimuste lahendamisel; -omab põhjalikke teadmisi keelte dokumenteerimisest, korpuspõhisest keeleuurimisest ning tänapäevastest keeletehnoloogilisest vahenditest; -omab süvendatud teadmisi ja oskusi andmete kogumise, haldamise ja analüüsimise printsiipidest ja meetoditest keeleteaduses ja teistel humanitaarerialadel; -on võimeline töötama rahvusvahelistes keele- ja/või kultuuriteadusega tegelevates ettevõtetes ning rahvusvahelistes keeletehnoloogiaga tegelevates ettevõtetes; -on võimeline osalema keelte ja kultuuride alases uurimistegevuses rahvusvahelisel tasemel; -suudab iseseisvalt läbi viia teaduslikku uurimistööd ning esitada tulemusi nii spetsialistidele kui ka laiemale avalikkusele; -valdab akadeemilise keelekasutuse tehnikaid ning tunneb teaduslike tekstide koostamise põhimõtteid; -on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes.

Õppekava täies mahus läbinud üliõpilane: 1. analüüsib ja mõtestab keele- ja kultuuriküsimusi, mis nõuavad süsteemseid teadmisi inglise, prantsuse, hispaania, vene, saksa või mõne Skandinaavia keelest ja vastavates keeltes kirjutatud kirjandustest, klassikalisest filoloogiast ja vastavatest kultuuriruumidest; 2. seostab oma eriala interdistsiplinaarselt teiste valdkondadega; 3. kasutab peaerialale vastavas võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult suheldes õigeid suhtlusregistreid ning žanre; 4. võrdleb erinevate kultuuride tavasid, väärtusi ja suhtlusnorme ja kasutab neid kultuuridevahelises suhtluses; 5. hindab erialateadmiste rakendusvõimalusi ühiskonnas; 6. formuleerib erialaga seonduvaid kriitilisi probleeme ja kavandab iseseisvat uurimistööd/projekti; 7. avastab iseseisva uurimistöö käigus lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele; 8. arendab kultuuri- ja vastutustundliku juhtimise ning meeskonnatöö oskusi.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) teab ja selgitab oma eriala (keeleteadus ja eesti keel, fennougristika või arvutilingvistika) ja humanitaarvaldkonna mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid; 2) tunneb keeleteaduse teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme, meetodeid ning omab süvendatud teadmisi valitud kitsamas uurimisvaldkonnas; 3) kogub, analüüsib, tõlgendab keeleandmeid, rakendades selleks sobivaid meetodeid ja vahendeid; 4) lahendab kohaste meetoditega etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi, arvestades eetiliste piirangutega, kasutades vajadusel teiste valdkondade teadmisi ja luues interdistsiplinaarseid seoseid; 5) hindab kriitiliselt oma tegevust eriala probleemide lahendamisel ja uurimisel; 6) mõistab keele ja ühiskonna vahelisi seoseid; 7) annab pädevalt edasi oma teadmisi; 8) esitab ja argumenteerib oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult oma erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid, osaledes nii erialastes kui ka erialavälistes aruteludes.

1) omab põhjalikke teadmisi eesti kirjanduses, maailmakirjanduses või teatriteaduses; 2) omab taustateadmisi, mis võimaldavad eriala probleeme vaadelda üldhumanitaarses, ajaloolises ning ühiskondlikus kontekstis; 3) tunneb hõlmavalt valitud eriala uurimismeetodeid ja teoreetilisi printsiipe ning oskab neid rakendada; 4) suudab vähemalt ühes võõrkeeles diskuteerida erialaste probleemide üle; 5) suudab töötada erialast kompetentsi eeldaval ametikohal (uurimisasutuses, koolis, raamatukogus, muuseumis, arhiivis, kirjastuses, teatris vm). 6) oskab seostada oma uurimisvaldkonda praktiliste rakendusvõimalustega, näha oma teadmiste rakendamise võimalusi ühiskonnas esiletulevate probleemide rakendamisel.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) rakendab erialaseid ja sotsiaalseid oskusi töös professionaalse tõlgi või tõlkijana; 2) kasutab ja kombineerib süsteemseid tõlketeoreetilisi teadmisi tõlkeprotsessis; 3) sõltuvalt eriala valikust rakendab sobivaid tõlketehnikaid nii järel-, sünkroon- kui ka kontakttõlkes või tarbetekstide kirjalikul tõlkimisel esimesest ja teisest võõrkeelest eesti keelde ning eesti keelest esimesse võõrkeelde; 4) tunneb ja loob interdistsiplinaarseid seoseid oma eriala ning teiste valdkondade vahel ning rakendab neid teadmisi uurimis- ja tõlkeprotsessis; 5) analüüsib, hindab ja lahendab erialaseid probleeme ning demonstreerib neid oskusi iseseisvas uurimistöös; 6) analüüsib oma tegevuse eetilisi aspekte ja hindab sellest tulenevat vastutust; 7) rakendab elukestvaks iseseisvaks õppeks vajalikke praktilisi, teoreetilisi ja tõlketehnoloogilisi oskusi; 8) omab vajalikku ettevalmistust õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Programmi läbinud õppija - tunneb eesti keele grammatilist struktuuri ja arvestab sellega tekstide keeletoimetamisel; - järgib keeletoimetamisel tänapäevaseid keelekorralduse ja -hoolde, sh selge keele põhimõtteid; - oskab keeletoimetada nii algupäraseid kui ka tõlgitud ilukirjandus- ja tarbetekste; - põhjendab tekstis tehtud muudatuste vajalikkust teksti autorile, lähtudes ajakohastest keelehooldeallikatest; - rakendab keeletoimetamiseks vajalikke digioskusi.

Programmi läbinud õppija 1. rakendab tõlkeabitarkvara tööpõhimõtteid, valib tõlketööks vajaduse korral sobivad tehnilised abivahendid ning kasutab tõlkeabiprogrammide põhilisi funktsioone konkreetsete tõlkeülesannete lahendamiseks; 2. analüüsib tõlketöö käigus tekkivaid tehnilisi probleeme ning lahendab neid oma teadmistele ja kättesaadavatele teabeallikatele tuginedes; 3. loob tõlkeabitarkvara abil iseseisvalt enda jaoks tõlkemälud ja terminibaasid; 4. kirjeldab masintõlke ajalugu ja arengut ning tunneb ära erinevate masintõlkesüsteemide tüüpilisemad vead; 5. annab hinnangu erinevate masintõlgitud tekstide kvaliteedile ning on võimeline järeltoimetama masintõlgitud tekste; 6. tunneb peamisi tõlketöös kasutatavaid tehisaru rakendusvõimalusi, koostab tulemuslikke viipasid ning hindab kriitiliselt tehisaru pakutud väljundit.

Õppekava täies mahus edukal läbimisel üliõpilane: 1. On omandanud üldisemad sotsiaalteaduslikud teadmised ja oskused. 2. On võimeline kriitiliselt analüüsima ja kasutama erinevaid riigiteadustele omaseid teooriaid. 3. Oskab hinnata ja kasutada poliitikateaduses kasutatavaid meetodeid. 4. Suudab näha seoseid riigiteaduste teoreetiliste lähenemiste ja reaalselt aset leidvate poliitiliste sündmuste ja eksisteerivate poliitiliste institutsioonide vahel. 5. Mõistab poliitiliste süsteemide toimimist, erakondade ja valimiste rolli demokraatlikus ühiskonnas. 6. Orienteerub võrdleva politoloogia ja rahvusvaheliste suhete temaatikas ning argumenteerib oskuslikult vastava valdkonna probleemidele lahendusi pakkudes. 7. On omandanud piisavad eelteadmised õppimaks võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete magistriõppes (vastavalt oma valikule). 8. Omab oskusi ja teadmisi tööle asumiseks nii avaliku kui ka kolmanda sektori madalamate astmete töökohtadele, mis eeldavad ühiskonna- ja poliitikaalaseid teadmisi.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme. 2. Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja globaalseid poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest. 3. Saab mitmekülgsed teadmised majanduse arengust, poliitikast ja rahvusvahelistest trendidest ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest. 4. Oskab näha tehnoloogiate võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks. 5. Mõistab ettevõtlikkuse ja eestvedamise olemust avalikus sektoris ning õpib praktilistest kogemustest. 6. Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT, robootika, keskkond).

Õppekava läbinud üliõpilane: - omab iseseisvat õpioskust, tunneb Euroopa Liidu toimimist, olulisemaid sotsiaalmajanduslike trende ja liikmesriikide ühiskondade tulevikuväljakutseid erinevates poliitikavaldkondades; - on võimeline lähenema Euroopa Liiduga seonduvatele probleemidele sotsiaalteaduslike distsipliinide vaatenurgast ning omab ülevaadet ja praktilisi kogemusi erinevatest poliitikavaldkondadest ning nende omavahelistest seostest; - oskab hinnata Euroopa Liidu tulevikudilemmasid ja võimalikke valikuid, on võimeline analüüsima poliitika kujundamisel ja rakendamisel tekkivaid probleeme nii Eesti kui Euroopa Liidu huvidest lähtuvalt; - oskab rakendada olukordade analüüsimisel erinevaid uurimismeetodeid ning oskab esitada ja põhjendada oma seisukohti korrektselt nii kõnes kui kirjas; - on võimeline töötama avalikus, era- või kolmandas sektoris nii Eestis kui Euroopa Liidu institutsioonides vastavat kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi majandusteaduse teooriatest; 2. oskab kriitiliselt analüüsida majanduses ja organisatsioonis toimuvaid arenguid ning nende seoseid tehnoloogiate arengutega; 3. oskab lahendada ettevõtluses teoreetilisi ja praktilisi probleeme tuginedes majandusteoreetilistele kontseptsioonidele, integreerides erinevate valdkondade teadmisi ning hinnates oma tegevust kriitiliselt; 4. on võimeline suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima oma eriala probleemküsimusi ning osalema sellekohastes aruteludes eesti ja inglise keeles; 5. omandab teadusliku uurimistöö koostamise oskused ja praktilised kogemused; 6. on valmis töötamiseks kvalifitseeritud tegevusalal majanduspraktikas avalikus või erasektoris või teadus-, arendus- ja loomevallas, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 7. oskab identifitseerida enda vajadust jätkuõppeks ning professionaalseks arenguks ning valdab efektiivseid meetodeid iseseisvaks õppimiseks.

Õppekava lõpetamisel on tudengid suutelised: Teadmised ja arusaamine - mõistma, kuidas arengud erinevates uurimisvaldkondades on kujundanud ja kujundavad arusaamu Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja/või Euraasia regioonist; - identifitseerima põhilisi teoreetilisi lähenemisi, põhimõtteid ja mõisteid erinevatest distsipliinidest ja distsipliinidevahelistest uurimisraamistikest regiooniuuringute kontekstis; - lugema ja kriitiliselt analüüsima allikaid ühes regioonis kõneldavas keeles; - allikakriitiliselt hindama regiooni käsitlevaid teadustöid, mis on kirjutatud nii regioonis kui väljaspool seda. Oskused - loovalt lähenema uutele uurimisprobleemidele; - tõlgendama, sünteesima ja hindama kriitiliselt andmeid, mis pärinevad erinevatest esmastest või teisestest allikatest, kaasaarvatud nende originaalkeeltes; - suhestuma eetiliste küsimustega indiviididega seotud iseseisvas uurimistöös, ning suutma leida nendele küsimustele vastuseid, lähtudes parimast akadeemilisest kogemusest. Erialased praktilised oskused - kombineerima piisaval hulgal erinevaid uurimisvaldkonnaga seotud ja -valdkondade vahelisi lähenemisi, lähtudes uurimisvaldkonna uudseimaist arenguist; - paigutama Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja/või Euraasia laiemasse globaalsesse konteksti, samaaegselt hindama regiooni sisemisi eripärasid erinevates valdkondades (kultuur, majandus, etnilised suhted, poliitika ja ühiskond); - lõimima erinevaid sobilikke esmaseid ja teiseseid allikaid, nt kirjandus, ajaloolised kirjutised, suulised intervjuud, häälsalvestised, visuaalsed materjalid ja internetiallikad; - kavandama uurimistehnikaid ja metodoloogiaid, mis võimaldavad luua parimat mõistmist regioonist ja selle inimestest, lähtudes sobilikust kultuurilisest kontekstist. Ülekantavad oskused - demonstreerima iseseisvaid õppimisoskusi, nt kirjandusülevaade, püstitama ja lahendama probleeme, kriitiliselt analüüsima uurimisandmeid jt. - koostama sidusat kirjalikku teksti korrektse keelekasutuse, sobiliku viitesüsteemi ning korrektsete tabelite, diagrammide ja joonistega (vastavalt vajadusele); - organiseerima oma aega, lähtudes etteantud tähtaegadest uurimisprojekti planeerimisel ja elluviimisel, kasutades erinevaid materjale ja metodoloogilisi lähenemisi; - tõhusalt suhtlema kuulajaskonnaga erinevatel tasemetel (nt. kaastudengid, õppejõud) ja esitama oma materjale suuliselt selgelt, vajaduse korral kasutama sobilikke audiovisuaalseid vahendeid; - kasutama erinevaid infotehnoloogilisi allikaid (tekstiprogrammid, e-kiri, andmebaasid jt), sh teadlik ja kriitiline internetiallikate kasutamine; - edukalt toimima rahvusvahelises töökeskkonnas ja kohanema erinevates kultuurides.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. teab peamisi majandusteooriaid ja suudab kriitiliselt hinnata erinevate teoreetiliste mudelite praktilise rakendatavuse võimalusi; 2. oskab rakendada nii mikro- kui makroökonoomika mudeleid rahvamajanduslike probleemide uurimiseks; 3. oskab verbaalselt, graafiliselt, matemaatiliselt ja empiiriliselt analüüsida ja prognoosida majandusagentide käitumist ning valitsuse poliitikate mõju; 4. on omandanud kogemusi teoreetiliste ülesannete lahendamisel, mis arendab oskust töötada teadusliku kirjandusega käsitletavates valdkondades; 5. on valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi; 6. valdab majandusteaduse terminoloogiat inglise keeles; 7. on saanud uurimistöö ja erialase praktilise töö kogemuse ning täiendanud oma suulise ja kirjaliku väljenduse oskust.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemse ülevaate ning laiapõhjalisi teadmisi tänapäeva demokraatlikust riigivalitsemisest ning teab, kuidas neid teadmisi praktikas rakendada; 2) omab süvateadmisi tänapäeva demokraatliku riigivalitsemise põhikomponentidest (demokraatlik areng, demokraatia institutsioonid, valimised, kaasaja valitsemisalused, demokraatia teooria, etnopoliitika); 3) tunneb põhjalikult poliitikateadustes kasutatavaid lähenemisi ja uurimismeetodeid; 4) suudab iseseisvalt ja loovalt identifitseerida ja formuleerida demokraatliku riigivalitsemise probleeme ja/või uurimisküsimusi; sünteesida ja analüüsida allikmaterjale; olla allika- ja teooriakriitiline; 5) on võimeline oma analüüsi tulemusi selgelt esitama nii kõnes kui kirjas; 6) on demokraatliku riigivalitsemise praktiliste ülesannete lahendamiseks omandanud vajalikud oskused (avaliku poliitika analüüs, mõjude hindamine, valitsemiseetika, rahvusvaheline võrdlev analüüs); 7) on valmis töötamiseks teadus-, arendus- või loomevallas või kvalifitseeritud tegevusalal avalikus-/era-/mittetulundussektoris, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 8) oskab identifitseerida enda vajadust jätkuõppeks ning professionaalseks arenguks ning valdab efektiivseid meetodeid iseseisvaks õppimiseks; 9) on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskab anda sellele põhjendatud hinnanguid.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) mõistab ja kasutab põhilisi psühholoogia tõestusskeeme ning seletab enamuse psühholoogiliste seaduspärasuste tõenäosuslikku iseloomu; 2) erialastes küsimustes mõtleb kriitiliselt, väljendub argumenteeritult ning otsustab tõenduspõhiselt; 3) määratleb erialase probleemi, uurib seda sobivate meetoditega ning kogub, täiendab ja analüüsib psühholoogilist informatsiooni probleemi lahendamiseks; 4) on omandanud süvendatud käsitluse psühholoogia rakenduse viisidest praktiliste probleemide lahendamiseks; 5) on omandanud suhtlemis-, koostöö- ja juhtimisoskused, mis on vajalikud psühholoogi tööks erinevate sihtgruppidega; 6) on omandanud psühholoogi tööks vajalikud väärtushinnangud ning lähtub psühholoogi eetilistest nõuetest.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi rahvusvahelistest suhetest ning teab, kuidas neid praktikas kasutada; 2) omab süvateadmisi mõnes kitsamas rahvusvaheliste suhete küsimuses (julgeolekupoliitika, välispoliitika, konfliktiohjamine) ja laiemaid teadmisi mõnest maailmaregioonist (Euroopa Liit, endine NLiidu ruum ja Läänemereregioon); 3) tunneb põhjalikult rahvusvahelistes suhetes kasutatavaid uurimismeetodeid ja analüüsivõtteid; 4) suudab iseseisvalt ja loovalt identifitseerida ja formuleerida rahvusvaheliste suhete eriala probleeme ja/või uurimisküsimusi; sünteesida ja analüüsida allikmaterjale; olla allika- ja teooriakriitiline; 5) on omandanud põhilised õpioskused, suudab oma mõtteid selgelt väljendada nii kõnes kui kirjas inglise keeles; 6) on omandanud teadmised, oskused ja normid, mis võimaldavad asjatundlikult toimida rahvusvaheliste suhete praktiliste ülesannete lahendamisel (konfliktivahendamine, läbirääkimised, välis- ja julgeolekupoliitiline nõustamine, rahvusvahelise elu õiguslike regulatsioonide rakendamine); 7) on valmis töötamiseks teadus-, arendus- või loomevallas või kvalifitseeritud tegevusalal avalikus-/era-/mittetulundussektoris, näidates seejuures üles algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 8) oskab identifitseerida enda vajadust jätkuõppeks ning professionaalseks arenguks ning valdab efektiivseid meetodeid iseseisvaks õppimiseks; 9) on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskab anda sellele põhjendatud hinnanguid.

Õppekava edukas läbija: 1. Koostab mudeleid, mis aitavad mõista sihtrühmade käitumise põhjuseid ja nende mõjutamise võimalusi. 2. Teostab või tellib sihtrühma paremaks mõistmiseks või mõjutuse tulemuste tuvastamiseks sobivaid uuringuid ning tõlgendab nende ja muude käitumisteaduslike uuringute tulemusi. 3. Teostab või tellib sihtrühmade käitumise mõjutamiseks eetilisi ja efektiivseid võtteid.

* omab süsteemset ülevaadet Aasia ja Lähis-Ida riikide ühiskondlikest, majanduslikest ja poliitilistest oludest; * oskab paigutada Aasia ja Lähis-Ida ühiskondade arengud laiemasse globaalsesse konteksti ja neid tõlgendada lähtuvalt Eesti ja/või Euroopa kontekstis; * valdab oma huvidega seotud sotsiaal- ja/või kultuuriteaduslikke teooriaid ja metoodikaid ning oskab neid kasutada Aasia ja Lähis-Ida riikides toimuvate arengute mõtestamiseks ja uurimiseks; * oskab avalikkusele lahti mõtestada Aasia ja Lähis-Ida riikidega seotud päevakajalisi sündmusi; * oskab püstitada Eesti ja Euroopa kontekstis olulisi uurimisküsimusi; * oskab leida akadeemiliseks uurimistööks sobivaid allikaid, neisse kriitiliselt suhtuda ja oma valikut põhjendada; * oskab koostada sidusat kirjalikku teksti korrektse keelekasutuse, sobiliku viitesüsteemi ning korrektsete tabelite, diagrammide ja joonistega.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) tunneb teoreetilisi käsitlusviise, mis aitavad mõista ühiskonda ja organisatsioone (sh nt andmestumisega seotud erisusi). Oskab nende põhjal püstitada (uurimis)ülesandeid ja -küsimusi ühiskonna erinevate tasandite (globaalne, riiklik, piirkondlik) ning suurte inimrühmade (elanikkond/rahvastik, kogukond, organisatsioon) kontekstis; 2) tunneb andme- ja teabehaldust puudutavaid regulatsioone ja eetilisi nõudeid; teadvustab oma rolli ja vastutust organisatsiooni teadmusbaasi looja ja arendajana; 3) valdab põhilisi sotsiaalteaduslikke andmekogumise ja analüüsimeetodeid (nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid), infohaldamise võtteid ning oskab oma igapäevases töös neid rakendada; 4) oskab hinnata eri tüüpi andmete ja andmeallikate kvaliteeti (registrid, uuringud, isetekkelised andmed jne) ning suudab pakkuda lahendusi andmete kvaliteedi parendamiseks; 5) oskab analüüsitulemusi kriitiliselt tõlgendada ja esitada (sh visualiseerida); 6) oskab analüüsitulemuste põhjal anda sisendi tegevuste (juhtimisotsused, prognoosid, strateegiad, arengukavad, poliitikad) sõnastamiseks, planeerimiseks ja elluviimiseks; 7) omab tehnilisi oskusi organisatsiooni infotööks, sh omab ülevaadet võimalikest organisatsiooniga seotud andmevoogudest; 8) oskab juhtida ja korraldada organisatsioonide infosüsteemide arendust, sh hallata teenuseid; 9) oskab töötada meeskonnas koos teiste erialade spetsialistidega (juhtida koosolekuid, viia läbi aruteluseminare, argumenteerida isiklikke seisukohti ja näha ühiseid huve ja eesmärke); 10) omab ettevalmistust õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas; 2. valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada; 3. mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega; 4. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid; 5. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt); 6. avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 7. rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi; 10. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas; 2. valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada; 3. mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega; 4. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid; 5. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt); 6. avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 7. rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi; 10. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas; 2. valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada; 3. mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega; 4. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid; 5. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt); 6. avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 7. rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi; 10. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas; 2. valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada; 3. mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega; 4. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid; 5. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt); 6. avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 7. rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi; 10. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Programmi läbinud õppija: 1. Omab teadmisi 15 minuti linna kontseptsioonist, sealhulgas selle võimalustest ja piirangutest. 2. Oskab analüüsida asumipõhiseid rahvastikuprotsesse, sealhulgas koostada kohaliku tasandi rahvastikuprognoose. 3. Oskab analüüsida liikuvusmustreid ja teab, kuidas erinevad liikumisviisid mõjutavad igapäevaste tegevuskohtade (töö, kool, teenused jne) ruumilist kättesaadavust. 4. Tunneb uuenduslikke linnaplaneerimise lähenemisi, mis edendavad jätkusuutlikke liikumisviise ilma, et suurendaksid linnades ebavõrdsust. 5. Tunneb 15 minuti linna kontseptsiooni rakendamise edulugusid ja mõistab väljakutseid programmi käigus külastatud linnas.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Teab, millega sotsioloogia tegeleb ja tunneb peamisi sotsioloogia mõisteid. 2. Tunneb heaolu mitmekülgset käsitlust, põhilisi heaolu, sh eludomeenipõhise heaolu teooriaid. 3. Teab olulisimaid heaolu, sh selle valdkondlikke, regionaalse ja riigiti võrreldavate ning erinevate sotsiaalsete gruppide heaolu mõõtvaid indikaatoreid, nende kasutusvõimalusi ja loomisvõtteid. 4. Tunneb heaolu, sh eludomeenipõhise heaolu mõjutegureid ja tulemeid. 5. Tunneb olulisemaid ühiskonna mitmekesistumise ja diferentseerumise käsitlusi. 6. Mõistab sotsiaalsete gruppide tähendust ja olulisust kaasaja ühiskonnas. 7. Teab, millist rolli mängivad erinevad grupid ühiskonnas ning selle institutsioonides, sh millist rolli mängivad erinevad institutsioonid soo, rahvuse, vanuse jm põhise ebavõrdsuse tekkes. 8. Oskab kriitiliselt hinnata Eesti ühiskonna erinevaid diferentseerumise ja ebavõrdsuse avaldumisvorme.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. selgitab peamiste EL-i institutsioonide koosseisu, struktuuri, volitusi ja mõju; 2. kirjeldab, analüüsib ja hindab EL-i poliitika kujundamise ja seadusandlikke protsesse; 3. kirjeldab EL-i poliitikaportfelli ja selgitab, miks EL-i kaasamise ulatus on poliitikavaldkondade lõikes erinev; 4. kirjeldab ja hindab ühinemiskriteeriume ja laienemisprotsessi ning analüüsib erinevate asjaosaliste huve; 5. analüüsib Euroopa Liidu mõju kandidaatriikidele, naabruspoliitika riikidele ja Euroopale laiemalt nii ajaloolisest kui ka kaasaegsest vaatenurgast; 6. hindab Ukraina edusamme ühinemisprotsessis ja teeb kindlaks järgmised sammud täisliikmeks saamise suunas.

Mikrokraadiprogrammi edukalt lõpetanu: 1. Omab teadmisi riiklikest ja rahvusvahelistest majandust reguleerivatest institutsioonidest. 2. Mõistab erinevate majandusvaldkondade juhtimise ja kasutatavate majanduspoliitika instrumentide spetsiifikat. 3. On omandanud teadmised regionaalarengust ja -poliitikatest. 4. On omandanud teadmised kultuuride majanduslikust käsitlusest ja mõjudest majandusarengule. 5. Saab aru fiskaal- ja rahanduspoliitikatest ning turgude toimimisest. 6. Tunneb olulisemate majandusvaldkondade arengusuundi ning mõistab nende aktuaalseid probleeme.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Saab aru, milleks innovatsioon on vajalik (kasum, missioon või mõlemad korraga) ning missugused on seosed innovatsioonistrateegiaga. 2. Oskab näha, kust tulevad ideed (ettevõtte või asutuse seest-väljast, koosloomeprotsessina), meetodid ideede leidmiseks, sünteesimiseks. 3. Oskab leida ideede seast parima (eksperimenteerimine, prototüüpimine/piloteerimine, tagasisidestamine). 4. Oskab oma ideed projektiks muuta. 5. Teab ja oskab rakendada innovatsiooni- ja ettevõtlusprotsessi oma valdkonnas. 6. Oskab oma ideed turundada. 7. Oskab näha oma idee seoseid ühiskonnaga laiemalt, aga ka innovatsioonipoliitikaga (ehk riigi toega).

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Saab aru, milleks innovatsioon on vajalik (kasum, missioon või mõlemad korraga) ning missugused on seosed innovatsioonistrateegiaga. 2. Oskab näha, kust tulevad ideed (ettevõtte seest või väljast), meetodid ideede leidmiseks, sünteesimiseks. 3. Oskab leida ideede seast parima (eksperimenteerimine, prototüüpimine/piloteerimine, tagasisidestamine). 4. Oskab oma ideed projektiks muuta. 5. Teab ja oskab rakendada innovatsiooni- ja ettevõtlusprotsessi oma valdkonnas. 6. Oskab näha oma idee seoseid ühiskonnaga laiemalt, aga ka innovatsioonipoliitikaga (ehk riigi toega).

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. kirjeldab kestlike linnapiirkondade kontseptsiooni, tunneb linnapiirkondade elurikkuse, kliima, saaste, helide, elanike paiknemise, liikuvuse ja tervise, sotsio-kultuurilise keskkonna arengusuundumusi; 2. rakendab kestliku ruumiloome põhimõtteid, põimides sotsiaalseid, tehnoloogilisi ja looduspõhiseid lahendusi; 3. arvestab ruumiloomes kriitiliselt kaasuvate mõjudega ning ebakindlate kliima- ja rahvastikumuutuste kontekstiga; 4. tunneb sekkumiste mitmetasandilist perspektiivi ja oskab valida strateegilist sekkumispunkti; 5. hindab innovatsiooniniššide küpsust ning valdkonna valmidust muutusteks; 6. rakendab tulevikuloome meetodeid; 7. määratleb sidusrühmi ja partnereid ning tunneb meetodeid nende kaasamiseks.

Mikrokvalifikatsiooni programmi läbinud õppija: 1. Mõistab sügavamalt globaalse infokorratuse põhjuseid ja tagajärgi ning oskab neid paremini märgata. 2. Seostab globaalseid protsesse erinevate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ning sündmuste tulemusena. 3. Märkab ning analüüsib välisriikide infomõjutustegevusi. 4. Tunneb erinevaid strateegiaid ning meetmeid infomaailmas paremaks orienteerumiseks.

Programmi läbinud õppija: 1. mõtleb koolipsühholoogiaalastes küsimustes kriitiliselt, väljendub argumenteeritult ja otsustab tõenduspõhiselt; 2. määratleb arengut ja toimetulekut takistava probleemi, uurib seda sobivate meetoditega ning analüüsib informatsiooni probleemi lahendamiseks; 3. on omandanud süvendatud käsitluse psühholoogia rakenduse viisidest vastavalt lapse vajadustele ja hindamistulemustele; 4. on omandanud suhtlemis-, koostöö- ja juhtimisoskused, mis on vajalikud koolipsühholoogi tööks erinevate sihtgruppidega; 5. tunneb oma kompetentsuse piire ja lähtub koolipsühholoogide kutse-eetikast.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1.Tunneb ja oskab rakendada Eesti ja EL-i riigihankeõigust, sh riigihanke üldpõhimõtteid. 2. Suudab tuvastada konkreetse riigihanke korraldamise peamised õiguslikud riskid, neid vältida või heastada. 3. Omab head ülevaadet hankeasjade planeerimisest ja korraldamisest. 4. Oskab orienteeruda riigihangete registris ja oskab riigihangete dokumente koostada. 5. Tunneb põhjalikult riigihangete korraldamise eesmärke, protsessi ja tingimusi.

Programmi läbinud õppija: 1. teab kestliku arengu ja rohepöörde olulisimate dokumentide põhisisu nii rahvusvahelisel, Euroopa Liidu kui Eesti tasandil; 2. tunneb regulatiivseid, turupõhiseid ning pehmeid meetmeid kestliku majanduspoliitika kujundamiseks; 3. mõistab kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega seotud majanduspoliitikat; 4. oskab hinnata poliitikate ja projektidega kaasnevaid keskkonnaalaseid väljakutseid ja mõjusid; 5. teab, mis on roheinnovatsioon, roheettevõtlus ning nendega seotud uued ärimudelid; 6. teab, mis on ettevõtte keskkonnaalane ja sotsiaalne vastutus, kuidas neid mõõta ja kommunikeerida (kestlikkusaruandlus); 7. oskab rakendada innovaatilisi kestlikke lahendusi nii ettevõtetes, avalikus sektoris kui vabaühendustes.

Programmi läbinud õppija: 1. tunneb erialaste oskuste õppimise ja sooritamisega seotud psühholoogilisi protsesse ning mõistab nende eesmärgipärase suunamise või arendamise põhimõtteid; 2. mõistab ja oskab analüüsida psühholoogiliste oskuste arendamise eesmärke, võimalusi ja tulemusi erialaste oskuste algtasemest kuni tippsoorituseni nii individuaalse kui rühmasoorituse puhul; 3. oskab psühholoogiliste oskuste treenimise programme planeerida, läbi viia ja hinnata; 4. selgitab erialaste oskuste arengut ja motivatsiooni toetava juhendamise põhimõtteid ning oskab neid rakendada; 5. tunneb ja kasutab vaimse tervise toetamise põhimõtteid erialaste oskuste arendamise foonil; 6. analüüsib soorituspsühholoogia rakendamise eetilisi põhimõtteid ja tunneb oma pädevuse piire.

Mikrokvalifikatsiooniprogrammi läbinud õppija: 1. Kirjeldab, analüüsib ja võrdleb rahvusvaheliste suhete peamisi seletusviise ja suhestab neid empiiriliste sündmustega. 2. Tunneb hea valitsemise põhimõtteid ja hindab nende rakendamise mõju demokraatiale ja valitsemise tõhususele. 3. Orienteerub ja osaleb valdkonna erialastes diskussioonides. 4. Tunneb rahvusvahelise poliitilise süsteemi ja poliitilise dünaamika põhiprotsesse ja arvestab poliitikakujundamisel julgeolekuriskidega. 5. Analüüsib ja hindab poliitikakujundamise protsesse, sidudes teoreetilised mudelid praktiliste näidetega. 6. Koostab ja esitab oma seisukohti nii kirjalikus kui suulises vormis ning osaleb konstruktiivselt aruteludes.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. mõistab terrorismi (sh enesetaputerrorismi), äärmusluse ja radikaliseerumise olemust; 2. tunneb terrorismi puudutavaid õigusakte Eestis ja ELis; 3. tunneb äärmusluse kriteeriume ja radikaliseerumise tunnuseid; 4. mõistab radikaliseerumist, äärmuslust ja terrorismi nii Eesti kontekstis kui ka Venemaal ja mujal maailmas; 5. mõistab meedia ja interneti mõju terrorismile ja radikaliseerumisele; 6. tunneb terrorismivastase võitluse peamisi viise ning terrorismiohvrite õigusi ja vajadusi.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab ülevaatlikke teadmisi semiootika ja kultuuriteooria põhimõistetest, peamistest teooriatest ja koolkondadest; 2) tunneb humanitaarteaduste valdkonna teoreetilisi aluseid ja aktuaalseid suundumusi ning valdab humanitaarteaduste peamisi uurimismeetodeid; 3) suudab seostada erinevaid semiootika ja kultuuriteooria käsitlusi teiste teaduste ja muude intellektuaalse tegevuse valdkondadega; 4) rakendab uurimistöö põhilisi kvalitatiivseid meetodeid tekstide analüüsil; 5) suudab ennast väljendada eesti ja vähemalt ühes võõrkeeles ning kirjutab sidusat akadeemilist teksti; 6) on teadlik semiootika-alaste teadmiste võimalikest rakendusaladest erinevates elu valdkondades; 7) väärtustab teaduseetika põhimõtteid; 8) on võimeline töötama kultuuri- ja kommunikatsiooni alaseid teadmisi nõudvatel ametikohtadel.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) Mõistab ja tunnustab kultuurilist ja sotsiaalset mitmekesisust; 2) Oskab määratleda, analüüsida ja tõlgendada kultuuriteaduslikke probleeme ja debatte nii erialases kui interdistsiplinaarses perspektiivis; 3) Omab teoreetilisi ja metodoloogilisi vahendeid kultuuriliste ja ühiskondlike probleemide analüüsimiseks, oskab neid valida ja loovalt rakendada kontekstile ja probleemi iseloomule vastavalt; 4) Oskab koguda, analüüsida ja kriitiliselt hinnata kultuurispetsiifilist ja erialast informatsiooni ning seda esitada, kasutades kirjalikke, suulisi ja visuaalseid vahendeid, ja sihtrühma eripära arvestades; 5) Mõistab erialase töö sotsiaalseid, poliitilisi ja eetilisi tulemeid; oskab teha vastutustundlikke valikuid, lähtudes mh üldhumanistlikest ja erialastest eetilistest põhimõtetest; 6) Orienteerub erialakesksete institutsioonide ja organisatsioonide spetsiifikas, oskab teha valikuid ja rakendada erialast kompetentsi praktilistes töösituatsioonides.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi filosoofia eriala mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest ning süvendatud teadmisi valitud kitsamas uurimisvaldkonnas; 2) oskab ära tunda ja iseseisvalt sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, mille lahendamine eeldab filosoofia-alast pädevust; 3) on võimeline erialaga seonduvaid probleeme suulises ja kirjalikus inglise keeles esitama ja argumenteerima ning osalema sellekohastes nii eriala spetsialistide kui erialaväliste inimeste aruteludes; 4) suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; 5) on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja filosoofi ühiskondlikust rollist ning oskab anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. tunneb süsteemselt tänapäevaseid teoreetilisi käsitusviise ja uurimismeetodeid pärimuse ja kultuuripärandi uurimises ja pärandirakenduste valdkonnas ning oskab neid erialases tegevuses iseseisvalt kasutada; 2. mõistab ja oskab selgitada vaimse kultuuripärandi eripära; 3. suudab ära tunda, analüüsida ja innovaatiliselt realiseerida kultuuripärandi ühiskondlik-kultuuriliste ja majanduslike rakendustega seotud võimalusi ning lahendada erialases tegevuses ettetulevaid probleeme eetiliselt; 4. oskab analüüsida erialaseid probleeme üldhumanitaarses, ajaloolises ning ühiskondlikus kontekstis; 5. omab rahvusvahelist kootöökogemust, tunneb protsessijuhtimist ning on võimeline algatama ja läbi viima erialaseid pädevusi eeldavaid projekte; 6. on oma ühiskondlikku rolli teadvustav erialaspetsialist, kes suudab oma tegevust ja selle tagajärgi reflekteerida ning oma seisukohti selgelt argumenteerida.

Õppekava lõpetaja: 1) omab ülevaadet peamistest teoreetilistest lähenemistest, praktikapõhistest uurimismeetoditest ja põhimõistetest kultuuripärandi loovrakenduste vallas ning oskab neid teadmisi erialases tegevuses rakendada; 2) omab süvendatud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi ühes loomevaldkonnas ning oskab leida, sõnastada ja lahendada erialaseid uurimisprobleeme; 3) oskab erialaseid teadmisi, oskusi ja uurimistulemusi rakendada erialases loome-, teadus- ja arendustöös ning on võimeline oma erialaseid seisukohti korrektselt väljendama; 4) on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest ja ühiskondlikust rollist; 5) tunneb projekti- ja protsessijuhtimist ning oskab vastavaid oskusi kasutada erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal spetsialistina töötades; 6) oskab kriitiliselt hinnata enda ja teiste erialast ettevalmistust, praktilist tegevust ja jätkuõppe vajadusi ning on valmis töötama oma erialal pädeva ja vastutustundliku juhendajana; 7) on valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) tunneb religiooniuuringute ja teoloogia põhimõisteid, -teooriaid ja uurimismeetodeid; 2) eristab religiooniuuringute ja teoloogia erinevaid ainekäsitluse viise ja hindab kriitiliselt nende rakendusvõimalusi; 3) tunneb ära religioossete veendumuste avaldumise inimese ja ühiskonna elus ja orienteerub religioonide avaldumiskujude paljususes; 4) seostab religioossed teemad oma varasema elu- ning õpikogemusega; 5) demonstreerib süvendatud teadmisi valitud uurimisvaldkonnas; 6) eristab erinevaid väärtussüsteeme ning demonstreerib oskust hinnata nende sobivust tänapäevasesse ühiskonda. 7) suudab töötada religioonialast kvalifikatsiooni eeldaval tegevusalal ja osaleda rahvusvahelises erialases diskussioonis.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ning teadmisi semiootika põhilistest mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest; 2) tunneb semiootika teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme, kontseptsioone ja rakendusvõimalusi; 3) saab aru Eesti (sh Tartu) olulisest rollist semiootika kahe distsipliini (kultuurisemiootika ja biosemiootika) traditsioonidele alusepanijana ning Tartu-Moskva koolkonna ajaloolisest kujunemisest ning teesidest; 4) suudab mõtestada kultuuri, ühiskonna ja looduse valdkonda jäävaid nähtusi, kasutades semiootika metodoloogiat ja teooriaid interdistsiplinaarsete seoste loomisel; 5) püstitab iseseisvalt semiootika ja eelnevalt omandatud erialaga seotud probleeme, sõnastab kõrvutavaid uurimisküsimusi ja hüpoteese ning suudab neid etteantud raamides ja tingimustel lahendada; 6) valdab avaliku esinemise ja kirjaliku argumenteerimise oskusi nii semiootika eriala spetsialistide kui erialaväliste inimeste aruteludes; 7) on omandanud rühmatöö, enese- ja vastastikuse hindamise ja juhtimisoskused; 8) oskab ära tunda ja analüüsida eetilisi probleeme.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab ülevaadet ning laiapõhjalisi teadmisi semiootika ja kultuuriteooria ning üldisemalt humanitaarvaldkonna põhilistest mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest; 2) tunneb semiootika ja kultuuriteooria teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; 3) on võimeline analüüsima mitmesuguseid kultuuri-, ühiskonna- ja loodusvaldkonna nähtusi, kasutades semiootilisi meetodeid ja teooriaid; loob interdistsiplinaarseid seoseid; 4) püstitab iseseisvalt erialaga seotud probleeme ja sõnastab uurimisküsimusi ning suudab neid etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes lahendada, kasutades vajadusel analüüsides teiste valdkondade teadmisi; 5) hindab kriitiliselt oma tegevust eriala probleemide ja uurimisküsimuste lahendamisel; 6) suudab edasi anda teadmisi õpetamise, juhendamise ja nii teadusliku kui populaarteadusliku kirjutamise teel; 7) valdab avaliku esinemise ja argumenteerimise oskust nii eriala spetsialistide kui erialaväliste inimeste aruteludes; 8) on võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid esitama suuliselt ja kirjalikult võõrkeeles; 9) on valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 10) väärtustab oma erialase ja tööalase arengu tähtsust.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Kursuse läbinu: 1. Mõistab Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Kesk-Aasia, Kagu-Aasia islami eripärasid jm ning pöörab tähelepanu religioonist tulenevatele käitumisreeglitele, uskumustele, keeldudele ja kombestikule vastavas piirkonnas. 2. Omab baasteadmisi islami ajaloost ja õpetusest ning islami sisemist mitmekesisusest, mis sõltub erinevatest koolkondadest, piirkondadest ja kultuurikontekstidest. 3. Teab, kuidas vältida konfliktsituatsioone, mis võivad tekkida islami usu või kultuuriliste omapärade tõttu. 4. Mõistab religiooni tähtsust ja tähendust moslemite isepäevaelu puudutavates küsimustes ning loob teisalt aluse ka islamiühiskondades edukaks hakkama saamiseks.

Koolituse läbinu: 1. Omab süsteemset ülevaadet erinevatest religioonidest, mõistab religioossete veendumuste avaldumist inimese ja ühiskonna elus. 2. Orienteerub religioonide avaldumiskujude paljususes, omab laiapõhjalisi teadmisi enam levinud religioonide ajaloost, kesksetest õpetustest ja tavadest. 3. Mõistab religiooni rolli Euroopa ja Eesti kultuuriloos ning seostab neid teadmisi laiema ajaloolise konteksti ja selle arenguga. 4. Mõistab Piibli mõju õhtumaise kultuuri ja ühiskonna arengule, tunneb keskseid piiblilugusid, mis on kajastamist leidnud kunstis, kirjanduses, muusikas ja teaduses ning toob vastavaid näiteid.

Õppekava läbinu: 1. Seostab programmi raames omandatud teadmisi adekvaatselt ja praktiliselt ning mõistab ühiskondlike arutelude tuuma ja jõujooni. 2. Omandab tervikpildi kaasaja ühiskonna ees seisvatest väljakutsetest õigeusu kiriku teoloogia ja ajaloo kontekstis. 3. Eristab olulisemaid ajaloolisi ja õpetuslike suundumusi õigeusus. 4. Mõistab tähtsamaid õigeusu mõisteid ja oskab neid kasutada.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. Mõistab loodusteaduste põhivaldkondade üldisi printsiipe. 2. Orienteerub geoloogia ja keskkonnatehnoloogia põhialustes ja oskab neid kirjeldada põhimõistete kaudu. 3. Teab peamisi valdkonnas kasutatavaid uurimismeetodeid ning mõistab teadusliku meetodi olemust. 3. Oskab kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades erialast informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada. 4. On suuteline vajadusel juhendaja kaasabil täitma erialaseid tööülesandeid, valides välja ja rakendades selleks sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid. 5. Suudab analüüsida suuliselt ja kirjalikult oma erialaga seonduvaid probleeme ning osaleda vastavates aruteludes. 6. Oskab teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata õppekava läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohast. 7. On omandanud vajalikud õpioskused ja oskab hinnata oma erialase enesetäienduse vajadust.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab piisaval tasemel teadmisi matemaatikas ning loodus- ja täppisteadustes, et jätkata erialaseid õpinguid magistritasemel ning töötada ametites, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja lihtsamaid tööoskusi; 2) mõistab loodusteaduste põhivaldkondade üldisi printsiipe, orienteerub loodusteaduslike erialade põhialustes ja oskab neid kirjeldada põhimõistete kaudu; 3) teab peamisi valdkonnas kasutatavaid uurimismeetodeid ning mõistab teadusliku meetodi olemust; 4) oskab meetodeid ja vahendeid kasutades koguda erialast informatsiooni ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; 5) on suuteline planeerima ja täitma erialaseid tööülesandeid, valides välja ja rakendades selleks sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid; 6) suudab analüüsida suuliselt ja kirjalikult oma erialaga seonduvaid probleeme ning osaleda vastavates aruteludes; 7) oskab teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata õppekava läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohast; 8) on omandanud vajalikud õpioskused ja vajadused pidevaks erialaseks enesetäienduseks ja elukestvaks õppeks.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset arusaamist levinumate analüüsimeetodite füüsikalistest, keemilistest ja metroloogilistest alustest, saadavaid tulemusi mõjutavatest teguritest, tulemuste arvutamise ja nende kvaliteedi hindamise meetoditest ja tulemuste esitusviisidest. 2) saab aru kvaliteedijuhtimissüsteemidest (ISO 17025 ja GLP), keemilise analüüsi majanduslikest ja juriidilistest aspektidest, labori juhtimise algtõdedest, sh kvaliteedijuhtimissüsteemi tingimustes töötamisest. 3) oskab töötada levinumate mõõte-, analüüsi- ja proovi ettevalmistusmeetoditega, neid vastavalt etteantud mõõte või analüüsimetoodikale häälestada ja metoodikaid optimeerida, teha vajalikke arvutusi ning proovide ettevalmistust. 4) oskab defineerida analüüsiülesande, valida, optimeerida ja valideerida metoodika, määrata metoodika toimimise karakteristikud, hinnata nende sobivust konkreetse mõõte või analüüsiülesande lahendamiseks ja rakendada metroloogilisi lähenemisviise ühes analüütilise keemia alamvaldkonnas vastavalt spetsialiseerumisele: - lahutusmeetodid ja orgaaniline analüüs, sh multimodaalsed eraldusmeetodid, rakendatuna keerukatele bioloogilise relevantsusega proovidele; - tööstuslik analüütiline keemia ja protsessikontroll; - elektroanalüüs ja elektrokeemilised sensorid, nende konstrueerimine ja miniaturiseerimine ning rakendused erinevate analüüsiülesannete lahendamisel. 5) oskab hinnata tema enda või teiste poolt saadud mõõte ja analüüsitulemuste adekvaatsust. 6) oskab rakendada oma teadmisi ja oskusi lahendamaks uudseid keemilise analüüsiga seotud probleeme, sh multidistsiplinaarses kontekstis, piiratud info ja aja tingimustes. 7) oskab töötada meeskonnas (sh meeskonna juhina), hallata andmevoogusid, aega ja ressursse, esitada tulemusi nii spetsialistidele kui ka mittespetsialistidele. 8) oskab rootsi, prantsuse keelt või eesti keelt vähemalt tasemel A1.

Õppekava läbinud isik: 1. Omab süsteemseid teadmisi põhilistest füüsikas kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 2. Omab piisavaid teadmisi ja oskusi teadus- ja arendustöö tegemiseks ühel kitsamal erialal; 3. On võimeline lahendama füüsikaga seonduvaid probleeme, mis kerkivad esile uues või tundmatus keskkonnas laiema või multidistsiplinaarse konteksti raames; 4. Suudab teha efektiivset meeskonnatööd, osaleda projektides ja juhendada vähemkvalifitseeritud kolleege erialases töös; 5. Edastab olemasolevaid teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii spetsialistidest kui mittespetsialistidest koosnevatele kuulajaskondadele; 6. Koostab vajadusel oma tööst ja saadud tulemustest sisutiheda, arusaadava ning etteantud formaati järgiva kirjaliku kokkuvõtte.

Õppekava läbinu: 1)      omab ülevaadet kaasaegsetest loodusteaduste, sotsiaalteaduste ja informaatika põhiseisukohtadest ja meetoditest; 2)      omab süsteemset ülevaadet kaasaegsest geograafiast ja selle uurimismeetoditest; 3)      tunneb inimgeograafia, loodusgeograafia ja geoinformaatika erialade teooriaid, meetodeid ja rakenduslikke ülesandeid ning oskab vastavaid protsesse omavahel seostada; 4)      omab süvendatud teadmisi spetsialiseerumisel valitud suuna teooriatest, kaasaegsetest uurimisprobleemidest ja rakendusvõimalustest ning oskab kasutada vastavaid meetodeid, andmebaase ja tarkvarasid; 5)      valdab eriala terminoloogiat ja oskab töötada erialase kirjandusega eesti ja inglise keeles; 6)      omab erialast väljendusoskust eesti ja inglise keeles; 7)      oskab planeeringuid, arengukavasid ja keskkonnamõju hinnanguid koostada ja menetlusprotsessis osaleda; 8)      oskab töötada oluliste ühiskonda ja majandust käsitlevate andmebaasidega; 9)      oskab töötada põhiliste geoinformaatika tarkvarapakettide ja andmebaasidega, teostada ruumiandmete analüüsi, koostada teemakaarte ja põhjendada oma valikuid; 10)  oskab rühmatööde koostamisel aktiivselt osaleda ja projekte juhtida; 11)  oskab teaduslikke uurimistöid koostada ja tulemusi avalikul esinemisel tutvustada; 12)  tunneb teaduseetika põhimõtteid, oskab eristada teadust ja ebateadust; 13)  valdab efektiivseid meetodeid oma õppimisvajaduste hindamiseks ning vastavate õpingute kavandamiseks ja vajalike õpitulemuste saavutamiseks. 14)  omab valmisolekut töötada geograafi kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal.

Õppekava läbinu: 1. Omab terviklikku ettekujutust Maast kui kaugelearenenud kivimilise evolutsiooniga planetaarsest kehast. 2. Oskab juhendamisel rakendada omandatud teadmisi geoloogiast ning kasutatavaid peamisi geoloogilisi uurimismeetodeid erialaste probleemide lahendamisel. 3. Omab erialast väljendusoskust nii, et suudab end eesti ja inglise keeles väljendada erialaspetsialistitele kui ka erialavälistele inimestele. 4. Oskab sünteesida ja väljendada kirjalikult oma geoloogiateadmisi üldiste teadmiste kontekstis ning neid kaitsta avalikul esinemisel. 5. Tunneb teaduseetika üldprintsiipe ning oskab eristada teaduslikku ja mitteteaduslikku materjali. 6. Oskab teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata geoloogia õppekava läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohast. 7. Omab valmisolekut töötada geoloogi kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi oma valdkonnas valitud suunast: orgaanilise keemia, bioorgaanilise keemia, füüsikalise ja elektrokeemia, kolloid- ja keskkonnakeemia, anorgaanilise keemia, analüütilise keemia või teoreetilise ja arvutikeemia vallas; 2) valib ja rakendab erialaste probleemide lahendamiseks sobivaid meetodeid, hindab kriitiliselt eksperimentidest saadud tulemusi, oskab neid üldistada ning seostada erinevate teooriatega; 3) väljendab end eesti ja inglise keeles nii erialaspetsialistidele kui ka erialavälistele inimestele ning õpetab ja juhendab pädevalt teisi; 4) sünteesib ja väljendab kirjalikult oma teadustulemusi üldiste teadmiste kontekstis ning kaitseb neid avalikul esinemisel; 5) tunneb teaduseetika üldprintsiipe ning eristab teaduslikku ja mitteteaduslikku materjali (kirjandust); 6) omab valmisolekut töötada erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 7) on võimeline hindama oma õppimisvajadust ja ennast pidevalt täiendama.

Õppekava läbinu: 1) tunneb geoinfosüsteemi (GISi) andmebaase ja tal on erialaoskused ruumiandmetega töötamiseks; 2) tunneb linnastunud ühiskonna geograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke protsesse ning nendega seotud ruumiandmebaase; 3) tunneb linnastunud ühiskonna keskkonnaprobleeme, nende leevendamiseks kasutatavaid keskkonnatehnoloogiaid ja vastavaid ruumiandmeid; 4) valdab kaasaegseid ruumiandmete analüüsi, visualiseerimise ja kartograafia meetodeid; 5) tunneb ruumilise planeerimise põhimõtteid ja meetodeid; 6) oskab koostada planeerimisprojekte GISi tööriistade abiga; 7) tunneb infoühiskonna, targa linna ja integreeritud planeerimise kontseptsioone ja oskab neid rakendada; 8) omab meeskonnatöö kogemust ja oskab osaleda rühmatöös; 9) on võimeline andma erialast konsultatsiooni; 10) on valmis osalema teadusuuringutes ja omab akadeemilise kirjatöö oskuseid.

Õppekava "Materjaliteadus ja tehnoloogia" läbinu: 1. Omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi kaasaegsetest materjalidest, nende ehitusest, omadustest, valmistamise tehnoloogiatest ja peamistest uurimis- ning testimismeetoditest; 2. Tunneb materjaliteaduse arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; 3. Omab süvendatud teadmisi materjaliteaduse mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas; 4. Tunneb tehnoloogilise suunaga ettevõtluse aluseid ning mõistab materjaliteaduse seoseid tehnoloogiaettevõtlusega; 5. Omab teadmisi ja oskusi teadus- ja arendustöö tegemiseks materjaliteaduse ja materjalitehnoloogia vallas; 6. Oskab ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid materjaliteaduse ja teiste elualade vahel; 7. Oskab ära tunda ja sõnastada materjaliteaduse ettevõtlusega seotud probleeme ning neid etteantud ajaraamides ja informatsiooniga kohaste meetoditega lahendada, valides sobivad meetodid ja tehnoloogiad; 8. Oskab oma tööd kriitiliselt hinnata; 9. Oskab erialaseid teadmisi nii kirjalikult kui suuliselt esitada, argumenteerida ja põhjendada nii erialaspetsialistidele kui erialavälistele inimestele; 10. On võimeline andma erialaseid konsultatsioone ja põhjendatud hinnanguid eriala puudutavates küsimustes; 11. Oskab töötada meeskonnas, sealhulgas meeskonna juhina; 12. On valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtub sallivalt hoiakute ja arvamuste mitmekesisusse; 13. On teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist; 14. Oskab hinnata enda ja teiste vajadust jätkuõppeks; 15. On valmis osalema materjaliteaduse uurimistegevuses ning tegutsema materjaliteadusega seotud ettevõtte arendajana. On võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes

Programmi läbinud doktorant 1. omab uurimisvaldkonna tippspetsialistile vastavaid teadmisi ja oskusi ning on kursis kaasaegsete arengusuundadega ja eksperimentaalsete ning teoreetiliste metoodikatega; 2. hindab kriitiliselt saavutatud teadustulemusi, oskab neid vajadusel ümber hinnata, uuesti formuleerida ja/või laiendada; 3. oskab teooria põhjal prognoosida reaalsete protsesside kulgu, püstitada iseseisvalt hüpoteese ja neid prognoose ning hüpoteese eksperimentaalselt tõestada; 4. valdab teaduslikku maailmapilti ja oskab oma teadmisi edasi anda õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 5. oskab oma uurimistöö tulemusi korrektselt dokumenteerida ja esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt erinevatele auditooriumidele; 6. oskab hinnata oma vajadust enesetäienduse järele ja seda vastavalt vajadusele planeerida; 7. orienteerub tänapäevases teaduskorralduses, teab ja oskab rakendada efektiivse projektijuhtimise põhimõtteid ning oskab töörühmas tegutseda (sh rahvusvahelises); 8. on oma tegevuses eetiline, lähtub oma tegevuses heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega. 2. Seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, oskab püstitada hüpoteese ning kavandada ja viia läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust. 3. Analüüsib, sünteesib ja hindab teadusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning oskab näha oma uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi. 4. On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja arusaadav. 5. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 6. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet. 7. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid. 8. On omandanud juhtimis- ja meeskonnatöö oskused, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline. 9. Hindab oma enesetäiendamise vajadust. 10. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse kui teaduse kontekstis, osaleb aktiivselt oma eriala populariseerimisel.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega. 2. Seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, oskab püstitada hüpoteese ning kavandada ja viia läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust. 3. Analüüsib, sünteesib ja hindab teadusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning oskab näha oma uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi. 4. On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja arusaadav. 5. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 6. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet. 7. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid. 8. On omandanud juhtimis- ja meeskonnatöö oskused, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline. 9. Hindab oma enesetäiendamise vajadust. 10. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse kui teaduse kontekstis, osaleb aktiivselt oma eriala populariseerimisel.

Programmi läbinud doktorant 1. omab uurimisvaldkonna tippspetsialistile vastavaid teadmisi ja oskusi ning on kursis kaasaegsete arengusuundadega ja eksperimentaalsete ning teoreetiliste metoodikatega; 2. hindab kriitiliselt saavutatud teadustulemusi, oskab neid vajadusel ümber hinnata, uuesti formuleerida ja/või laiendada; 3. oskab teooria põhjal prognoosida reaalsete protsesside kulgu, püstitada iseseisvalt hüpoteese ja neid prognoose ning hüpoteese eksperimentaalselt tõestada; 4. valdab teaduslikku maailmapilti ja oskab oma teadmisi edasi anda õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 5. oskab oma uurimistöö tulemusi korrektselt dokumenteerida ja esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt erinevatele auditooriumidele; 6. oskab hinnata oma vajadust enesetäienduse järele ja seda vastavalt vajadusele planeerida; 7. orienteerub tänapäevases teaduskorralduses, teab ja oskab rakendada efektiivse projektijuhtimise põhimõtteid ning oskab töörühmas tegutseda (sh rahvusvahelises); 8. on oma tegevuses eetiline, lähtub oma tegevuses heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Programmi läbinud doktorant 1. omab uurimisvaldkonna tippspetsialistile vastavaid teadmisi ja oskusi ning on kursis kaasaegsete arengusuundadega ja eksperimentaalsete ning teoreetiliste metoodikatega; 2. hindab kriitiliselt saavutatud teadustulemusi, oskab neid vajadusel ümber hinnata, uuesti formuleerida ja/või laiendada; 3. oskab teooria põhjal prognoosida reaalsete protsesside kulgu, püstitada iseseisvalt hüpoteese ja neid prognoose ning hüpoteese eksperimentaalselt tõestada; 4. valdab teaduslikku maailmapilti ja oskab oma teadmisi edasi anda õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 5. oskab oma uurimistöö tulemusi korrektselt dokumenteerida ja esitada nii kirjalikult kui ka suuliselt erinevatele auditooriumidele; 6. oskab hinnata oma vajadust enesetäienduse järele ja seda vastavalt vajadusele planeerida; 7. orienteerub tänapäevases teaduskorralduses, teab ja oskab rakendada efektiivse projektijuhtimise põhimõtteid ning oskab töörühmas tegutseda (sh rahvusvahelises); 8. on oma tegevuses eetiline, lähtub oma tegevuses heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega teaduses ja tehnoloogias; 2. mõistab, seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, püstitab hüpoteese ning kavandab ja viib läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab ja üldistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab uusi ja teadmusmahukaid ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi, arendab teooriaid ning näeb uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi; 4. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 5. dokumenteerib ja esitab oma teadustöö tulemusi, esitab oma eriala teoreetilisi ja rakenduslikke aspekte nii kirjalikult kui ka suuliselt, loogiliselt ja sihtrühmale arusaadavalt, selgitab ja populariseerib laiemalt teaduslikku maailmapilti; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. tegutseb olukorrast olenevalt iseseisvalt või meeskonnas, sealhulgas rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas, rakendab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 8. analüüsib süsteemselt oma pädevusi ja enesetäiendamise vajadusi, täiendab ennast; teadvustab ja populariseerib teadmiste ja oskuste pideva arendamise vajadust; 9. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 10. orienteerub tänapäevases teaduskorralduses.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) saab aru infoühiskonna toimimise põhimõtetest ja arengusuundadest; 2) suudab edukalt sooritada tööülesandeid, mis hõlmavad probleemi identifitseerimist, analüüsi ja lahendust ning disaini ja tarkvarasüsteemi arendust koos asjakohase dokumentatsiooniga; 3) mõistab infotehnoloogia tähtsust ja rolli ühiskonnas ning saab aru oma erialase tegevuse sotsiaalsetest tagajärgedest. 4) on võimeline töötama nii üksi kui ka meeskonnaliikmena; 5) väärtustab professionaalset arengut.

Õppekava täitnud üliõpilane: 1. leiab lahendusi eri valdkondade probleemidele, valib selleks sobivaimad robootika ja andmeteaduse meetodid ning rakendab neid; 2. hindab andmeanalüüsi tulemuste usaldusväärsust ning teeb nende alusel põhjendatud järeldusi; 3. loob tööstusrakendusi, kasutades selliseid tehnoloogiaid nagu robootika, andmehõive, masinõpe ja tehisintellekt; 4. on võimeline töötama nii üksi kui ka meeskonnaliikmena ning teab, kuidas meeskonda juhtida ja meeskonnaliikmeid kaasata; 5. on võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima ning osalema nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste inimeste sellekohastes aruteludes; 6. pakub loovaid lahendusi, et mitmekesistada Ida-Virumaa ja laiemalt Eesti majandust.

Õppekava läbinud üliõpilane: - teab põhilisi tarkvaratehnika teooriaid; - rakendab tarkvaratehnika põhiprintsiipe ning praktikaid hästi defineeritud stsenaariumide kontekstis, näidates otsustusvõimet tarkvaratehnika vahendite ja meetodite valikul ning kasutamisel; - sooritab tööülesandeid, mis hõlmavad probleemi identifitseerimist, analüüsi ja lahendust ning disaini ja tarkvarasüsteemi arendust koos asjakohase dokumentatsiooniga; - töötab nii üksi kui ka meeskonnas; - analüüsib oma professionaalset arengut ja määratleb arenguvajadused.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest kõrgel tasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav, seda nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Õppekava läbinud õppija: 1. rakendab andmeteaduse ja statistika põhialuseid ja -meetodeid andmeanalüüsi teostamiseks erinevates valdkondades; 2. määratleb andmete analüüsiga seotud probleemülesanded ja valib sobivaimad andmeteaduse meetodid püstitatud ülesande lahendamiseks; 3. tõlgendab ja hindab andmeanalüüsi tulemuste usaldusväärsust ning teeb argumenteeritud järeldusi andmeanalüüsi tulemustele tuginedes; 4. visualiseerib tulemusi ja tehtud järeldusi ning tutvustab neid teiste valdkondade ekspertidele neile mõistetavas vormis; 5. planeerib ja viib ellu andmeteaduse projekte, võttes arvesse tervet andmete elutsüklit; 6. on valmis töötama andmeteadust rakendavates meeskondades, sh nii ettevõttes kui ka avalikus sektoris jm, mõistes selgelt oma rolli ja vastutust meeskonnas.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. tuvastab kasutajate vajadused ja tõlgib need praktilisteks tootepõhisteks nõueteks; 2. rakendab inimkeskse disaini põhimõtteid digitaalsete toodete arendamisel; 3. kasutab disainmõtlemise (Design Thinking) raamistikku innovaatiliste lahenduste loomiseks; 4. kasutab kaasaegseid tööriistu ja meetodeid digilahenduste prototüüpimiseks, testimiseks ja täiustamiseks; 5. arendab tarkvaratoodete ärimudeleid; 6. juhib digitaalse toote elutsüklit alates ideest kuni teostuseni; 7. tegutseb tõhusalt valdkondade vahelistes meeskondades.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Selgitab informaatika alustõdesid, informaatika oskussõnavara. 2. Omab algteadmisi programmeerimisest, relatsioonilistest andmebaasidest, multimeediast ja infoturbest. 3. Oskab kirjutada lihtsamaid programmikoode Pythonis ning lihtsamaid päringuid SQLis. 4. Oskab luua multimeediat sisaldavaid õppematerjale ning analüüsida õppijatele multimeediat sisaldavaid õppeülesandeid. 5. Selgitab praktilisi infoturbega seotud probleeme ja oskab neid probleeme tuvastada.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. teab imperatiivse ja objektorienteeritud programmeerimise alustõdesid; 2. omab ettekujutust operatsioonisüsteemi tööpõhimõtetest; 3. koostab lihtsaid päringuid andmebaasidele, kasutades SQL keeli; 4. koostab talle tuntud valdkondade lihtsaid andmemudeleid; 5. kavandab infosüsteeme.

Programmi läbinud õppija: 1. Valdab kvantinformatsiooni alusmõisteid ning kirjeldab seda Hilberti ruumi formalismis: kvantbitt, kvantvõtmevahetus, teleportatsioon. 2. Tunneb põimituse ja superpositsioon mõisteid ning matemaatilist formalismi ning oskab näitlikustada lihtsamatel juhtudel. 3. Kirjeldab digitaalse kvantarvuti ehitust: kvantbitt, ahelad, väravad, kvantarvutuse kirjeldamine nende abil. 4. Kasutab olemasolevat vabavaralist tarkvara programmeerimiskeeles Python (nt IBM Qiskit) lihtsamate kvantahelate arvutamiseks. 5. Implementeerib lihtsamate kvantsüsteemide simuleerimise väravapõhisel kvantarvutil või selle simulaatoril. 6. Omab ülevaadet kvantarvutuse hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. oskab serveri süsteeme ja teenuseid planeerida; juurutada, seirata ja hooldada; 2. kasutab eritüüpi pilveteenuseid teenuste ja rakenduste loomisel; 3. teab, kuidas skaleerida teenuseid ja rakendusi pilves; 4. rakendab tuntud tehnikaid andmete töötlemiseks pilves; 5. omab põhjalikku arusaama DevOps-ist ja selle vajalikkusest; 6. valdab CI/CD ehitamiseks vajalikku tarkvara kasutamise oskusi; 7. oskab automatiseerida tarkvarapakettide/moodulite testimist, kompileerimist, integreerimist; 8. teab Kubernetese arhitektuuri ja ehitusplokkide olemust; 9. disainib Kubernetese abil mikroteenusepõhiseid rakendusi; 10. oskab mikroteenuseid konfigureerida, administreerida ja juurutada; 11. teab, kuidas testida, skaleerida ja monitoorida mikroteenuseid; 12. teab, kuidas luua täiesti pilvepõhiseid rakendusi.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. kasutab põhilisi programmeerimiskonstruktsioone: muutuja, avaldis, omistuslause, tingimuslause, tsükkel, alamprogramm, rekursioon, andmevahetus kasutaja ja failidega; 2. tunneb põhilisi andmetüüpe ja -struktuure (täis- ja ujukomaarvud, tõeväärtused, sõned, järjendid jne) ning oskab kasutada vastavaid standardoperatsioone; 3. analüüsib ja selgitab üksikasjalikult programmi töö käiku ning oskab programmi muuta, täiendada ja edasi arendada; 4. loob lihtsamale ülesandele vastava algoritmi, koostab ja vormistab korrektselt lahendusprogrammi ning silub ja testib seda; 5. realiseerib programmeerimisalaseid projekte rühmakaaslastega koostöös; 6. kasutab objektorienteeritud paradigma põhimõisteid (kapseldus, abstraktsioon, pärimine, polümorfism, üledefineerimine, ülekate); 7. selgitab rakendusteekide väärtust ja olemust ning leiab nendest vajalikku informatsiooni; 8. selgitab sündmuspõhise programmeerimise eripära ja erindite käitlemist ning toob näiteid nende kasutamisest.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. analüüsib äri probleeme ja olukordi ning vajadusi uute infotehnoloogiliste süsteemide rakendamiseks või olemasolevate muutmiseks, kasutades laia valikut ärianalüüsitehnikaid; 2. jälgib, dokumenteerib, analüüsib ja parendab äriprotsesse; 3. analüüsib IT süsteemide vajadusi konkreetse äriprobleemi või võimaluse vaatenurgast; 4. koostab äriplaani IT toote arendamiseks või parendamiseks ja viib selle ellu; 5. rakendab tehnikaid, et liikuda ideest toote turule viimiseni idee valideerimise, kasutajauuringute, funktsioonide prioritiseerimise ja kasutustestimise kaudu; 6. teeb koostööd erinevate ettevõtte võtmeisikutega, viib läbi kohtumisi ja töötubasid ning leiab vastakate vaatenurkade vahel ühisosa.

Programmi läbinud õppija: 1. analüüsib erinevaid olukordi, kus masinõppe ja tehisaru süsteemide rakendamine pakub lisaväärtust; 2. selgitab tehisaru süsteemide põhikomponente ning nende toimimispõhimõtteid; 3. hindab andmeid, arvutusressursse ja tarkvara, mis on vajalikud masinõppe ja tehisaru süsteemide tõhusaks rakendamiseks; 4. hindab kriitiliselt sügavõppe arhitektuuride eeldusi, omadusi ja piiranguid ning valib konkreetsete probleemide lahendamiseks sobivaima; 5. rakendab vähemalt ühes valdkonnas (tekst, masinnägemine jm) praktilisi masinõppe lahendusi, lahendades konkreetseid erialaseid ülesandeid; 6. hindab kriitiliselt mudelite ja tulemuste usaldusväärsust; 7. planeerib ja viib ellu masinõppe ja tehisaru projekte, võttes arvesse tervet andmete elutsüklit; 8. arendab meeskonnas töötamise oskusi, töötamaks masinõppe ja tehisaru projektides.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. omab süsteemset ülevaadet Eesti ja Euroopa elurikkuse kohta, sealjuures omab süvendatud teadmisi elurikkuse bioloogia ja ökoloogia valitud valdkondades; 2. mõistab bioloogilise evolutsiooni kulgu ja on tuttav evolutsiooni uurimise tänapäevaste meetoditega; 3. saab aru ökosüsteemide funktsioneerimise ja dünaamika põhimõtetest ja oskab neid rakendada looduskaitses; 4. mõistab bioloogiliste süsteemide, sotsiaalmajandusliku keskkonna ning suureskaalaliste keskkonnamuutuste omavahelisi seoseid; 5. oskab rakendada omandatud teadmisi ning valitud suunal kasutatavaid peamisi uurimismeetodeid ja tehnoloogiaid erialaste probleemide lahendamisel, sealjuures oskab prognoosida keskkonnamuutuste võimalikke tagajärgi; 6. valdab teadusliku uurimistöö planeerimise ning statistilise andmeanalüüsi põhimõtteid ning omab ülevaadet teadusliku publitseerimise põhimõtetest, teaduse hindamisest ja rahastamisest; 7. on teadlik kohalikest ja globaalsetest võimalustest globaalmuutuste põhjuste ja mõjude leevendamisel ning oskab neid oma edaspidises töös arvesse võtta; 8. teab keskkonnajuhtimise olemust ja õiguslikku raamistikku ning oskab teostada organisatsiooni keskkonnaülevaatust; 9. omab erialast väljendusoskust nii, et suudab end eesti ja inglise keeles väljendada nii erialaspetsialistile kui ka erialavälistele inimestele; 10. omab valmisolekut töötada erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 11. suudab õpetada ja juhendada pädevalt teisi oma eriala teadmiste ja oskuste omandamisel; 12. oskab sünteesida ja väljendada kirjalikult oma teadustulemusi üldiste teadmiste kontekstis ning neid kaitsta avalikul esinemisel; 13. olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; 14. on võimeline hindama oma õppimisvajadust ja enesejuhtimise võtteid kasutades ennast elukestvalt täiendama.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi biomeditsiini valdkonnas; 2) oskab rakendada omandatud teadmisi ning kohaseid uurimismeetodeid erialaste probleemide lahendamisel; 3) suudab end eesti keeles ja inglise keeles väljendada nii erialaspetsialistele kui ka erialavälistele inimestele ning õpetada või juhendada pädevalt teisi biomeditsiiniliste teadmiste ja oskuste omandamisel; 4) oskab sünteesida ja väljendada kirjalikult oma uurimistöö tulemusi ning neid kaitsta avalikul esinemisel; 5) tunneb ja järgib teaduseetika üldprintsiipe ning oskab eristada teaduslikku ja mitteteaduslikku materjali; 6) omab valmisolekut töötamiseks erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 7) valdab efektiivseid meetodeid oma õppimisvajaduste hindamiseks ning vastavate õpingute kavandamiseks ja vajalike õpitulemuste saavutamiseks.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab sügavaid baasteadmisi molekulaarbioloogiast, mikrobioloogiast, ja tööstuslikust biotehnoloogiast, et jätkata oma karjääri teadlasena biotehnoloogia, biomeditsiini või jätkusuutliku biomajanduse sektorites; 2) teab peamisi sünteetilises bioloogias kasutatavaid uurimismeetodeid ning mõistab teadusliku meetodi olemust. Valdab interdistsiplinaarset metoodilist lähenemist biotehnoloogiliste protsesside arendamiseks; 3) oskab rakendada disaini-konstrueeri-testi-õpi tsüklit bioloogiliste süsteemide optimeerimiseks. Oskab kasutada laia valikut insenertehnilisi meetodeid ja vahendeid, et lahendada biotehnoloogiatööstuses ette tulevaid ülesandeid ja koguda erialast informatsiooni ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; 4) on suuteline planeerima ja täitma erialaseid tööülesandeid, validesvälja ja rakendades selleks sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid; 5) suudab analüüsida suuliselt ja kirjalikult oma erialaga seonduvaid probleeme ning osaleda vastavates aruteludes; 6) oskab teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata õppekava läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohast; 7) on omandanud vajalikud õpioskused ja vajadused pidevaks erialaseks enesetäienduseks ja elukestvaks õppeks.

Magistrikraadi saamiseks on lisaks bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes saavutatud õpiväljunditele õppija võimeline tõestama, et ta • omab süvendatud teadmisi ja praktilisi oskusi erinevatest uurimismeetoditest bioinseneeria ja biotehnoloogia erialadel; • planeerib ja täidab erialaseid tööülesandeid, rakendades sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid praktiliste probleemide lahendamiseks; • rakendab automatiseerimistehnoloogiaid bioinseneerias ja sellega seotud valdkondades uute ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks; • kasutab tehisintellekti (AI) tööriista sünteetilise bioloogia, täppismeditsiini ja ettevõtluse valdkondades; • analüüsib uute tehnoloogiate arendamist ja kasutamist bioinseneerias, rakendades kriitilist mõtlemist ning uuenduslikke lähenemisviise; • koostab innovaatiliste toodete turundamiseks äristrateegiaid, luues äriplaani, tehes turuanalüüsi ja leides rahastuse; • hindab teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes õppekava läbimisel omandatud pädevuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohast ning sõnastab nii enda kui kolleegide enesetäiendamise eesmärgid; • tegutseb vastutusrikastes ja erialast pädevust nõudvates rollides, võttes initsiatiivi, juhtides meeskondi ning panustades tõhusalt koostöösse.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi oma valdkonnas valitud suunast (inimgeneetika ja bioinformaatika, rakendusgeneetika ja -mikrobioloogia või molekulaar- ja rakutehnoloogias) ning tunneb selle teoreetilisi arengusuund ja rakendusvõimalusi:; 2) oskab juhendamisel rakendada omandatud teadmisi ning valitud suunal kasutatavaid peamisi uurimismeetodeid erialastele probleemidele innovaatiliste lahenduste leidmisel; 3) suudab end eesti keeles ja inglise keeles väljendada erialaspetsialistidele ja erialavälistele inimestele ning pädevalt õpetada ning juhendada teisi; 4) oskab sünteesida ja väljendada kirjalikult oma teadustulemusi üldiste teadmiste kontekstis ning neid kaitsta avalikul esinemisel; 5) tunneb teaduseetika üldprintsiipe ning oskab eristada teaduslikku ja mitteteaduslikku materjali; 6) omab valmisolekut töötada erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 7) on võimeline hindama oma õppimisvajadust ja ennast täiendama; 8) suudab luua erialaga seotud hüpoteese ja neid kontrollida ning rakendada;

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, oskab püstitada hüpoteese ning kavandada ja viia läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning oskab näha oma uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja arusaadav; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. on omandanud juhtimis- ja meeskonnatöö oskused, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. hindab oma enesetäiendamise vajadust; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse kui ka teaduse kontekstis, osaleb aktiivselt oma eriala populariseerimisel.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega. 2. Seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, oskab püstitada hüpoteese ning kavandada ja viia läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust. 3. Analüüsib, sünteesib ja hindab teadusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning oskab näha oma uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi. 4. On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja arusaadav. 5. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 6. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet. 7. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid. 8. On omandanud juhtimis- ja meeskonnatöö oskused, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline. 9. Hindab oma enesetäiendamise vajadust. 10. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse kui teaduse kontekstis, osaleb aktiivselt oma eriala populariseerimisel.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega teaduses ja tehnoloogias; 2. mõistab, seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, püstitab hüpoteese ning kavandab ja viib läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab ja üldistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab uusi ja teadmusmahukaid ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi, arendab teooriaid ning näeb uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi; 4. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 5. dokumenteerib ja esitab oma teadustöö tulemusi, esitab oma eriala teoreetilisi ja rakenduslikke aspekte nii kirjalikult kui ka suuliselt, loogiliselt ja sihtrühmale arusaadavalt, selgitab ja populariseerib laiemalt teaduslikku maailmapilti; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. tegutseb olukorrast olenevalt iseseisvalt või meeskonnas, sealhulgas rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas, rakendab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 8. analüüsib süsteemselt oma pädevusi ja enesetäiendamise vajadusi, täiendab ennast; teadvustab ja populariseerib teadmiste ja oskuste pideva arendamise vajadust; 9. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 10. orienteerub tänapäevases teaduskorralduses.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega. 2. Seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, oskab püstitada hüpoteese ning kavandada ja viia läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust. 3. Analüüsib, sünteesib ja hindab teadusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning oskab näha oma uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi. 4. On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja arusaadav. 5. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 6. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet. 7. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid. 8. On omandanud juhtimis- ja meeskonnatöö oskused, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline. 9. Hindab oma enesetäiendamise vajadust. 10. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse kui teaduse kontekstis, osaleb aktiivselt oma eriala populariseerimisel.

Õppekava läbinud üliõpilane - omab süsteemset ülevaadet Eesti ainelise kultuuri põhimõistetest ja uurimismeetoditest; - tunneb erialaste allikmaterjalidega töötamise võtteid ja oskab neid kasutada iseseisvalt materjali kogumisel ning looval tõlgendamisel; - tunneb Eesti ainelisele kultuurile omast visuaalset ja tehnoloogilist keelt; - oskab erialaseid teadmisi professionaalselt rakendada tänapäevases käsitööloomes; - on tehniliselt ja moraalselt küps töötama valitud erialal kestlike põhimõtete alusel; - on kursis kaasaegse käsitöö arengusuundade ja neid mõjutavate teguritega; - on orienteeritud elukestvale enesetäiendusele.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. mõistab ja oskab selgitada heli- ja visuaaltehnoloogia eripära, tunneb peamisi arengusuundi ning erialaterminoloogiat; 2. oskab kasutada uusimaid heli -ja visuaaltehnoloogia valdkonnas kasutatavaid tehnoloogiad ning neid loovalt rakendada; 3. suudab omandatud tehnilisi oskusi rakendada erinevates kultuuri- ja kunstiprojektides; 4. oskab analüüsida erialaseid probleeme üldhumanitaarses, ajaloolises ning ühiskondlikus kontekstis; 5. omab rahvusvahelist kootöökogemust, tunneb protsessijuhtimist ning on võimeline algatama ja läbi viima erialaseid pädevusi eeldavaid projekte; 6. on oma ühiskondlikku rolli teadvustav erialaspetsialist, kes suudab oma tegevust ja selle tagajärgi reflekteerida ning oma seisukohti selgelt argumenteerida.

Programmi läbinud õppija: 1. seostab õpingute jooksul omandatud muusikatehnoloogiaalaseid teadmisi muusika produtseerimise kontekstis; 2. oskab kuuldeliselt analüüsida loo vormi ja faktuuri produtsendi pilgu läbi; 3. kasutab produtsendi põhilisi töövahendeid, sh MIDI-kontrollereid; 4. kasutab hääle ja instrumentide salvestamiseks vajaminevat helitehnikat; 5. kirjutab laule kasutades teadmisi meloodiast ja harmooniast, muusikalisest vormist ja stiilidest; 6. kirjutab, produtseerib ja miksib enda muusikat.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Arutleb videomängude valdkonna mitmekesisuse ja arengu teemadel selgelt ja erialaste mõistetega. 2. Rakendab videomängude narratiivi disaini teooriat, põhimõtteid ja praktilisi töövõtteid videomängude narratiivi loomiseks professionaalsete tööriistadega erineva suurustega projektides. 3. Analüüsib videomängude narratiive kasutades narratoloogia, mängu-uuringute ja intermediaalse teooria põhimõisteid. 4. Töötab edukalt valdkondade vahelises tiimis, kasutades kaasaegseid praktikaid, sealhulgas selge dokumenteerimine ning tagasisidega arvestamine. 5. Väljendab oma erialaseid ideid nii suuliselt kui kirjalikult erinevates erialastes keskkondades selgelt ja professionaalselt. 6. Reflekteerib oma loomingulist protsessi kasutades erialaseid teoreetilisi ja metoodilisi alused.

Õppekava läbinud üliõpilane: - oskab ühiskonda, meediasüsteeme ja ajakirjandust teoreetiliselt mõtestada ning analüüsida avaliku- ja organisatsioonikommunikatsiooni protsesse; - oskab analüüsida erinevaid auditooriume, nende rolli kommunikatsioonisituatsioonis ning kasutada sobivaid suhtlusvõtteid ja kanaleid; - oskab eri tüüpi andmeid tõlgendada ning kasutada kommunikatsioonieesmärkide saavutamiseks; - oskab koostada tekste ja neid sihtrühmadele edastada, kasutada integreeritud sisuloome võtteid ja loovlahendusi oma tekstide koostamisel; - tunneb head kommunikatsioonitava ja oskab hinnata oma tegevuse eetilisi ning õiguslikke aspekte; - on arendanud eneseanalüüsi võimekust ja ettevõtlikkust erinevates tööalastes situatsioonides, sh mitmekultuurilistes keskkondades.

Õppekava läbinud üliõpilane: -käsitleb süsteemselt kommunikatsiooniprotsesse digikeskkondades, analüüsib kommunikatsiooni ühiskonna ja organisatsiooni tasandil ja rakendab muutuste ellukutsumiseks; -kasutab kommunikatsiooni strateegiliselt ja juhtimisinstrumendina; -kasutab erinevate sihtrühmadega kommunikatsiooniks sobivaid kanaleid ja viise; -arvestab avalikus suhtluses meedialoogikaga ning disainib sellest lähtuvalt sobivad kommunikatsiooniviisid enda ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks; -analüüsib kommunikatsiooniprotsesse sotsiaalteaduslikult; -reflekteerib oma tegevust eetilise kommunikatsiooni valguses.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas; 2. valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada; 3. mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega; 4. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid; 5. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt); 6. avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 7. rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi; 10. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Omab süsteemseid teadmisi erinevatest infohäirete ja mõjutustegevustega seotud teoreetilistest lähenemistest. 2. Mõistab erinevate meediainstitutsioonide rolli infokorratuse tingimustes. 3. Teab ja oskab ära tunda erinevaid infomanipulatsioone ja mõjutustegevusi. 4. Tuvastab ja hindab valeinformatsiooni ja küberohtude mõju oma organisatsioonile ja/või huvipooltele. 5. Disainib ja rakendab meetmeid infohäirete ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Tunneb juhtimise, raamatupidamise, finantsarvestuse ja personalitöö põhimõisteid, dokumentatsiooni ja õigusakte. 2. Valdab organisatsiooni statistilise analüüsi ja infojuhtimise aluseid, mõistes infotehnoloogia rolli. 3. Oskab korraldada ja kaitsta organisatsiooni andmeid ning kasutada meetodeid infohalduse ja riskijuhtimise tõhustamiseks. 4. Teab infoauditi põhimõtteid ja suudab hinnata infohalduse riske.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Kasutab ja tõlgendab teabehalduse mõisteid, õigusakte ja standardeid, analüüsides nende rakendatavust erinevates organisatsioonilistes kontekstides. 2. Kujundab ja arendab dokumendisüsteemi, integreerides selle infosüsteemidega ning rakendades dokumenteerimise, digiteerimise ja arhiveerimise põhimõtteid analüüsi tulemustel põhinevalt. 3. Koostab dokumendihalduse alusdokumente, seob protsessid organisatsiooni tegevustega, määrab metaandmed ja rakendab automatiseerimise. 4. On kursis toimepidevuse tagamise põhimõtetega.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab matemaatika või statistika alaseid süvendatud teadmisi ja oskusi tasemel, mis võimaldab töötada eriala spetsialistina või jätkata õpinguid doktoriõppes; 2) oskab iseseisvalt ülesandeid püstitada, oskab neid matemaatiliste ja statistiliste meetoditega lahendada ning oma tulemusi korrektselt ja arusaadavalt esitada; 3) oskab hinnata enda ja teiste poolt saadud tulemuste adekvaatsust; 4) oskab töötada meeskonnas, hallata aega ja ressursse; 5) oskab loovalt töötada erilase kirjandusega, 6) oskab kasutada enamlevinud rakendustarkvara; 7) on soovi korral saanud rahvusvahelise kogemuse välissemestri või -praktika näol. Lisaks üldistele väljunditele õppekava matemaatilise statistika eriala läbinud üliõpilane: 1) oskab luua tervikliku lahenduse mitmesuguste praktiliste ülesannete korral alates andmekogumisest, puhastamisest, mudelite loomisest ning lõpetades tulemuste kriitilise analüüsi ning esitamisega; 2) oskab analüüsitulemusi esitada nii kirjalikult kui suuliselt, oskab neid selgitada ja põhjendada nii erialaspetsialistidele kui erialavälistele inimestele.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest kõrgel tasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav, seda nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Programmi läbinud õppija: 1. omab terviklikku ettekujutust andmete statistilise analüüsi läbiviimisest; 2. oskab analüüsi põhjal järeldusi teha; 3. oskab valida probleemist ja andmetest lähtuvalt sobiva lahendusmeetodi ja oskab valikut põhjendada; 4. oskab valida tulemuste visualiseerimiseks sobiva lahenduse ja seda põhjendada.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) tunneb rahvusvahelist õigust ja inimõigusi seletavaid teooriaid; 2) valdab õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni ning oskab seda praktikas suuliselt ja kirjalikult kasutada; 3) mõistab ja mõtestab lahti rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ning rahvusvaheliste suhete toimise aluseid; 4) eristab rahvusvahelises suhtlemises osalevaid toimijaid ning avab nende olemuse ja rolli; 5) orienteerub rahvusvahelise õiguse peamiste valdkondade ja inimõiguste regulatsioonis ning seonduvas riikide ja kohtute praktikas; 6) omab praktilisi kogemusi rahvusvahelise õiguse või inimõiguste valdkonnas; 7) lahendab iseseisvalt rahvusvahelist õigust ja inimõigusi puudutavaid keerulisemaid juhtumeid; 8) on harjunud mõtlema kriitiliselt, nägema erinevaid vaatenurki, avaldama arvamust, näitama üles initsiatiivi, võtma vastutust ja osalema meeskonnatöös; 9) on teadlik oma käitumise eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning annab sellele põhjendatud hinnanguid; 10) on võimeline asuma tööle juriidilist kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel, kus on vajalik rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste temaatika süvendatud tundmine.

Õppekava läbinud üliõpilane on võimeline tõendama, et ta: 1) omab süvendatud ja integreeritud teadmisi õiguse peamistest harudest, sealhulgas avalikust, era- ja karistusõigusest, ning nende aluseks olevatest õigusteoreetilistest käsitlustest, õigusprintsiipidest ja kohtupraktikast ja rakendab neid teadmisi kriitiliselt õiguslike probleemide analüüsimisel ja lahendamisel; 2) lahendab iseseisvalt ja meeskonnas analüütiliselt ning strateegiliselt õigusvaidlusi ja õiguse kohaldamisel tekkivaid keerukamaid probleeme, kasutades asjakohaseid õigusnorme, õiguse üldpõhimõtteid ja kohtupraktikat, rakendades sobivaid õigusteaduslikke meetodeid ja arvestades õiguse ühiskondliku mõjuga; 3) koostab sisuliselt ja vormiliselt korrektseid õigusdokumente (lepingud, menetlusdokumendid, õiguslikud arvamused ja analüüsid), arvestades kehtivat materiaal- ja menetlusõigust, juristiameti hoolsust ning olles õiguse rakendamise piires loov ja algatusvõimeline erinevate lahenduste pakkumisel; 4) tunneb peamisi õiguslike vaidluste lahendamise menetlusi (sh kohtu- ja kohtuvälised menetlusi) ning oskab neis sisuliselt osaleda, lähtudes menetlusõiguse põhimõtetest ja ühiskondlike protsesside eripäradest; 5) valdab õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni, rakendab oma analüüsi- ja argumenteerimisoskust nii suulises kui ka kirjalikus professionaalses suhtluses; 6) tunneb juristi kutse-eetika põhimõtteid, väärtusi ja juristi vastutust, mõistab ja analüüsib juristi rolli õigussüsteemis ja ühiskonnas ning tegutseb oma erialases tegevuses eetiliselt, iseseisvalt ja ühiskondlikku vastutust arvestades.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas; 2. valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada; 3. mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega; 4. on oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid; 5. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt); 6. avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 7. rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi; 10. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. tunneb Eesti põhiseaduslikku korda ja riigiõiguse üldpõhimõtteid; 2. tunneb ära põhiseadusliku probleemi ja suudab seda põhiseaduslikku argumentatsiooni kasutades lahendada; 3. tunneb haldusõiguse põhiseaduslikke printsiipe ja põhimõisteid ning haldusmenetluse põhimõtteid ja menetlust; 4. oskab sisustada ehitus- ja planeerimisõiguse mõisteid ning orienteerub üldpõhimõtetes; 5. omab ülevaadet avaliku võimu pädevusest planeerimisvaldkonnas, planeerimisega seotud õigussuhetest ja õiguskaitsemeetmetest; 6. teab kohaliku omavalitsuse õiguse asendit Eesti õiguskorras ja tunneb valdkonda puudutavat olulisemat kohtupraktikat ning kohaliku omavalitsuse üle teostatava sisemise- ja välise järelevalve korraldust.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. Tunneb Eesti põhiseaduslikku korda ja riigiõiguse üldpõhimõtteid 2. Tunneb ära põhiseadusliku probleemi ja suudab seda põhiseaduslikku argumentatsiooni kasutades lahendada 3. Tunneb haldusõiguse põhiseaduslikke printsiipe ja põhimõisteid 4. Tunneb haldusmenetluse põhimõtteid ja menetlust 5. Oskab sisustada ehitus- ja planeerimisõiguse mõisteid ning orienteerub üldpõhimõtetes 6. Teab kohaliku omavalitsuse õiguse asendit Eesti õiguskorras ja tunneb valdkonda puudutavat olulisemat kohtupraktikat 7. Tunneb kohaliku omavalitsuse üle teostatava sisemise ja välise järelevalve korraldust

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. oskab selgitada sotsiaalhooldusõiguse põhiinstituutide ning üldpõhimõtete olemust ning nende vastastikuseid seoseid; 2. mõistab sotsiaalhooldusõiguse erinevaid valdkondi ning kohaldamise spetsiifikat; 3. seostab peamisi rahvusvahelisi lapse õiguse standardeid ning lapse õiguste kaitse mehhanisme; 4. tunneb lapse õiguste üldpõhimõtteid ning nende rakendamist Eesti õiguskorras; 5. analüüsib kaasaegseid lähenemisi trauma kogemusega laste, noorte ja nende perede toetamisel; 6. tunneb lapsepõlvesotsioloogia uue paradigma sisu ja oskab seda seostada lapse õiguste ja lapsepõlvepoliitikatega ning suudab lapsi puudutavaid (laste elu reguleerivaid) poliitikaid kriitiliselt analüüsida.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega teaduses ja tehnoloogias; 2. mõistab, seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, püstitab hüpoteese ning kavandab ja viib läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab ja üldistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab uusi ja teadmusmahukaid ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi, arendab teooriaid ning näeb uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi; 4. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 5. dokumenteerib ja esitab oma teadustöö tulemusi, esitab oma eriala teoreetilisi ja rakenduslikke aspekte nii kirjalikult kui ka suuliselt, loogiliselt ja sihtrühmale arusaadavalt, selgitab ja populariseerib laiemalt teaduslikku maailmapilti; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. tegutseb olukorrast olenevalt iseseisvalt või meeskonnas, sealhulgas rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas, rakendab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 8. analüüsib süsteemselt oma pädevusi ja enesetäiendamise vajadusi, täiendab ennast; teadvustab ja populariseerib teadmiste ja oskuste pideva arendamise vajadust; 9. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 10. orienteerub tänapäevases teaduskorralduses.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega teaduses ja tehnoloogias; 2. mõistab, seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, püstitab hüpoteese ning kavandab ja viib läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab ja üldistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab uusi ja teadmusmahukaid ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi, arendab teooriaid ning näeb uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi; 4. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 5. dokumenteerib ja esitab oma teadustöö tulemusi, esitab oma eriala teoreetilisi ja rakenduslikke aspekte nii kirjalikult kui ka suuliselt, loogiliselt ja sihtrühmale arusaadavalt, selgitab ja populariseerib laiemalt teaduslikku maailmapilti; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. tegutseb olukorrast olenevalt iseseisvalt või meeskonnas, sealhulgas rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas, rakendab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 8. analüüsib süsteemselt oma pädevusi ja enesetäiendamise vajadusi, täiendab ennast; teadvustab ja populariseerib teadmiste ja oskuste pideva arendamise vajadust; 9. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 10. orienteerub tänapäevases teaduskorralduses.

Programmi läbinud õppija: 1. tunneb kogukondade arendamise valdkonna põhimõtteid ja eetilisi aluseid; 2. teab dialoogilise kogukondade arendamise lähtealuseid; 3. rakendab dialoogilise ruumiloome põhimõtteid; 4. rakendab dialoogilisele lähenemisele tuginevaid meetodeid kogukondadega koostööd tehes; 5. teab kogukondade toimevõimekuse ja navigeerimise toimevõimekuse mehhanisme ning dünaamikaid; 6. oskab analüüsida kogukondade profiile ja kogukondades toimuvaid muutuste protsesse; 7. mõistab horisontaalse ekspertsuse rakendamise olulisust kogukondade arendamise valdkonnas.

Programmi läbinu: 1. mõistab kogukondade ja ankurasutustega seotud teoreetilisi käsitlusi; 2. seostab teoreetilisi käsitlusi praktiliste tööriistadega; 3. kavandab kogukonna arendamise tegevusi koos kogukonnaga; 4. rakendab kaasaegse kogukonna arendamise põhimõtteid praktilises töös kogukonnaga; 5. valdab kogukonnaarendaja enesehoiu võtteid; 6. analüüsib oma tegevust kogukonnaarendajana ning teeb eneseanalüüsist tulenevalt muudatusi oma tegevusse.

Programmi läbinud õppija: 1. omab teadmisi isiksusepsühholoogiast ja individuaalsetest erinevustest, suhtlemispsühholoogiast, nõustamisest, inimkäitumisest organisatsioonis; 2. teab karjääriplaneerimise põhimõtted, karjäärinõustamise süsteemi ülesehitust, meetodeid karjäärinõustamiseks; 3. rakendab omandatud esmaseid teadmisi karjääriteooriatest, tööturust, haridusvõimalustest ja teadusuuringutest nõustamisvajaduse analüüsimisel; 4. koostab esmase karjääriplaneerimise tegevuskava.

Õppekava läbinud üliõpilane: * omab süsteemseid teadmisi turismi- ja puhkemajanduse põhimõistetest, -teooriatest, -meetoditest, rakendusviisidest ja suundumustest * hindab turismi ja ühiskonna vastastikust rolli ja mõju keskkonnale arvestades jätkusuutlikkuse ja eetilisuse aspektidega * kasutab sobivaid meetodeid, tehnoloogiaid ja tarkvarasid õpi- ja tööülesannete lahendamisel * suhtleb ja argumenteerib erialastel teemadel eesti, inglise ja soome keeles suuliselt ja kirjalikult * on omandanud teenindusmõttelaadi ja -hoiakud, teadmised turismiettevõtte loomiseks, arendamiseks ja juhtimiseks * juhib iseennast ja meeskonda ning töötab meeskonnas, loob seoseid ja lahendab probleeme analüütiliselt * tunneb sõltuvalt erialasisesest spetsialiseerumisest majutus- ja spaa- või turismiettevõtluse olemust, funktsioneerimise põhimõtteid ja juhtimist.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) on omandanud teadmised ja mitmekülgsed erialalised oskused töötamiseks põhikooli ja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana või spordialatreenerina; 2) on omandanud teadmised, oskused ja arusaamad valitud spordialal treeneri kutsestandardi V kutseastme tasemel; 3) on võimeline iseseisvalt juhtima igapäevase õppe-kasvatustöö keskkonnas õppeprotsessi; 4) oskab erialalises tegevuses väärtustada elukestvat õpet ja tugineda kutsetöös pidevale enesetäiendamisele; 5) omab erialaste probleemide teadusliku analüüsi oskust; 6) oskab teadusliku uurimistöö planeerimisel ja teostamisel lähtuda teadustöö eetika põhimõtetest.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma erialal ning põhjalikke teadmisi uurimistöö kitsamas osas; 2. valdab, kombineerib ja arendab oma eriala uurimismeetodeid. Oskab neid rakendada ning ümber hinnata ja laiendada. Mõistab ja üldistab erialade vaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases teadussuhtluses (publikatsioonid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, konverentsid, seminarid jmt). On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav; 5. püstitab iseseisvalt uurimisküsimusi ja hüpoteese, kavandab ja viib läbi uurimistööd uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside paikapidavuse hindamiseks; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma erialaspetsiifilisi üldpädevusi nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel; 9. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd.

Õppekava läbinud üliõpilane: - mõistab ühiskonna toimimise, kogukonna ja kestlikkuse teoreetilisi käsitlusi ning kasutab teadmisi majanduslikust, kultuurilisest, sotsiaalsest ja looduskeskkonna koosmõjust kogukondade arendamisel; - väärtustab humanistlikku lähenemist ja inimõigusi kogukondade arendamisel, lähtub nendest põhimõtetest erinevate otsustus- ja planeerimisprotsesside juures; - kasutab mitmekesiseid sotsiaalteaduslikke uurimis- ja analüüsimeetodeid; - oskab analüüsida globaalsete protsesside (nt kliimamuutus, ränne, vananemine, töö automatiseerumine, andmestumine) mõju inimestele ja kogukondadele, sh hinnata riske; - tunneb inimeste tegutsemisvõimelisuse (agency) olemust, kasutab meetodeid inimeste tegutsemisvõimelisuse tõstmiseks; - hindab olukordi, ühiskonna ja kogukonna ressursse ning planeerib ja viib ellu toimivaid lahendusi, sh kasutades selleks sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse, koosloome ja disainmõtlemise vahendeid; - algatab ja juhib koostööd erinevate inimeste, erialade, tasandite ja valdkondade esindajate vahel, kasutades kaasaegseid koosloome/koostöö viise; - reflekteerib oma tegevust ja kohandab plaane kogukonna arendamise eesmärgist lähtuvalt.

Õppekava läbinud üliõpilane: • omab ülevaadet sotsiaalteaduste teoreetilistest ja metodoloogilistest alustest. • analüüsib ühiskonna toimimise põhimõtteid ja valdkondade vahelisi seoseid mikro-, meso- ja makrotasanditel. • analüüsib valdkonnasisest interdistsiplinaarsust ning rakendab neid teadmisi praktikas. • analüüsib erinevatest vaatenurkadest ühiskondlikke protsesse ja nähtuseid, nende mõju indiviididele ja indiviidide agentsust protsesside kujundamisel. • analüüsib enda professionaalse tegevusega võrreldavaid, seostatavaid ja ülekantavaid rahvusvahelisi tööpraktikaid. • seostab läbitud mikrokraadidest omandatud üldoskuseid ja individuaalseid teadmisi ning analüüsib neid laiemas sotsiaalteaduslikus kontekstis. • juhib ja reflekteerib teadlikult enda professionaalseid valikuid. • teeb koostööd erineva tausta ja hoiakutega inimestega ning järgib oma käitumisviisides kaasaegseid eetilisi ja ühiskondlikke norme.

Õppekava läbinud üliõpilane: - tunneb ühiskonna majandusliku, poliitilise, õigusliku ja tehnoloogilise toimimise ning muutumise protsesse ja institutsioone; - tunneb erinevaid andmestikke ning tehnikaid analüüsimaks ja tõlgendamaks muutusi majanduses, rahvastikus, kogukonnas, institutsioonides, elustiilis ning ühiskonna andmestumisega seonduvaid arenguid; - tunneb ja oskab rakendada arengustrateegiate loomise ning disainmõtlemise- ja juhtimise tehnikaid, oskab analüüsida indiviidi käitumist ja rolli muutuste protsessis ning teadmisi rakendada, tunneb ja oskab rakendada enesejuhtimise võtteid; - oskab arvestada kommunikatsiooni rolli muutuste kujundamisel ja teadmisi rakendada.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel üliõpilane: 1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest kõrgel tasemel ning valdab ja kohandab oma uurimisvaldkonna uurimismetoodikaid. 2. Oskab hinnata ja üldistada teadusvaldkonna siseseid ja valdkondade vahelisi teadmisi ning meetodeid. 3. Oskab analüüsida, sünteesida ja hinnata keerulisi ja uusi ideid, määratleda haridusvaldkonna uurimisprobleeme, püstitada uurimisküsimusi ja luua teooriaid. 4. Oskab algatada, kavandada, rakendada ja hinnata kriitiliselt haridusvaldkonna uurimis- ja arendustöid. 5. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik. 6. Oskab juhtida protsesse ja inimesi ning teha nendega seonduvalt strateegilisi otsuseid. 7. On oma tegevustes eetiline, lähtub heast teadustavast, on teadlik intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 8. On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav. 9. On koostööd tehes avatud ja paindlik, oskab anda edasiviivat tagasisidet ning ise selle põhjal tegevust kavandada. 10. Oskab rakendada refleksiooni oma kogemuste süsteemseks analüüsiks ja professionaalse arengu kavandamiseks.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes. 2. Seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt. 3. Analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid. 4. On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles. 5. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 6. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet. 7. On oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid. 8. Juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline. 9. Rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil. 10. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest kõrgel tasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes. 2. Seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt. 3. Analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid. 4. On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav, seda nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles. 5. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 6. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet. 7. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid. 8. Juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline. 9. Rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil. 10. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. Omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma erialal ning põhjalikke teadmisi uurimistöö kitsamas osas. 2. Valdab, kombineerib ja arendab oma eriala uurimismeetodeid. Oskab neid rakendada ning ümber hinnata ja laiendada. Mõistab ja üldistab erialade vaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust. 3. Analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid. 4. Esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases teadussuhtluses (publikatsioonid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, konverentsid, seminarid jmt). On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav. 5. Püstitab iseseisvalt uurimisküsimusi ja hüpoteese, kavandab ja viib läbi uurimistööd uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside paikapidavuse hindamiseks. 6. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 7. Rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma erialaspetsiifilisi üldpädevusi nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil. 8. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel. 9. Juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. Omab põhjalikke teaduspõhiseid erialaseid teadmisi, tunneb eriala ja selle aladistsipliinide peamisi lähenemisi ja mõttevoole, on kursis eriala nüüdisaegsete arengutendentsidega ning omab süvendatud teadmisi oma uurimisvaldkonnas. 2. Valdab oma eriala uurimismeetodeid ja metoodikaid, oskab neid rakendada ning kohandada, laiendada ja uuendada. 3. Mõistab enda uurimisvaldkonna ja eriala interdistsiplinaarseid seoseid teiste teadusharudega. 4. On oma akadeemilises tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik; hindab, analüüsib ja sünteesib teadusmahukaid ja uusi ideid. 5. Esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma originaalseid ja uusi seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (konverentsid, seminarid jmt). 6. Avaldab oma uudseid ning originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes. 7. Rakendab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid oma teadustöö tutvustamisel mitteakadeemilisele publikule. 8. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil. 9. Rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma üldpädevusi. 10. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant: 1. On oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega teaduses ja tehnoloogias. 2. Mõistab, seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, püstitab hüpoteese ning kavandab ja viib läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab ja üldistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust. 3. Analüüsib, sünteesib ja hindab uusi ja teadmusmahukaid ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi, arendab teooriaid ning näeb uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi; 4. Algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet. 5. Dokumenteerib ja esitab oma teadustöö tulemusi, esitab oma eriala teoreetilisi ja rakenduslikke aspekte nii kirjalikult kui suuliselt, loogiliselt ja sihtrühmale arusaadavalt, selgitab ja populariseerib laiemalt teaduslikku maailmapilti. 6. On oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest. 7. Tegutseb olukorrast olenevalt iseseisvalt või meeskonnas, sealhulgas rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas, rakendab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi. 8. Analüüsib süsteemselt oma pädevusi ja enesetäiendamise vajadusi, täiendab ennast; teadvustab ja populariseerib teadmiste ja oskuste pideva arendamise vajadust. 9. Annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil. 10. Orienteerub tänapäevases teaduskorralduses.