Leia sobiv programm

- omab laialdasi erialaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis on vajalikud tööks tõlkijana riigiasutustes, ettevõtetes, rahvusvahelistes ja muudes organisatsioonides - oskab hinnata enda teadmiste täiendamise vajadusi ja omab eeldusi õpingute jätkamiseks doktoriõppes või elukestvas õppes - on suutlik omandatud teadmisi ja oskusi süsteemselt, kuid paindlikult rakendama erialases töös, omab teadmisi kirjaliku tõlke olemusest, tõlketurust ja tõlke-eetikast - on algatusvõimeline, suudab töötada nii iseseisvalt kui meeskonnas - oskab planeerida ja juhtida tõlkeprojekti ja hinnata tõlkeprojekti tulemust - on võimeline tegema argumenteeritud ja konstruktiivset tõlkekriitikat ja põhjendama enda tehtud tõlkevalikuid

1) omab põhjalikke teadmisi eesti kirjanduses, maailmakirjanduses või teatriteaduses; 2) omab taustateadmisi, mis võimaldavad eriala probleeme vaadelda üldhumanitaarses, ajaloolises ning ühiskondlikus kontekstis; 3) tunneb hõlmavalt valitud eriala uurimismeetodeid ja teoreetilisi printsiipe ning oskab neid rakendada; 4) suudab vähemalt ühes võõrkeeles diskuteerida erialaste probleemide üle; 5) suudab töötada erialast kompetentsi eeldaval ametikohal (uurimisasutuses, koolis, raamatukogus, muuseumis, arhiivis, kirjastuses, teatris vm). 6) oskab seostada oma uurimisvaldkonda praktiliste rakendusvõimalustega, näha oma teadmiste rakendamise võimalusi ühiskonnas esiletulevate probleemide rakendamisel.

- on omandanud teadmised kirjandusteooria, kirjanduskriitika, kirjandusloo ja võrdleva kirjandusteaduse valdkonnas - on omandanud süsteemse ülevaate kirjandusteaduses kasutatavatest teooriatest ja metodoloogiatest - oskab kasutada omandatud teadmisi nii loovas kui ka analüütilises tekstiloomes; oskus kirjutada kirjanduskriitikat - oskab kirjutada kirjandusteaduslikke artikleid ning uurimusi - oskab näha seoseid eri kultuurialade vahel; suudab osaleda aktiivselt eesti kultuuri- ja kirjanduselus

Õppekava läbinud õppija: - leiab ja kasutab usaldusväärset teavet farmakoteraapiaalaste küsimuste kohta; - hindab ja maandab polüteraapia ohte (ravimite koos- ja kõrvaltoimed); - hindab ja parandab ravisoostumust; - suhtleb erinevate tervishoiutöötajate ning patsientidega, et edendada ravimite asjakohast kasutamist; - nõustab arste, õdesid ja patsiente farmakoteraapia küsimustes; - rakendab omandatud teadmisi otsustusprotsessides ja on võimeline töötama kliinilise farmaatsia spetsialistina erinevates tervishoiu valdkondades (esmatasand, haigla).

Õppekava läbinud üliõpilane: - Teab toitainete biokeemia, füsioloogia ja ainevahetuse aluseid. - Oskab hinnata patsientide kliinilisest seisundist sõltuvaid vajadusi kliinilise toitmise osas. - Teab stressi metaboolse reaktsiooni põhimõtteid ja insuliiniresistentsuse kontseptsiooni. - Teab kirurgilise stressi vähendamise põhimõtteid ning perioperatiivse ja kriitilises seisundis patsiendi toitmise juhtimist. - Omab teadmisi pahaloomulise kasvajaga patsientide eriliste toitumisprobleemide ja seedetrakti haigustega patsientide eritoitumise probleemidest. - Mõistab hälbinud vedelikutasakaalu tagajärgi ning tunneb alkoholi mõju ainevahetusele ja toitumisele tervena ja haiguste korral. - Mõistab peavigastuste ja põletushaavade metaboolseid mõjusid. - Mõistab maksa, neeru, aju ja hingamisteid mõjutavate haiguste toitmisalaseid tagajärgi, suudab välja töötada neile patsientidele sobiva dieedi ning metaboolse sündroomi, rasvumise, diabeedi, anorexia nervosa ja toiduallergiate dieedisoovitused. Orienteerub koduse kunstliku toitmise iseärasustes. - Oskab kasutada põhilisi statistilisi ja meditsiiniuuringute tööriistu toitmise kavandamiseks. - Valdab kirjanduse kriitilise analüüsi ja tõlgendamise ning teaduskirjutiste koostamise ja esitlusoskuste meetodeid.

Õppekava läbinud üliõpilane: - mõistab ühiskonna toimimise, kogukonna ja kestlikkuse teoreetilisi käsitlusi ning kasutab teadmisi majanduslikust, kultuurilisest, sotsiaalsest ja looduskeskkonna koosmõjust kogukondade arendamisel; - väärtustab humanistlikku lähenemist ja inimõigusi kogukondade arendamisel, lähtub nendest põhimõtetest erinevate otsustus- ja planeerimisprotsesside juures; - kasutab mitmekesiseid sotsiaalteaduslikke uurimis- ja analüüsimeetodeid; - oskab analüüsida globaalsete protsesside (nt kliimamuutus, ränne, vananemine, töö automatiseerumine, andmestumine) mõju inimestele ja kogukondadele, sh hinnata riske; - tunneb inimeste tegutsemisvõimelisuse (agency) olemust, kasutab meetodeid inimeste tegutsemisvõimelisuse tõstmiseks; - hindab olukordi, ühiskonna ja kogukonna ressursse ning planeerib ja viib ellu toimivaid lahendusi, sh kasutades selleks sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse, koosloome ja disainmõtlemise vahendeid; - algatab ja juhib koostööd erinevate inimeste, erialade, tasandite ja valdkondade esindajate vahel, kasutades kaasaegseid koosloome/koostöö viise; - reflekteerib oma tegevust ja kohandab plaane kogukonna arendamise eesmärgist lähtuvalt.

- omab laiapõhjalisi teadmisi eriala mõistetest, teoreetilistest lähtekohtadest, arengusuundadest, uurimismeetoditest ja nende rakendamise võimalustest Eestis ja maailmas; - kasutab nii avalikus-, era- kui kolmandas sektoris põlvkondadevahelise lõimumise komplekssete ülesannete lahendamiseks kaasaegseid interdistsiplinaarseid meetodeid, näidates tõenduspõhiselt pakutavate lahenduste mõju; - rakendab omandatud teadmisi kestlikult ja strateegiliselt põlvkondi lõimiva kogukonna identiteedi, kultuuri ning tervena vananemise keskkonna kujundamisel, näidates üles algatusvõimet, loovust ja kasutades meeskonna juhtimise oskusi; - hindab kriitiliselt, kontseptualiseerib ning analüüsib kogukonnatööd, sh tervena vananemise keskkonna võimalusi ning põlvkondadevahelise lõimumise protsesse avalikus, era- ja kolmandas sektoris nii Eestis kui teistes riikides; - juhib põlvkondade lõimingu korraldajate võrgustikutööd, hinnates seejuures enda ja teiste arenguvajadusi ja -võimalusi ning toetades teiste õppimist neid juhendades või muul viisil; - tegutseb eetiliselt ja sotsiaalselt vastutustundlikult inimeste, sh vanemate inimeste kaasamisel kogukonda ja tööturule, suhtudes sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse.

Õppekava läbinud üliõpilane: • omab ülevaadet sotsiaalteaduste teoreetilistest ja metodoloogilistest alustest. • analüüsib ühiskonna toimimise põhimõtteid ja valdkondade vahelisi seoseid mikro-, meso- ja makrotasanditel. • analüüsib valdkonnasisest interdistsiplinaarsust ning rakendab neid teadmisi praktikas. • analüüsib erinevatest vaatenurkadest ühiskondlikke protsesse ja nähtuseid, nende mõju indiviididele ja indiviidide agentsust protsesside kujundamisel. • analüüsib enda professionaalse tegevusega võrreldavaid, seostatavaid ja ülekantavaid rahvusvahelisi tööpraktikaid. • seostab läbitud mikrokraadidest omandatud üldoskuseid ja individuaalseid teadmisi ning analüüsib neid laiemas sotsiaalteaduslikus kontekstis. • juhib ja reflekteerib teadlikult enda professionaalseid valikuid. • teeb koostööd erineva tausta ja hoiakutega inimestega ning järgib oma käitumisviisides kaasaegseid eetilisi ja ühiskondlikke norme.

- juhib koreograafiliste, sh loovuurimuslike teoste loomist, sõnastades erialaga seotud uurimisküsimusi ja lahendades loomeprotsessi kunstilisi ning korralduslikke probleeme asjakohaste uurimismeetodite ja teoreetiliste käsitluste abil; - lahendab erialaseid ja interdistsiplinaarseid keerukaid probleeme loovalt ja koostöös, rakendab tõenduspõhiseid meetodeid ning analüüsib nende mõju loomeprotsessile ja õpetamispraktikale professionaalses ning rahvusvahelises kontekstis; - lõimib loometöös erinevaid kunstiliike, meediume ja tehnoloogiaid, kujundades terviklikke, kontekstiteadlikke ja kestlikke koreograafilisi lahendusi; - rakendab oma teadmisi ja oskusi strateegiliselt koreograafia valdkonna professionaalses praktikas, näidates loovust, algatusvõimet ja vastutustunnet ning arvestades valdkonna arengusuundade ja ühiskondlike protsessidega; - hindab enda ja teiste arenguvajadusi ning toetab õppimist õpetamise, juhendamise või mentorluse kaudu, olles valmis edasiseks professionaalseks ja akadeemiliseks arenguks, sh doktoriõppeks.

Õppekava läbinu: 1) oskab analüüsida ühiskonna erinevates valdkondades toimuvate protsesside omavahelisi seoseid; 2) oskab hankida, analüüsida ja analüüsida oma kutse- ja ametialases tegevuses ilmnevat teavet ning leida võimalusi selle rakendamiseks; 3) mõistab pideva erialase enesetäiendamise vajalikkust; 4) oskab end ja oma eriala peamiseid ideid väljendada suuliselt ja kirjalikult ühes võõrkeeles; 5) austab teiste inimeste inimväärikust ja arvamuste paljusust; 6) omab võimekust jätkata õpinguid doktoriõppes; 7) omab süsteemset ülevaadet kristluse mõjudest Euroopa kultuurile selle erinevates avaldumisvormides ja suudab neid analüüsida; 8) oskab argumenteeritult analüüsida ja tutvustada religioonidevahelisi suhteid kaasajal ning juhtida dialoogi; 9) oskab analüüsida teaduse ja religiooni vahekorda ühiskonnas; 10) on suuteline oma teadmisi edasi andma õpetamise, juhendamise või muul teel ning omab selleks vajalikke suhtlemis- ja argumenteerimisoskusi; 11) on võimeline osalema kristlikku kultuurilugu ja religioosseid teemasid käsitlevas diskussioonis ja akadeemilises uurimistegevuses; 12) omab võimekust töötada erialal, kus eeldatakse religiooniloo ning kristliku kultuuriloo alast kompetentsi.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab põhjalikke teadmisi kultuurikorraldusest; 2) omab taustateadmisi, mis võimaldavad kultuurikorralduse probleeme vaadelda üldhumanitaarses ning ühiskondlikus kontekstis; 3) tunneb hõlmavalt kultuurikorralduse eriala uurimismeetodeid ja teoreetilisi printsiipe ning oskab neid rakendada; 4) suudab töötada kultuurikorralduse alast kompetentsust eeldaval ametikohal (kohalikus omavalitsuses, koolis, raamatukogus, muuseumis või mõnes muus kultuuriasutuses).

Õppekava lõpetaja: 1) omab ülevaadet peamistest teoreetilistest lähenemistest, praktikapõhistest uurimismeetoditest ja põhimõistetest kultuuripärandi loovrakenduste vallas ning oskab neid teadmisi erialases tegevuses rakendada; 2) omab süvendatud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi ühes loomevaldkonnas ning oskab leida, sõnastada ja lahendada erialaseid uurimisprobleeme; 3) oskab erialaseid teadmisi, oskusi ja uurimistulemusi rakendada erialases loome-, teadus- ja arendustöös ning on võimeline oma erialaseid seisukohti korrektselt väljendama; 4) on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest ja ühiskondlikust rollist; 5) tunneb projekti- ja protsessijuhtimist ning oskab vastavaid oskusi kasutada erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal spetsialistina töötades; 6) oskab kriitiliselt hinnata enda ja teiste erialast ettevalmistust, praktilist tegevust ja jätkuõppe vajadusi ning on valmis töötama oma erialal pädeva ja vastutustundliku juhendajana; 7) on valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse.

Magistriõppe täies mahus läbinud üliõpilase: A. Erialased teadmised: - omab süvateadmisi lääne kultuuriruumi kujutavkunsti, visuaalkultuuri, disaini ja arhitektuuri ajaloost; - omab ülevaadet kaasaegse kunstiteaduse, sh kunsti, disaini ja arhitektuuri uurimise meetoditest ja peamistest teoreetilistest suundadest; - tunneb eriala terminoloogiat ja aktuaalseid probleeme ning oskab neid erialatöös rakendada; - omab süvendatud teadmisi vähemalt ühes eriala kitsamas valdkonnas; - oskab hinnata kunstiteaduse positsiooni, seoseid teiste teadusvaldkondadega ja ühiskondlikku rolli. B. Erialased oskused: - oskab hinnata, analüüsida ja tõlgendada visuaalse, objektilise ja ruumilise kultuuri nähtusi ja arenguid; - on pädev lahendama praktilisi ja teoreetilisi ülesandeid vähemalt ühes eriala kitsamas valdkonnas; - on pädev algatusvõimeliseks, loovaks, vastutustundlikuks ja eetiliselt teadlikuks erialatööks ning oskab kriitiliselt analüüsida oma erialast tegevust; - omab vajalikku ettevalmistust õpingute jätkamiseks doktoriõppes ja osalemiseks uurimistöös. C. Üldoskused: - oskab hinnata ja analüüsida kultuuri arenguprotsesse; - väärtustab professionaalseid hoiakuid ja teadvustab erialase tegevuse rolli ühiskonnas; suudab mõelda kriitiliselt ja suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; - omab väga heal tasemel suulist ja kirjalikku väljendusoskust emakeeles ning valdab erialatööks vajalikul määral kahte võõrkeelt; - on omandanud iseseisva õppimise oskuse ja on avatud jätkuvaks professionaalseks arenguks. Magistriõpingute lõpetamise järel on võimalik astuda doktoriõppesse.

Magistriõppe täies mahus läbinud üliõpilane: - analüüsib ja hindab kriitiliselt kunsti-, disaini- arhitektuuri- ja visuaalkultuuri ajalooga seotud probleeme; - rakendab ja sünteesib kunstiteaduse metodoloogiaid vastavalt uurimisprobleemile; - kasutab professionaalsel tasemel erialast terminoloogiat; - positsioneerib oma erialase tegevuse ühe kitsama valdkonna ajaloolises ja teoreetilises kontekstis; - töötab välja iseseisva uurimistöö plaani ja viib selle ellu; - hindab eriala tulevikusuundi laiemas ühiskondlikus kontekstis; - sõnastab ja selgitab eriala aktuaalseid probleeme erinevatele sihtrühmadele; - kujundab oma õpi- ja karjääriteed, pidades silmas nii isiklikke huvisid ja võimeid kui ka valdkonna vajadusi; - lahendab algatusvõimeliselt ja loovalt erialaga seotud teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid ning panustab valdkonna arengusse; - hindab nii iseseisvas kui ka meeskonnatöös enda ja kaaslaste võimeid ja vajadusi ning püstitab realistlikke õpieesmärke; - mõtestab eriala ühiskondlikku rolli ja sellega kaasnevat vastutust, sh sõnastab selle eetilised ja jätkusuutlikkusega seotud aspektid; - tunneb erialatöös vajalikke digitehnoloogilisi vahendeid ning rakendab neid eetiliselt ja turvaliselt; - esitab oma seisukohti selgelt, lugupidavalt ning on salliv argumenteeritud eriarvamuste suhtes; - toetab ja suunab läbi tagasisidestamise ja rühmatööde kaasüliõpilaste õppeprotsessi; - väljendab ennast väga heal tasemel suuliselt ja kirjalikult eesti ja inglise keeles.

- omab süsteemset ülevaadet tervise ja loovuse seostest, kunstiteraapiate põhimõistetest, teooriatest, rakendusvaldkondadest ja uurimustest - omab teadmisi ja oskusi kunstide psühhoterapeutiliseks, funktsionaalseks, palliatiivseks, rekreatiivseks ja diagnostiliseks rakendamiseks erinevate sihtgruppide puhul ning süvendatud teadmisi kitsamal kunstiteraapiate spetsialiseerumissuunal - on võimeline planeerima ja kriitiliselt analüüsima terapeutilisi tegevusi ning hindama tulemust - on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest ja oma tööd kavandades oskab lähtuda tõenduspõhisest erialasest praktikast - omab teadmisi tervishoiusüsteemi korraldusest ning praktilist töökogemust tervishoiuasutuse multidistsiplinaarse töörühma liikmena - oskab läbi viia uurimistööd ja suudab kriitiliselt hinnata erialaseid uurimusi - suudab määratleda oma individuaalseid arengu- ja enesetäiendamise vajadusi professionaalse õppe jätkamiseks doktoriõppes - oskab suhelda erinevate kliendigruppidega, suudab argumenteeritult esitada oma seisukohti erialases diskussioonis ja käsitleda erialaspetsiifilisi teemasid laiemas tervishoiu ja ühiskondlikus kontekstis

- rakendab hariduspsühholoogia, üld- ja ainedidaktika põhimõtteid õppeprotsessi kavandamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel, arvestades õppijate arengut, eripära ja vajadusi; - kavandab ja viib läbi õppeprotsessi väärtuspõhiselt ja eetiliselt, sidudes kunsti ja visuaalkultuuri alased teadmised, didaktilised lähenemised ja üldpädevuste arendamise toetades süvitsi õppimist, õppijate kaasatust ja heaolu; - reflekteerib õpetamist, kohandab õppekeskkonda, õppesisu ja ülesandeid, rakendades diferentseerimist, kaasava hariduse põhimõtteid ning digitehnoloogilisi lahendusi, et toetada kõigi õppijate õppimist ja arengut; - kasutab kujundavat hindamist ja õppimist toetavat tagasisidet õpilaste arusaamade jälgimiseks ning õppeprotsessi kohandamiseks; - hoolitseb enda heaolu eest, kasutab uurimuslikku ja teaduspõhist lähenemist kunsti ja visuaalkultuuri õpetamise pidevaks arendamiseks ja täiustamiseks ning teeb koostööd erinevate osapooltega ja panustab õpikogukondadesse.