Leia sobiv programm

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi biomeditsiini valdkonnas; 2) oskab rakendada omandatud teadmisi ning kohaseid uurimismeetodeid erialaste probleemide lahendamisel; 3) suudab end eesti keeles ja inglise keeles väljendada nii erialaspetsialistele kui ka erialavälistele inimestele ning õpetada või juhendada pädevalt teisi biomeditsiiniliste teadmiste ja oskuste omandamisel; 4) oskab sünteesida ja väljendada kirjalikult oma uurimistöö tulemusi ning neid kaitsta avalikul esinemisel; 5) tunneb ja järgib teaduseetika üldprintsiipe ning oskab eristada teaduslikku ja mitteteaduslikku materjali; 6) omab valmisolekut töötamiseks erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 7) valdab efektiivseid meetodeid oma õppimisvajaduste hindamiseks ning vastavate õpingute kavandamiseks ja vajalike õpitulemuste saavutamiseks.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab sügavaid baasteadmisi molekulaarbioloogiast, mikrobioloogiast, ja tööstuslikust biotehnoloogiast, et jätkata oma karjääri teadlasena biotehnoloogia, biomeditsiini või jätkusuutliku biomajanduse sektorites; 2) teab peamisi sünteetilises bioloogias kasutatavaid uurimismeetodeid ning mõistab teadusliku meetodi olemust. Valdab interdistsiplinaarset metoodilist lähenemist biotehnoloogiliste protsesside arendamiseks; 3) oskab rakendada disaini-konstrueeri-testi-õpi tsüklit bioloogiliste süsteemide optimeerimiseks. Oskab kasutada laia valikut insenertehnilisi meetodeid ja vahendeid, et lahendada biotehnoloogiatööstuses ette tulevaid ülesandeid ja koguda erialast informatsiooni ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; 4) on suuteline planeerima ja täitma erialaseid tööülesandeid, validesvälja ja rakendades selleks sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid; 5) suudab analüüsida suuliselt ja kirjalikult oma erialaga seonduvaid probleeme ning osaleda vastavates aruteludes; 6) oskab teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata õppekava läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohast; 7) on omandanud vajalikud õpioskused ja vajadused pidevaks erialaseks enesetäienduseks ja elukestvaks õppeks.

Õppekava lõpetanu: - kasutab sobivaid meetodeid tarkvaratehnika ja tehisintellektiga seotud probleemide lahendamiseks; - põhjendab tõenduspõhiselt kavandatavate tarkvaralahenduste mõju; - rakendab tarkvaratehnika ja tehisintellekti valdkondade kaasaegseid teadustulemusi; - lahendab ülesandeid erinevates rollides tööstusliku tarkvaratehnika ja/või tehisintellektile keskendunud tarkvaraarenduse meeskonnas; - on valmis rakendama omandatud analüütilisi ja tehnilisi oskusi, et jätkata karjääri tehniliselt nõudlikel IT-ametikohtadel Eestis või välismaal või jätkata õpinguid doktorantuuris.

Õppekava läbinu: - kombineerib küberturbe valdkonnas kasutatavaid uusimaid meetodeid ning tehnoloogiaid probleemide lahendamiseks kaasaja ühiskonnas; - loob lahendusi ja kasutab tehnoloogiaid ning meetodeid, lähtudes küberturbe parimatest praktikatest ja põhimõtetest; - tuvastab probleeme, analüüsib, projekteerib ja arendab süsteemide turvalisust koos asjakohase dokumentatsiooniga; - seostab ja sõnastab iseseisvalt ning loovalt erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi ning suudab neid lahendada kasutades sobivaid meetodeid etteantud aja jooksul ja piiratud teabe tingimustes, kasutades vajadusel teadmisi teistest valdkondadest; - demonstreerib võimet töötada nii individuaalselt kui ka meeskonnaliikmena või juhina; - genereerib uusi praktikaid professionaalses, õiguslikus ja eetilises raamistikus; - loob interdistsiplinaarseid seoseid erinevate küberturbe spetsialiseerumiste vahel; - hindab kriitiliselt oma tegevust eriala probleemide ja/või uurimisküsimuste lahendamisel.

Õppekava läbinud üliõpilane - Oskab võrdlevalt analüüsida ühiskondliku haavatavuse ja toimepidevuse kujunemise tegureid erinevates ühiskondades. - Oskab hinnata ühiskonna haavatavuse ja desinformatsiooni geopoliitilist konteksti ning poliitikakujundamise rolli ühiskonna toimepidevuse tagamisel. - Tunneb peamisi desinformatsiooni levitamise ja levimise mehhanisme ja oskab kavandada neile vastamiseks sobivaid (nii ennetavaid kui ka reaktiivseid) sekkumisi. - Analüüsib ja võrdleb erinevaid meediamaastikke ja -süsteeme infovastupidavuse perspektiivist. - Tunneb kommunikatsioonieetika alusprintsiipe ja oskab eetiliselt kaalutleda ühiskondliku toimepidevuse sekkumispraktikaid. - Oskab analüüsida küberturvalisuse õiguslikke ja tehnoloogilisi raamistusi ning arvestada küberturvalisuse rolli ühiskondliku ja organisatsioonilise toimepidevuse tagamisel.

1. Mõistab maailma- ja tehnoloogiatrende ja oma tegevusvaldkonna digitaliseerimise väärtusi piisaval tasemel, et teha ise nende kohta põhimõttelisi otsuseid oma organisatsioonis. 2. Omab baasarusaamist IT arendusprotsessidest ja töövahenditest koos praktilise oskusega luua ise lihtsaid tarkvarasüsteeme. 3. Mõistab andmete tähtsust ettevõttes, omab ülevaadet andmeanalüüsi põhimõistetest, lähenemisest; on suuteline pakkuma ärilistele probleemidele lahendusi, mida on võimalik lahendada andmekeskselt. 4. Oskab koostada digimuutuseid arvestavat ärimudelit. 5. Suudab hinnata digivahendite kasutusvõimalusi klienditeeninduses kliendi ja koostada sellest lähtuva turuanalüüsi. 6. Oskab ennast korrektselt väljendada nii kirjalikult kui ka suuliselt ja suudab töötada erialase, sh ingliskeelse kirjandusega.

Õppekava lõpetanu: - tuvastab tehnoloogia arengust tulenevaid vajadusi ja võimalusi andmepõhisuse, sh tehisintellekti rakendamiseks avalikus sektoris; - kasutab tehnoloogilisi lahendusi avaliku sektori efektiivsuse suurendamiseks ja tagab teenuste usaldusväärsuse ning turvalisuse; - kavandab teenuste digitaalsete kanalite muutusi kasutajakeskse lähenemisega, sidudes uuenduslikud lahendused olemasolevatega; - analüüsib ja hindab tehnoloogilise ülemineku mõju organisatsioonile ning suudab koostada põhjendatud ettepanekuid tippjuhtkonnale; - juhib IKT-toodete ja tööriistade sisu ning elutsükli muudatusi äriprotsessides ja avalikes teenustes; - teeb tõenduspõhiseid juhtimisotsuseid, tuginedes faktidele, andmetele ja teadusuuringutele; - tunneb erinevaid arendusmetoodikaid digiteenustele üleminekul ja on võimeline analüüsima rakendatud uuenduste tõhusust.

- omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi tervishoiutehnoloogiast, tervishoiu digitaliseerimisest ning erinevatest e-tervise tehnoloogiatest; - mõistab meditsiini, IT ja tervishoiu vahelisi seoseid; - on omandanud oskused uute innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks tervishoius; - tunneb tervishoiu digitaliseerimise teemaga seotud arengusuundi, uurimismeetodeid, parimaid praktikaid ja nende rakendusi; - on võimeline koguma iseseisvalt erialalist informatsiooni ja oskab seda kriitiliselt, analüütiliselt ning loovalt tõlgendada ja tervishoidu parandavateks muudatusteks rakendada; - on saanud interdistsiplinaarse hariduse väga kiiresti kasvavas valdkonnas, valdab häid suhtlusoskusi ning oskab töötada meeskonnas.

- tunneb kultuuridevahelise diskursuse ja kommunikatsiooni teoreetilisi mudeleid ja põhialuseid - tunneb mängunduse (sh õpimängunduse) arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi - suudab jätkata õpinguid doktoriõppes ja/või osaleda valdkonna uurimistegevuses, tegutseda neis valdkondades spetsialisti ja arendajana, sealhulgas rahvusvaheliselt - oskab nõustada pedagooge, IT-spetsialiste ja mängudisainereid õpilase arengut ja õppimist toetavate ning õppeprotsessi ja _keskkonda arvestavate õpimängude loomisel ja kasutamisel - valdab mängupõhist õpet - omab ettekujutust õpimängude tehnilistest võimalustest ja pedagoogilistest nõuetest - omab teadmisi disaini ja tehnoloogia vallas ja oskab neid teadmisi rakendada tõsimängude loomisel, rakendamisel ja kasulikkuse hindamisel - omab kontseptuaalse kavandamise võimet (ja loogikat) - suudab analüüsida enda ja teiste kutsealast tegevust, kavandada edasist professionaalset arengut ja jätkata enesetäiendamist elukestvas õppes, rakendada iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid meetodeid.

Õppekava edukalt läbinu: 1. hindab ja valideerib digitoodete strateegilisi ärivõimalusi, tuginedes turu- ja kasutajauuringute tulemustele; 2. disainib ja arendab kasutajakeskseid digitooteid, rakendades disainmõtlemise põhimõtteid ja sobivaid tehnoloogilisi lahendusi; 3. loob andmetel tuginevalt digitoote pideva arenduse teekaarte, milles on tasakaalus äriline väärtus, tehniline teostatavus ja juhtimisvõimekus; 4. juhib digitoodete arendusprotsesse, -portfelle ja -tiime, tagades tehnoloogilise jätkusuutlikkuse, skaleeritavuse, küberturvalisuse ning sujuva koostöö äri- ja arendustiimide vahel; 5. kasutab tehnoloogilist innovatsiooni vastutustundlikult, suutes hinnata digitoodete mõju organisatsioonile, kasutajatele ja ühiskonnale; 6. määratleb oma professionaalsed arenguvajadused digitoodete juhtimise vallas ja koostab isikliku arengukava juhtimis- ja tehnoloogialaste kompetentside arendamiseks.

Õppekava edukal läbimisel on lõpetaja(1) omandanud konkreetsed akadeemilised ja erialased teadmised ning oskused, mis on vajalikud valitud spetsialiseerumissuunal; (2) võimeline rakendama laiapõhjaliselt ja süsteemselt erinevaid äri- ja juhtimisvaldkonna uurimismeetodeid akadeemilises ja erialases kontekstis; (3) võimeline end väljendama efektiivselt nii kirjalikult kui ka suuliselt erinevates valdkondades; (4) võimeline analüüsima enda ja teiste inimeste elukestva õppe ja professionaalse arendamise vajadusi; (5) võimeline teadvustama ja formuleerima erinevaid keerulisi spetsialiseerumisvaldkonna probleeme; (6) omandanud probleemilahendamise teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, et kriitiliselt hinnata ja kasutada neid keerulistes olukordades; (7) võimeline leidma innovaatilisi lahendusi ebakindlas probleemses keskkonnas piiratud ressurssidega; (8) omandanud juhi hoiaku koos tervikliku arusaamaga pidevalt muutuvast globaalsest kontekstist ja selle mõjust organisatsioonidele.

Õppekava lõpetanu: - mõistab kunsti- ja disainivaldkonna arenguid, toimemehhanisme ja funktsioone ühiskonnas; - valdab erialast/disainialast terminoloogiat ja orienteerub disaini- ja erialateooriates; - omab oskusi ja võimeid toote- ja turu-uuringuteks ning disainivaldkonna rakendusuuringuteks; - oskab analüüsida enese ja teiste kunsti- ja disainiloomingut ja on võimeline osalema üldises kunstielus; - suudab genereerida ja arendada loomingulisi ideid, rakendab neid innovaatilises disainiprotsessis; - on võimeline töötama professionaalsel tasemel individuaalselt ja meeskonnas. suudab teha koostööd teiste valdkondade spetsialistide ja ettevõtjatega; - osaleb disaineri ja disaini kasutaja vahelises kommunikatsiooniprotsessis, suudab seda soodustada ja juhtida; - omab valmidust jätkuõppeks doktorantuuris ning professionaalseks enesetäiendamiseks; - oskab end erialaselt väljendada inglise keeles nii kõnes kui kirjas ja esitleda oma loomingut avalikkusele; - suudab oma ideid professionaalselt viia materjali ja on võimeline läbi viima materjaliuuringuid; - oskab kaardistada oma tegevust keskkonnamõjust lähtuvalt, on võimeline oma tegevust planeerima võimalikult jätkusuutlikuna.

Õppekava lõpetanu: - mõistab kunsti- ja disainivaldkonna arenguid, toimemehhanisme ja funktsioone ühiskonnas; - valdab erialast/disainialast terminoloogiat ja orienteerub disaini- ja erialateooriates; - omab oskusi ja võimeid toote- ja turu-uuringuteks ning disainivaldkonna rakendusuuringuteks; - oskab analüüsida enese ja teiste kunsti- ja disainiloomingut ja on võimeline osalema üldises kunstielus; - suudab genereerida ja arendada loomingulisi ideid, rakendab neid innovaatilises disainiprotsessis; - on võimeline töötama professionaalsel tasemel individuaalselt ja meeskonnas, suudab teha koostööd teiste valdkondade spetsialistide ja ettevõtjatega; - osaleb disaineri ja disaini kasutaja vahelises kommunikatsiooniprotsessis, suudab seda soodustada ja juhtida; - omab valmidust jätkuõppeks doktorantuuris ning professionaalseks enesetäiendamiseks; - oskab end erialaselt väljendada inglise keeles nii kõnes kui kirjas ja esitleda oma loomingut avalikkusele; - suudab oma ideid professionaalselt viia materjali ja on võimeline läbi viima materjaliuuringuid; - oskab kaardistada oma tegevust keskkonnamõjust lähtuvalt, on võimeline oma tegevust planeerima võimalikult jätkusuutlikuna.

- on võimeline süsteemselt välja töötama innovatiivseid, tuleviku võimalusi läbi mängivaid arenduskontseptsioone ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel; - on omandanud võime ja oskused probleeme süsteemselt käsitleda, olles võimeline neid lahti harutama, märkama osade omavahelisi seoseid ja võimalusi situatsiooni muutmiseks; - mõistab areneva tehnoloogia poolt loodavaid võimalusi, suudab neid loovalt ja kriitiliselt hinnata ja komponeerida uusi võimalikke lahenduste kontseptsioone, võttes arvesse nii kultuurilist, sotsiaalset kui majanduslikku konteksti; - on võimeline arendatavaid kontseptsioone kontekstualiseerima ning mõistma ja arvesse võtma loodava mõju tähenduslike ja soovitavate tulevikustsenaariumite kujundamisel; - on suuteline planeerima, juhtima ja korraldama disainist juhitud transdistsiplinaarset uurimus- ja arendusprotsessi; - omab teadmisi ja oskusi inimkeskse uurimus- ja arendusprotsessi läbiviimiseks, oskab iseseisvalt sooritada kasutajate-, disaini- ja tehnoloogiauuringuid ning tunneb koosloome tehnikaid kasutajate kaasahaaramiseks arendusprotsessi; - tunneb disaini ja tootearenduse protsesse ja omab oskusi disaini, tehnoloogia ja majanduse integreerimiseks arendustegevuses; - on omandanud ettevõtluse, brändijuhtimise ja turunduse alased teadmised ning mõistab äri strateegilise tasandi suhet arendusprotsessi ja uute ideede kommertsialiseerimisega; - on omandanud teadmised kaasaegsetest tootmisprotsessidest ja tarneahelast ning mõistab nende suhet arendusprotsessiga; - omab teadmisi ja oskusi uute toote- ja teenusesüsteemide kontseptsioonide ideede väljatöötamiseks, iteratiivseks edasiarendamiseks, prototüüpimiseks ja testimiseks; - oskab oma töö protsessi ja selle tulemusi atraktiivselt ja selgelt esitleda tuues välja disaini ambitsiooni, kasutajatele ja/või ühiskonnale saadava kasu ja kommertsialiseerimise võimaluse.

- oskab kriitiliselt hinnata olulisemaid sotsiaalseid ja kultuuriprotsesse ning meediakäsitlusi - suudab professionaalselt orienteeruda audiovisuaalmeedia valdkonnas, selle rollis, toimimise põhimõtetes, mõjus, arengutendentsides ja sotsiaalse vastutuse küsimustes - on omandanud professionaalsed oskused, teadmised ja motivatsiooni aktiivseks osalemiseks ühiskonnas ja kultuuris faktipõhise meedia loome ja juhtimise kaudu, suudab eetiliselt ja avarapilguliselt tegutseda dokumentalistikasfääri keerulistes olukordades - suudab töötada kesktaseme juhtimisaladel televisioonis ja dokumentaalfilmide tootmises nii avalikus kui erasektoris, on pädev edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise ja juhtimise teel - on valmis töötama loomealal audiovisuaalmeedias iseseisva režissöörina, stsenaristina, ajakirjanikuna või produtsendina - oskab rakendada oma teadmisi, oskusi ja kogemusi sisutootmisel infoühiskonna paljuplatvormilises meediakeskkonnas - suudab osaleda rahvusvahelistes loome- ja tootmisprojektides audiovisuaalmeedia alal - oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida enda ja teiste loometöö tulemusi, vajadust jätkuõppeks ja erialaseks arendamiseks - on valmis soovi korral jätkama audiovisuaalmeediaga seotud valdkondade doktorantuuris

Õppekava lõpetanu: - omab süsteemset ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ning avaliku halduse seotusest ning eriala põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; - oskab analüüsida, modelleerida, projekteerida ja rakendada IT lahendusi haldusprotsesside ümberkorraldamisel ning uute lahenduste väljatöötamisel digiteenustele üleminekul; - oskab sünteesida avaliku sektori kui organisatsiooni infotöö toimimist, hinnata infotehnoloogia rolli haldusprotsessides ja suudab teha otsustusi asutuse protsesside kaasajastamisel ning digiteenustele üleminekul; - omab ülevaadet erinevatest arendusmetoodikatest digiteenustele üleminekul ja on võimeline analüüsima rakendatud uuenduste tõhusust; - oskab analüüsida innovatsiooni ja digiriigi seost ning on teadlik tehnoloogia rolli ja tähenduse eetilistest aspektidest innovatsiooni arendamisel ja digitaalsetele teenustele üleminekul; - oskab hinnata demokraatlikke põhiväärtusi ja inimõigusi, analüüsida osalusdemokraatiale üleminekut ning leida seosed teenuskeskse mõtlemisega; - on valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, vajadusel teadus-või arendustegevuse valdkonnas, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi ning on võimeline omandatud teadmisi õpetades ja juhendades edasi andma, hinnates oma tegevust kriitiliselt; - on oma emakeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima ning osalema nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste inimeste sellekohastes aruteludes.

- omab süsteemset ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ja avaliku halduse seotusest ja eriala põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; - oskab analüüsida, modelleerida, projekteerida ja rakendada IT lahendusi haldusprotsesside ümberkorraldamisel ja uute lahenduste väljatöötamisel üleminekul e-valitsemisele; - oskab sünteesida avaliku sektori kui organisatsiooni ja selle infotöö toimimist, oskab hinnata infotehnoloogia rolli haldusprotsessides ning suudab teha otsustusi asutuse protsesside kaasajastamisel; - omab ülevaadet erinevatest arendusmetoodikatest riigi haldusprotsesside ümberkorraldamisel ning on võimeline analüüsima rakendatud uuenduste tõhusust; - oskab analüüsida innovatsiooni ja e-riigi seost ning on teadlik tehnoloogia rollist ja tähendusest innovatsiooni arendamisel; - oskab hinnata demokraatlikke põhiväärtusi ja inimõigusi, analüüsida osalusdemokraatiale üleminekut ning leida seosed teenuskeskse mõtlemisega; - on valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi ning oskab oma tegevust kriitiliselt hinnata; - on oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima ning osalema nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste inimeste sellekohastes aruteludes.

- tunneb haridusuuenduslikke trende ja rakendusvõimalusi erinevates haridussüsteemides võttes arvesse sotsio-kultuurilist konteksti, sh liikumisel tsentraliseeritud haridussüsteemist demokraatliku ja innovaatilise haridussüsteemi suunas - oskab pakkuda sobivaid lahendusi ja poliitikasoovitusi haridussüsteemi erinevate tasandite (riik, kool, klassiruum) arenguvajadustest lähtuvalt, arvestades kohalikku kultuurilist ja sotsiaalset konteksti - oskab teaduslikult analüüsida haridusmuutuste mõju ja praktiliste sekkumiste tulemusi - oskab kavandada ja eest vedada haridusuuendusi (sh arendusprojekte) riigi, piirkonna, kooli ning klassiruumi tasandil - oskab analüüsida enda kui juhi ja haridusinnovatsiooni eestvedaja pädevusi ning kavandab vajalikke enesearenduse tegevusi

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) teab ja oskab selgitada oma eriala (eesti keel, eesti keel võõrkeelena, soome-ugri keeled, soome keel ja kultuur, ungari keel ja kultuur, arvutilingvistika, üldkeeleteadus) ja humanitaarvaldkonna mõisteid, teooriaid ja uurimismeetodeid; 2) tunneb oma eriala teoreetilisi arengusuundi ja aktuaalseid probleeme ning rakendab oma erialaseid teadmisi ja oskusi praktikas; 3) omab süvendatud teadmisi valitud kitsamas uurimisvaldkonnas; 4) loob interdistsiplinaarseid seoseid; 5) sõnastab iseseisvalt erialaga seotud probleeme ja uurimisküsimusi ning lahendab neid kohaste meetoditega etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi; 6) hindab kriitiliselt oma tegevust eriala probleemide lahendamisel ja uurimisel; 7) annab oma teadmisi õpetades või juhendades pädevalt edasi; 8) esitab ja argumenteerib oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult oma erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid, osaledes nii erialastes kui ka erialavälistes aruteludes.

Õppekava läbinud üliõpilane -tunneb eesti ja soome-ugri keelte ja kultuuride uurimise teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja uurimismeetodeid ning oskab neid rakendada; - oskab väljendada end eesti keeles suuliselt ja kirjalikult; - oskab keelt analüüsida keeleteaduslikke meetodeid rakendades; -tunneb soome-ugri keeli, nende ehitust ning soome-ugri kultuure; -loob interdistsiplinaarseid seoseid; -hindab kriitiliselt oma tegevust eriala probleemide ja uurimisküsimuste lahendamisel; -omab põhjalikke teadmisi keelte dokumenteerimisest, korpuspõhisest keeleuurimisest ning tänapäevastest keeletehnoloogilisest vahenditest; -omab süvendatud teadmisi ja oskusi andmete kogumise, haldamise ja analüüsimise printsiipidest ja meetoditest keeleteaduses ja teistel humanitaarerialadel; -on võimeline töötama rahvusvahelistes keele- ja/või kultuuriteadusega tegelevates ettevõtetes ning rahvusvahelistes keeletehnoloogiaga tegelevates ettevõtetes; -on võimeline osalema keelte ja kultuuride alases uurimistegevuses rahvusvahelisel tasemel; -suudab iseseisvalt läbi viia teaduslikku uurimistööd ning esitada tulemusi nii spetsialistidele kui ka laiemale avalikkusele; -valdab akadeemilise keelekasutuse tehnikaid ning tunneb teaduslike tekstide koostamise põhimõtteid; -on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes.

- suudab kavandada ja juhtida õppeprotsessi, kujundada õpikeskkonda, juhendada individuaalset õppimist ja toetada õpimotivatsiooni - oskab töötada meeskonnas ja meeskonda juhtida, kaasates erinevaid partnereid: õppijaid, kolleege, teisi partnereid haridussüsteemis - oskab kasutada teaduslikke meetodeid, haridustehnoloogilisi vahendeid õppeprotsessi ja -keskkonna analüüsiks ning kujundamiseks, õppijate arengu hindamiseks - on omandanud teadmised õpikäsitluste erinevustest, lapse arengust, haridusest ühiskonnas; teadlikkus õpetajatöö professionaalsetest ja eetilistest nõuetest - on omandanud teadmised emakeele didaktika kahes allvaldkonnas, süvendatud teadmised eesti keelest ja kirjandusest, kursisolek eesti kultuuri uuemate arengutega - suudab analüüsida oma kutsetegevust ja kavandada oma edasist arengut