Leia sobiv programm

- oskab koostada arhitektuuriprojekte ja ruumilisi planeeringuid, mis vastavad esteetilistele, tehnilistele ja keskkonnanõuetele; - tunneb arhitektuuri ning sellega seotud kunstiliikide, tehnoloogiate ja humanitaarteaduste ajalugu ja teooriaid ning oskab kasutada teadmisi arhitektuursete ja planeerimisprojektide koostamisel; - tunneb ruumilise planeerimise ja linnaarhitektuuri ning keskkonna- ja maastikuarhitektuuri kavandamise ajalugu, teooriaid ja strateegiad; - saab aru inimeste ja ehitiste suhte ning uusehitiste ja olemasoleva tehiskeskkonna suhte kujunemisest, et ehitised ja nendevaheline ruum peavad vastama inimese vajadustele ning olema kooskõlas loodusega; - mõistab arhitektikutse ja arhitektieetika ühiskondliku rolli tähtsust, teab, et sotsiaalsete teguritega peab arvestama juba kavandamisprotsessi lähteülesannete koostamisel; - omab teadmisi alusuuringute meetodite rakendamisest ja lähteülesannete koostamisest hoone projekti ja planeeringu koostamisel; - tunneb ehitiste projekteerimise ja planeerimisega seotud insenerlahenduste põhimõtteid, arhitektuuriga seotud reaal- ja ehitusteadusi, tehnikaid ja tehnoloogiad, et kavandada keskkonnasõbralikke, säästlikke ja turvalisi planeeringuid ja hooneid; - omab teadmisi ehitustööstusest, -tehnoloogiast, -korraldusest ja -menetlusest, mis on seotud arhitektuurikontseptsioonide rakendamisega ehituses ja erinevate arhitektuurilahenduste sidumisega terviklikuks ehitatud keskkonnaks ning lähtub hoonete projekteerimisel ja planeeringute koostamisel neid tegevusi reguleerivatest seadustest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest; - näeb planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kui tehisruumi kujundamise tervikut, mis on eelduseks kvaliteetsetele lahendustele; - oskab esitada avalikkusele kavandatud arhitektuuriprojekte ja planeerimislahendusi tundes kommunikatsioonitehnoloogiaid ja -meediaid.

Õppekava lõpetanu: - teadvustab ühiskonna kultuurilist, majanduslikku, tehnoloogilist ja ruumilist arengut; - teadvustab arhitekti professiooni ühiskondlikku iseloomu, selle seotust kujutava kunsti ja disaini, insener-tehniliste, sotsiaalsete ja õigusruumiliste distsipliinidega ning loodus- ja tehiskeskkonnaga; - oskab iseseisvalt koostada mahulise arhitektuuri, linnaehituse või ruumilise planeerimise kavandeid ja kirjeldada neid pädevalt projektidokumentatsioonis; - mõistab arhitektuuri seotust ühiskondlike protsessidega, peab oluliseks arhitektuurinähtuste järjepidevust ja arhitektuuriloomingu unikaalsust; - tunneb õigusakte ja oskab arvestada sotsiaalsete teguritega; - omab arusaama professiooniks vajalikest insener-tehnilistest võimalustest; - mõistab ja oskab kavandada, kirjeldada ning esitleda arhitektuuriobjekte ja ruumilisi planeeringuid, mis vastavad esteetilistele, tehnilistele ja keskkonnanõuetele; - koostab, konsulteerib, hindab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ning ehitiste projektide.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) tunneb inimorganismi ehitust ja talitlust, teab sagedamini esinevate haiguste mõjul inimorganismi talitluses aset leidvaid muutuseid ning oskab asetada neid teadmisi kliinilisse konteksti; 2) oskab konsulteerida patsienti; 3) tunneb ära sagedamini esinevate haiguste kliinilised avaldumisvormid, oskab teha nende diferentsiaaldiagnoosi, oskab koostöös patsiendiga kavandada optimaalse ravi ning oskab hinnata ravi tulemuslikkust ja kõrvaltoimeid; 4) tunneb ära vältimatut abi vajava haige, teab tema ravipõhimõtteid ning oskab rakendada esmaabi- ja elustamisvõtteid vastavalt kehtivatele juhistele; 5) teab sagedamini kasutatavaid ravimeid, oskab kavandada farmakoteraapiat sagedamini esinevate haiguste raviks ja oskab hinnata farmakoteraapia asjakohasust konkreetsel patsiendil; 6) oskab teostada lihtsamaid kliinilisi protseduure, oskab teostada lihtsamaid kliinilises praktikas vajalikke uuringuid ja tõlgendada nende tulemusi; 7) suudab töötada tervishoiusüsteemis ning tunneb vajadust enda teadmiste ja oskuste pidevaks täiendamiseks; 8) oskab hinnata patsiendi haiguse ja ravikäitumise psühholoogilisi ja sotsiaalseid tahke ning teab meditsiini erinevate osapooltega suhtlemise iseärasusi; 9) oskab otsida ja kriitiliselt hinnata tõenduspõhist teavet ning rakendab tõenduspõhist teavet kliinilises praktikas; 10) mõistab teadusliku meetodi olemust, teab laboratoorse töö ja statistilise analüüsi põhimõtteid ning on võimeline tegema iseseisvat teadustööd; 11) tunneb meditsiinieetika ja meditsiiniõiguse põhimõtteid ning rakendab neid kliinilises praktikas; 12) tunneb meditsiini ja tervishoiu kujunemislugu, teab tervisekorralduse ja terviseedenduse põhimõtteid ning tunneb Eesti tervishoiusüsteemi ja rahvatervise korraldust.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi meditsiinis kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 2) omab arstikutsele vajalikku hoiakut, küllaldasi erialaseid teadmisi ja oskusi ning kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 5) suudab töötada arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 6) omab valmisolekut töötamiseks meditsiini valdkonnas algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 7) omab piisavaid teadmisi ja oskusi teadustöö tegemiseks meditsiini valdkonnas; 8) suudab jätkata õpinguid eriarstiõppes; 9) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil.

- omab teadmisi inseneriteaduste teoreetilistest alustest ja ehitusinseneri kutse-eetikast; - suudab algatada ja loovalt lahendada erialast kvalifikatsiooni nõudvaid probleeme ning vastutada nii personaalselt kui meeskonna eest; - on võimeline olukordi analüüsima ja oma otsuseid argumenteerima, tuginedes süstemaatilistele teadmistele ehitiste projekteerimise, ehitusjuhtimise, ehitiste restaureerimise või arhitektuurse projekteerimise valdkonnas; - oskab seostada teoreetilisi teadmisi ehituse praktilise tegevusega ning analüüsida, üldistada ja hinnata erialaste protsesside mõjusust ja säästlikkust; - on võimeline ennast erialaselt väljendama oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles kõnes ja kirjas; - mõistab pideva enesetäiendamise ja elukestva õppe vajadust valdkonnas asetleidvate arengute kontekstis.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) on omandanud piisavad teadmised üldmeditsiinis ja hambaarstiteaduses kasutatavate mõistete, teooriate ja uurimismeetodite ning meditsiini- ja teaduseetika üldprintsiipide kohta 2) on võimeline töötama hambaarstina ning osutama kvaliteetset hambaraviteenust, mis on vastavuses hambaarstiteaduse uusimate saavutuste ja kõrgete eetiliste normidega 3) tunneb tööõigusakte ja hambaravikliiniku töökorraldust 4) on algatusvõimeline ja vastutustundlik ning omab juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi 5) oskab ennast erialaselt väljendada nii eesti kui ka mõnes võõrkeeles 6) oskab kavandada ja ellu viia meditsiinivaldkonna teadusprojekti 7) analüüsib oma praktilisi oskusi ja arendab neid edaspidise kutsetöö käigus, osaledes elukestvas õppes

- on omandanud teadmised kütte, ventilatsiooni ja jahutuse, veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide teoreetilistest alustest ja erinevatest aspektidest; - suudab algatada, loovalt läheneda, läbi viia ja võtta vastutuse praktilise, rakendusliku ja muu erialast kvalifikatsiooni nõudva probleemi lahendamisele suunatud tegevuse eest nii iseseisvalt kui meeskonnas töötades; - oskab seostada teoreetilisi teadmisi kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide praktilise tegevusega ning analüüsida, üldistada ja hinnata erialaste protsesside mõjusust, tõhusust ja säästlikkust; - on võimeline ennast väljendama eri- ja kutsealaselt oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles kõnes ja kirjas kasutades korrektset erialast terminoloogiat; - suudab kriitiliselt hinnata oma teadmisi ja oskusi nii ühiskonnas kui kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide valdkonnas asetleidvate arengute kontekstis ning valdab iseseisvaks õppimiseks vajalikke meetodeid. - valdab erialaseks tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mille tulemusena suudab lihtsalt kasutada kutseala reguleerivaid õigusakte, tehnilisi norme ja standardeid. On võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) tunneb põhikooli riiklikku õppekava ning valdab I ja II kooliastmes õpetatavaid aineid ja ainedidaktikaid; 2) on oma tegevuses õppijale eeskujuks ning toetab tema väärtushinnangute ja hoiakute kujunemist; 3) omab terviklikku ülevaadet õppija arengust ja tema käitumist mõjutavatest teguritest ning arvestab neid õppeprotsessis; 4) tunneb ja rakendab õppimise ja õpetamise käsitusi; 5) oskab kavandada ja suunata õppeprotsessi ja lõimida aineid, arvestades õppija vajadusi; 6) oskab kujundada turvalist, õppijat motiveerivat, nüüdisaegset õpikeskkonda; 7) oskab teha koostööd õppija, kolleegide, lastevanemate ning erinevate sihtrühmadega; 8) kavandab ja koostab haridusteadusliku uurimistöö; 9) reflekteerib oma kutsetegevust ning oskab hinnata koolitusvajadusi; 10) väljendab end korrektses eesti keeles ning oskab suhelda inglise keeles.

- omab teadmisi lapse arengust ja õppimisest, suudab kasutada neid teadmisi erinevate võimete ja isiksuseomadustega õpilaste toetamisel - oskab kavandada õppetegevust ja analüüsida seda püstitatud eesmärkidest lähtuvalt - oskab klassiõpetajana juhtida õpiprotsessi I ja II kooliastmes - oskab juhtida õpiprotsessi põhikooli lõpuni ühes valitud õppeaines (kõrvaleriala) - oskab kujundada õpilasi motiveerivat õpikeskkonda - suudab teha koostööd kolleegide ja lapsevanematega - oskab kujundada, analüüsida ja reflekteerida oma professionaalset arengut pedagoogina

Õppekava läbinu: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi ehitusvaldkonna (sh ehitusfüüsika, ehitusmehaanika, ehitustehnoloogia) mõistetest, teooriatest, uurimismeetoditest ja arengusuundadest; tunneb valdkonna eetilisi aspekte; 2) oskab analüüsida ja lahendada ehitusvaldkonnaga seotud küsimusi; 3) oskab kavandada ja projekteerida ehitisi vastavalt arhitektuuri ja hea ehitustava nõuetele, lähtudes looduskeskkonna ja maaelu eripärast; 4) tunneb ehitustegevuse korraldamise põhimõtteid, meetodeid ja tehnoloogiaid; sh puithoonete ehitamise tehnoloogiaid, oskab kasutada IT-rakendusi projekteerimisülesannete lahendamisel; 5) tunneb ettevõtluse ja biomajanduse teooriaid; oskab analüüsida keskkonna ja inimese vahelisi suhteid ning luua interdistsiplinaarseid seoseid keskkonnasäästliku ehitustegevusega, oskab prognoosida ehitustegevuse mõju inimesele, sotsiaalsfäärile, muinsuskaitse alustele objektidele ja keskkonnale; 6) oskab teha iseseisvalt uurimistööd: töödelda andmeid, hinnata ja analüüsida saadud tulemusi; järgib head teadustava ja akadeemilise eetika põhimõtteid; oskab õppekeeles ja oma eriala olulises võõrkeeles kõnes ja kirjas argumenteerida erialaga seonduvaid teooriaid, küsimusi ja järeldusi ning osaleda aruteludes nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste isikutega; 7) mõistab eriala tähtsust ühiskonnas ning rakendab interdistsiplinaarseid erialateadmisi ja -oskusi oma töös, oskab anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes; 8) on valmis võtma vastutust, mis kaasneb töötamisega ehitusinsenerina, sh projekteerija või objektijuhina riiklikes organisatsioonides ja ettevõtetes või erasektoris, ning tegutsema oma eriala arendajana, sh rahvusvaheliselt; on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes.

Proviisoriõppe lõpetanud: - tunnevad ravimite ja ravimtaimede koostist, ravimite arendamise, disainimise ja tootmise tehnoloogilisi põhimõtteid, ravimvorme, ravimite kvaliteedikontrolli meetodeid ja nõudeid säilitamisele; - oskavad apteegis ravimeid valmistada; - tunnevad raviainete ja abiainete füsikokeemilisi omadusi ja nende mõju ravimite biofarmatseutilisele kvaliteedile; - teavad ravimite toimemehhanisme ja nende keemilisi aluseid;-oskavad ravimeid, ravimvorme ning ravimkandursüsteeme disainida ning välja töötada; - oskavad hinnata ravimite toimeid, koos-ja kõrvaltoimeid, farmakokineetikat ja farmakodünaamikat, raviainete ning ravimite biofarmatseutilisi omadusi; - oskavad selgitada raviainete ja ravimite biotransformatsiooniprotsesse organismis; - nõustavad patsiente nende tervise edendamise, haiguste ennetamise, sagedasemate haiguste ja ravimitega seotud küsimustes; - oskavad suhelda ja teha koostööd erinevate patsiendigruppide ja teiste tervishoiutöötajatega; - seostavad farmaatsia kujunemislugu kaasaegse tervishoiu-ning farmaatsiakorralduse süsteemiga; - teavad ja kasutavad ravimitega seotud õigusakte;-kasutavad erialaterminoloogiat; - oskavad tõenduspõhist teavet otsida, kriitiliselt hinnata ja praktiliselt kasutada; - kavandavad ja teostavad tõenduspõhise uurimistöö; - lähtuvad oma tegevuses farmaatsiaeetika põhimõtetest; - mõistavad vajadust täiendada omaerialaseid teadmisi ja oskusi.

1.On omandanud üldised põhiteadmised tee- ja sillaehituse või geodeesia teoreetilistest alustest, rajatiste kestlikkuse ja ohutuse tagamise kõige olulisematest aspektidest; 2.Oskab sõnastada valitud peaeriala (tee- ja sillaehitus või geodeesia) aktuaalseid probleeme ja tunneb nii ühiskonnas kui ka valitud kutsealal asetleidvaid arengusuundi; 3.Tundes erialast terminoloogiat on võimeline analüüsima valitud peaerialal erinevate nähtuste vahelisi seoseid ja teedeinseneri või geodeedi tegevusega seonduvaid riske; 4.On omandanud esmase argumenteerimisoskuse valitud peaeriala käsitlevatel teemadel ja on võimeline ennast väljendama eri- ning kutsealaselt oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles; 5.Suudab kriitiliselt hinnata oma teadmisi ehituse valdkonnas tervikuna kui ka kitsamalt valitud peaerialal, hindab enda ja teiste vajadust täiendusõppeks, kutsealaseks arenguks ning valdab iseseisvaks õppimiseks vajalikke tõhusaid meetodeid.

Õppekava läbinu: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi veemajanduse (sh vesiehitiste, veevarustuse ja kanalisatsiooni, veekaitse, maaparanduse ning jäätmekäitluse) valdkonna mõistetest, teooriatest, uurimismeetoditest ja arengusuundadest; tunneb valdkonna eetilisi aspekte; 2) oskab analüüsida ja lahendada vesiehituse ja veekaitse küsimusi; 3) oskab koostada vesiehituse ja veekaitse projekte, rakendades ehitusinsenerivaldkonna (sh teoreetilise mehaanika, tugevusõpetuse, materjaliõpetuse ja ehituskonstruktsioonide projekteerimise) põhimõtteid, meetodeid ja tehnoloogiaid; 4) tunneb ettevõtluse ja biomajanduse teooriaid; oskab analüüsida keskkonna ja inimese vahelisi suhteid ning luua interdistsiplinaarseid seoseid ökoloogia, veekogudes ja pinnases toimuvate protsesside ning tehniliste lahenduste vahel, oskab prognoosida tehniliste lahenduste keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikku mõju; 5) oskab teha iseseisvalt uurimistööd: töödelda andmeid, hinnata ja analüüsida saadud tulemusi; oskab õppekeeles ja oma eriala olulises võõrkeeles kõnes ja kirjas argumenteerida erialaga seonduvaid teooriaid, küsimusi ja järeldusi ning osaleda aruteludes nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste isikutega; 6) mõistab eriala tähtsust ühiskonnas ning rakendab erialateadmisi ja -oskusi interdistsiplinaarselt oma töös, oskab anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes; 7) on valmis võtma vastutust, mis kaasneb töötamisega vesiehituse ja veekaitse valdkonna spetsialistina riiklikes organisatsioonides ja ettevõtetes või erasektoris, ning tegutsema oma eriala arendajana, sealhulgas rahvusvaheliselt; on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes.