Magistriõppe õppekava lõpetamise üliõpilane: ● omab süsteemset ülevaadet ja laiaulatuslikke teadmisi kaasaegsetest hübriidohtudest, nende ilmnemise vormidest, riskidest, globaliseerumisest tulenevatest väljakutsetest ja suundumustest ning nende mõjust regionaalsele ja riiklikule sise- ja piirijulgeolekule; ● edendab sisejulgeoleku tagamisel austust põhiõiguste, kutsealaste ja eetiliste standardite vastu; ● töötab välja lahendusi ning analüüsib sotsiaalse vastupanuvõime ja kaitsevõime meetodeid hübriidohtudele reageerimiseks; ● rakendab strateegilise ja kriisikommunikatsiooni oskusi hübriidohtude kontekstis arvestades eetilisi väärtusi ning hindab tulemuslikkust; ● kogub ja süstematiseerib empiirilisi andmeid uurimisprobleemide lahendamiseks ning viib iseseisvalt läbi väikesemahulisi teadusuuringuid hübriidohtude valdkonnas; ● demonstreerib suutlikkust töötada strateegilist mõtlemist nõudvatel ametikohtadel, mõistab hübriidohtudega seotud väljakutseid ja vastuolusid ja tuleb nendega toime, ning on pühendunud pidevale õppimisele ja professionaalsele arengule.

Magistriõppe õppekava lõpetamisel üliõpilane: • tunneb sisejulgeoleku ja siseturvalisuse organisatsioonide süsteemi, arengusuundi ja valdkonna õigusakte; • mõistab tänapäevaseid julgeolekuohte ja Eesti julgeolekut tagavate struktuuride toimimist; • tegutseb loovalt, innovaatiliselt ja paindlikult erinevates situatsioonides; • analüüsib siseturvalisuse valdkonna vajadusi, planeerib ressursse, juhib inimesi ja tegevusi, sh ametkondade ülest ja rahvusvahelist koostööd; • viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid; • on valmis enese erialaseks täiendamiseks elukestva õppe raames, sh doktoriõppes ja oma teadmiste ning kogemuste edasiandmiseks.

Õppekava läbimisel lõpetaja: teab ja mõistab: • piiriülese haldamise ja rahvusvahelise koostööga seotud Euroopa Liidu ja rahvusvahelist seadusandlust, strateegiaid ja korda, • kuidas kriitiliselt hinnata organisatsiooni arengupotentsiaali piirivalve kvaliteedijuhtimise põhimõtete kontekstis, • Euroopa piirijulgeoleku konteksti strateegilisel tasandil. oskab: • tõhusalt suhelda erinevaid erialasid ja kultuure koondavates kontekstides, • töötada tõhusalt ja iseseisvalt ning koostöös teiste riikide piirihalduse eest vastutavate asutuste töötajatega, • rakendada tööalaseid ja teadustööoskusi, toetudes vastavate andmete/informatsiooni ulatuslikule kriitilisele analüüsile, et anda tõenduspõhiseid soovitusi piirihalduse tõhustamiseks Euroopa kontekstis. võtab vastutuse: • integreerida ja edendada põhiõigusi, erialaseid ja eetikastandardeid kõikides piirivalve tegevustes, • rakendada sobivaid vahendeid ja võtteid, et hallata kõiki vahendeid, maksimeerida nende kasutust piirihalduse organisatoorsete eesmärkide kooskõlastamisel riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste sidusgruppide ootustega, • tagada teadmistepõhine strateegiline lähenemine Euroopa piirihaldusele, • edendada piirivalvetegevuste üleeuroopalist koostööd, kooskõlastust ja koostalitlust, • jätkuvalt kasutada õppimisvõimalusi ja edendada erialast arengut kogu organisatsioonis.

1. Omab süstemaatilist ülevaadet ja laialdasi teadmisi kaasaegsetest hübriidohtudest, nende avaldumisvormidest, riskidest, väljakutsetest ja globaliseerumisest tulenevatest suundumustest ning nende mõjust piirkondlikule ja riiklikule sise- ja piiriturvalisusele. 2. Töötab välja lahendusi ühiskondliku vastupanuvõime tõstmiseks ja arendab kaitsemeetodeid hübriidohtudele reageerimiseks. 3. Näitab suutlikkust töötada strateegilist mõtlemist nõudvatel ametikohtadel, mõistab ja suudab toime tulla hübriidohtudega seotud väljakutsete ja vastuoludega ning on pühendunud pidevale õppe- ja professionaalsele arengule.

- omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi tänapäevastest hübriidohtudest, nende avaldumisvormidest, globaliseerumisest tulenevatest riskidest, väljakutsetest ja suundumustest ning nende mõjust regionaalsele ja riiklikule sise- ja piirijulgeolekule. - järgib põhiõigusi ning professionaalseid ja eetilisi standardeid sisejulgeoleku tagamisel.; - näitab suutlikkust töötada strateegilist mõtlemist nõudvatel ametikohtadel ning mõistab ja tuleb toime hübriidohtudega seotud väljakutsete ja vastuoludega.

1) analüüsib vaenuliku mõjutustegevuse ohte, tunneb selle meetodeid ning rakendab psühholoogilise kaitse ja meediasuhtluse põhimõtteid; 2) hindab Eestit ümbritsevat julgeolekukeskkonda, tunneb riigikaitsesüsteemi toimimist ning analüüsib hübriidohtude mõju siseturvalisusele; 3) analüüsib küberjulgeoleku ja küberkuritegevuse põhimõtteid, hindab küberohtude mõju ning rakendab küberturvalisuse ja andmekaitse meetmeid.

1) analüüsib ja hindab teenuse modifitseerimise vajadust ning loob teenustesse uusi protsesse, kasutades selleks kaugseire tehnoloogiaid, teadmisi kaugseire platvormide, sensorite ja seireinfo olemuse kohta; 2) analüüsib ja planeerib teadmushalduse, side- ja infoliikumise süsteeme, tagades nende tõhusa ja nõuetekohase toimimise; 3) hindab küberjulgeoleku riske, analüüsib küberohtude ja -kuritegevuse mustreid ning rakendab küberturvalisuse ja andmekaitse põhimõtteid; 4) planeerib UAV andmehõive missioone ja kasutab fotogrammeetria ning masinõppe tarkvarasid kaugseireandmete väärindamiseks.

1. Ennetab süütegusid ja rakendab sobivaid taktikaid ning meetmeid vastavalt süütegude ja muude korrarikkumiste soodustegurite analüüsile. 2. Viib oma pädevuse piires läbi riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle. 3. Kohaldab oma pädevuse piires riikliku järelevalve meetmeid ja koostab dokumendid. 4. Tunneb elulises juhtumis ära väärteo tunnused. 5. Menetleb oma pädevuse piires enamlevinud väärtegusid ja koostab menetlusdokumendid.

1. Analüüsib kriisiolukordi lähtudes kehtivast õigusraamistikust. 2. Hindab juhtumianalüüsi põhjal kriisikommunikatsiooni vahendite, sh ohuteavituse kasutamise võimalusi kriisijuhtimise eesmärkide toetamisel. 3. Koostab kriisikommunikatsiooni tegevuskava kriisijuhtimise olukorra lahendamiseks, arvestades õigusraamistikku, kriisiplaane, sihtrühmi ja asutustevahelist koostööd. 4. Kavandab kriisikommunikatsiooni vastavalt asutustevahelise vastutuse ja ülesannete jaotusele kriisijuhtimises ja korraldab kriisikommunikatsiooni.

• Analüüsib kriitiliste sündmuste mõju avalikkusele ja rakendab kriisikommunikatsiooni meetmeid eri sihtrühmadele. • Rakendab kriisireguleerimise ja laiapindse riigikaitse põhimõtteid ning koordineerib ametkondadevahelist koostööd hädaolukorra lahendamisel. • Viib läbi hädaolukorra riski- ja võimeanalüüsi ning hindab elutähtsate teenuste toimepidevust. • Analüüsib organisatsiooni valmisolekut kriisideks ning kavandab kriisireguleerimise õppusi koostöö ja toimepidevuse tagamiseks.

1) mõistab teadmuse ja teabe halduse põhimõisteid ning suudab analüüsida ja planeerida vastavaid tehnoloogilisi süsteeme ja protsesse; 2) tunneb organiseeritud kuritegevuse vorme ja rahapesu mehhanisme ning oskab analüüsida nende mõju ühiskonnale ja õiguskaitsemeetmete tõhusust;​ 3) teab integreeritud piirihalduse strateegiaid ning suudab kriitiliselt hinnata Schengeni ala toimimist ja sisserändepoliitikaid; 4) analüüsib merealade jaotust ja nendes kehtivaid reegleid, seostades mereõigust julgeoleku- ja korrakaitseõigusega; 5) mõistab terrorismi ajaloolist tausta ja mõju julgeolekule ning selgitab rahvusvaheliste missioonide õiguslikku regulatsiooni ja ettevalmistuspõhimõtteid.

1. Tuvastab keeldude ja piirangutega kaupu. 2. Viib läbi keeldude ja piirangutega kaupade tolliformaalsusi. 3. Selgitab infoturbe ja küberturvalisuse põhimõtteid digitaalses tarneahelas. 4. Analüüsib ja hindab küberturberiske logistika infosüsteemides ning partnerite andmevahetuses. 5. Rakendab küberturvalisuse meetmeid logistika protsesside kaitseks. 6. Analüüsib küberintsidentide mõju logistikaahelatele.

1. Selgitab kaupade hoiustamise ja laotehnoloogiate põhimõtteid logistikas. 2. Kavandab lao üldplaneeringu ja laoprotsessid lähtudes kaupade liikumisest ja ladustamisnõuetest. 3. Hindab laotegevuse vastavust tolli- ja maksunõuetele ning tuvastab riskikohad. 4. Selgitab tolliõiguse ja tollipoliitika põhimõtteid ning tolliprotseduure. 5. Rakendab tolliprotseduure kaupade liikumisel rahvusvahelises tarneahelas. 6. Analüüsib tollimeetmete mõju kaupade liikumisele rahvusvahelises tarneahelas.

- õppija rakendab tolliõiguse ja tollipoliitika põhimõtteid; - õppija analüüsib rahvusvahelise kaubanduse tarneahelates tolliprotseduure; - õppija analüüsib keelde ja piiranguid kaupadele ning eriloaga kaupu.

1. selgitab tolliõigust ja tollipoliitika eesmärke ning tolliprotseduure; 2. iseloomustab rahvusvahelise kaubanduse tarneahelas kaupadele rakenduvaid meetmeid; 3. tuvastab keeldude ja piirangutega kaupu; 4. viib läbi keeldude ja piirangutega kaupade tolliformaalsusi.

1) rakendab ehitiste ülevaatusel korralduslikke ja ehituslikke tuleohutusnõudeid, mõistab riikliku järelevalve ja väärteomenetluse õiguslikku raamistikku; 2) hindab planeeringu, projekti ja ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele; 3) oskab valida ehitise vajadustest lähtudes tuleohutust tagava tehnilise lahenduse; 4) oskab hinnata tuleohutustoodete ja -teenuste tuleohutusnõuetele vastavust dokumentide alusel; 5) rakendab tuleohutuskorralduslikke põhimõtteid objekti tuleohutusalase hinnangu andmisel.