Leia sobiv programm

- on omandanud valitud Aasia keeles nõutud taseme vastavalt peaerialale - on omandanud spetsiifilised teadmised vastavalt peaerialale valitud regiooni kultuuriloost - oskab läbi viia ja vormistada teaduslikku uurimistööd, tuginedes valitud peaeriala regiooni kohta omandatud praktilistele ja analüüsi oskustele - suudab analüüsida ja rakendada eriala toetavaid teooriaid, metodoloogiaid ja praktilisi teadmisi - on suuteline süsteemselt ja kriitiliselt analüüsima erialast kirjandust ning sellega töötama

Õppekava läbinu: 1) omab süsteemseid ja süvendatud teadmisi aianduses ja aiandusteaduses, tunneb valdkonna arengusuundi, teooriaid, uurimismeetodeid ning eetilisi aspekte; 2) tunneb aiakultuuride kasvatamise tehnoloogiaid avamaal ja katmikalal, oskab rakendada kestliku aiandustootmise põhimõtteid nii tava- kui maheviljeluses; 3) teab kliimamuutuste mõju puu- ja köögiviljadele ning ilutaimedele ning oskab valida kliimamuutuste tingimustes vastupidavamaid sorte ja sobivaid kasvatustehnoloogiaid; 4) tunneb aiasaaduste kvaliteeti ja säilivust mõjutavaid tegureid ning aiasaaduste turustamise põhimõtteid; 5) tunneb aiandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste töötlemise ja väärindamise tehnoloogiaid ja oskab neid lähtuvalt kultuurist ja kasutusotstarbest rakendada; 6) oskab teha uurimistööd: koguda ja töödelda andmeid, analüüsida ja kriitiliselt hinnata tulemusi; oskab tõenduspõhiselt argumenteerida õppekava õppe- ja inglise keeles; on võimeline osalema aruteludes ja vahendama erialateadmisi; 7) mõistab eriala tähtsust ühiskonnas, oskab taimede, keskkonna ja inimeste omavahelist mõju arvesse võttes suunata ja kujundada strateegilisi otsuseid; 8) omab erialast suhtlemis- ning meeskonnatööoskust, on valmis (ilu)aianduse keskastme spetsialistina töötama riiklikes ja kohalikes haldusasutustes või erasektoris puu- ja köögiviljade ning ilutaimede tootmise, säilitamise, väärindamise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes ning on valmis õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Õppekava läbinud üliõpilane: - oskab ühiskonda, meediasüsteeme ja ajakirjandust teoreetiliselt mõtestada ning analüüsida avaliku- ja organisatsioonikommunikatsiooni protsesse; - oskab analüüsida erinevaid auditooriume, nende rolli kommunikatsioonisituatsioonis ning kasutada sobivaid suhtlusvõtteid ja kanaleid; - oskab eri tüüpi andmeid tõlgendada ning kasutada kommunikatsioonieesmärkide saavutamiseks; - oskab koostada tekste ja neid sihtrühmadele edastada, kasutada integreeritud sisuloome võtteid ja loovlahendusi oma tekstide koostamisel; - tunneb head kommunikatsioonitava ja oskab hinnata oma tegevuse eetilisi ning õiguslikke aspekte; - on arendanud eneseanalüüsi võimekust ja ettevõtlikkust erinevates tööalastes situatsioonides, sh mitmekultuurilistes keskkondades.

- omab süvateadmisi ajalooteaduse, visuaalkultuuri või arheoloogia teooriatest, uurimissuundadest ja -meetoditest - oskab näha ja luua seoseid läbi ajaloo ning erinevate teadusvaldkondade vahel - suudab lahendada ajalooteaduslikke probleeme erinevaid interpreteerimisviise ja töömeetodeid kasutades - suudab koostada emakeeles rahvusvahelistele nõuetele vastava teadustöö ning osaleda (sh mõnes võõrkeeles) erialastes diskussioonides - oskab juhendada praktilisi töid (arheoloogilisi välitööd, Õpilasakadeemia jne ), reflekteerib oma tegevust juhendajana - suhtub mõistvalt arusaamiste ja väärtuste mitmekesisusse ning toetub teaduspõhisele ajalookäsitlusele - on võimeline osalema ühiskonna küsimuste üle arutlemisel, näidates head eneseväljendusoskust ja valmisolekut teistega koostööks - suudab omandatud teadmisi rakendada töös (ajaloolase, arhivaari, arheoloogi või kunstiajaloolasena) ning on valmis erialaseks enesetäienduseks nii doktori- kui elukestvas õppes

- orienteerub alushariduse kohalikes ja rahvusvahelistes suundumustes nii kasvatusteaduslikus kui hariduspoliitilises kontekstis, omab süsteemset ülevaadet juhtimise ja nõustamise teooriatest - oskab juhtida koolieelse lasteasutuse tegevust, kavandada organisatsiooni arengut ja hinnata selle tegevuse tulemuslikkust - oskab kavandada ja juhtida õppekasvatustegevust koolieelses lasteasutuses ja hinnata selle kvaliteeti nii laste, õpetajate kui organisatsiooni arengu kontekstis - oskab kujundada lapse arenguks sobivat keskkonda tulenevalt lapse individuaalsetest või erivajadustest - oskab nõustada lastevanemaid ja kolleege õppe- ja kasvatusküsimustes - orienteerub alushariduse rahvusvahelistes teadusuuringutes, suudab läbi viia erialaseid kasvatusteaduslikke uuringuid ning vormistada teaduslikku uurimistööd - oskab kujundada, analüüsida ja reflekteerida oma professionaalset arengut alushariduse pedagoogina - on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset arusaamist levinumate analüüsimeetodite füüsikalistest, keemilistest ja metroloogilistest alustest, saadavaid tulemusi mõjutavatest teguritest, tulemuste arvutamise ja nende kvaliteedi hindamise meetoditest ja tulemuste esitusviisidest. 2) saab aru kvaliteedijuhtimissüsteemidest (ISO 17025 ja GLP), keemilise analüüsi majanduslikest ja juriidilistest aspektidest, labori juhtimise algtõdedest, sh kvaliteedijuhtimissüsteemi tingimustes töötamisest. 3) oskab töötada levinumate mõõte-, analüüsi- ja proovi ettevalmistusmeetoditega, neid vastavalt etteantud mõõte või analüüsimetoodikale häälestada ja metoodikaid optimeerida, teha vajalikke arvutusi ning proovide ettevalmistust. 4) oskab defineerida analüüsiülesande, valida, optimeerida ja valideerida metoodika, määrata metoodika toimimise karakteristikud, hinnata nende sobivust konkreetse mõõte või analüüsiülesande lahendamiseks ja rakendada metroloogilisi lähenemisviise ühes analüütilise keemia alamvaldkonnas vastavalt spetsialiseerumisele: - lahutusmeetodid ja orgaaniline analüüs, sh multimodaalsed eraldusmeetodid, rakendatuna keerukatele bioloogilise relevantsusega proovidele; - tööstuslik analüütiline keemia ja protsessikontroll; - elektroanalüüs ja elektrokeemilised sensorid, nende konstrueerimine ja miniaturiseerimine ning rakendused erinevate analüüsiülesannete lahendamisel. 5) oskab hinnata tema enda või teiste poolt saadud mõõte ja analüüsitulemuste adekvaatsust. 6) oskab rakendada oma teadmisi ja oskusi lahendamaks uudseid keemilise analüüsiga seotud probleeme, sh multidistsiplinaarses kontekstis, piiratud info ja aja tingimustes. 7) oskab töötada meeskonnas (sh meeskonna juhina), hallata andmevoogusid, aega ja ressursse, esitada tulemusi nii spetsialistidele kui ka mittespetsialistidele. 8) oskab rootsi, prantsuse keelt või eesti keelt vähemalt tasemel A1.

Õppekava läbinud üliõpilane - rakendab andmeteaduse ja statistika põhialuseid ja - meetodeid andmeanalüüsi teostamiseks erinevates valdkondades; - määratleb andmete analüüsiga seotud probleemülesanded ja valib sobivaimad andmeteaduse meetodid püstitatud ülesande lahendamiseks; - tõlgendab ja hindab andmeanalüüsi tulemuste usaldusväärsust ning teeb argumenteeritud järeldusi andmeanalüüsi tulemustele tuginedes; - visualiseerib tulemusi ja tehtud järeldusi ning tutvustab neid teiste valdkondade ekspertidele neile mõistetavas vormis; - planeerib ja viib ellu andmeteaduse projekte, võttes arvesse tervet andmete elutsüklit; - on valmis töötama andmeteadust rakendavates meeskondades sh nii ettevõttes kui ka avalikus sektoris jm, mõistes selgelt oma rolli ja vastutust meeskonnas; - on valmis jätkama õpinguid doktorantuuris.

- kontseptualiseerib, hindab kriitiliselt ning analüüsib elukestva- ja eluhõlmava õppe, hariduse, sh täiskasvanuhariduse valdkonna, täiskasvanuõppe ja täiskasvanukoolituse ning täiskasvanuõppimise käsitusi, seisukohti ning protsesse nii Eestis kui rahvusvaheliselt - teadvustab ja rakendab arengu- ja juhtimisprotsesside strateegilist funktsiooni täiskasvanute arengu ja õppimise toetamisel ning suudab luua innovatiivseid lahendusi konkreetses tegevusvaldkonnas või ametikontekstis - teadvustab andragoogi professionaalset identiteeti - määratleb, analüüsib ja nõustab personaalseid arenguvõimalusi - väärtustab inimest ja tema terviklikku arengut ja elukestva õppimise võimalusi

Õppekava lõpetanu: - omab väga heal tasemel analüüsi-, sünteesi- ja hindamisoskust; - väärtustab professionaalseid hoiakuid ja teadvustab kutsetegevuse osa ühiskonnas; - on omandanud interdistsiplinaarse meeskonnatöö ja rahvus-vahelise koostöö oskuse; - omab väga heal tasemel suulist ja kirjalikku väljendusoskust; - on omandanud enesejuhitud õppimise oskuse ja on avatud jätkuvaks professionaalseks arenguks; - omab põhjalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi professionaalseks tööks animafilmi režisöörina, stsenaristina, animafilmi loomingulise töörühma liikmena ning digitaalse meedia kitsamate sektorite spetsialistina; - tunneb eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendamisvõimalusi; - oskab vaadelda animatsiooni seosena teiste lähedaste distsipliinidega ning leiab nendevahelisi interdistsipli-naarseid seoseid; - omab vajalikku ettevalmistust õpingute jätkamiseks doktoriõppes ja osalemiseks uurimistöös.

- omab laiapõhjalisi teadmisi sotsiaal-ja kultuurantropoloogias - suudab näha antropoloogiateaduste relevantsust tänapäeva maailma probleemide mõistmisel, analüüsimisel ja võimalikul lahendamisel - oskab rakendada omandatud teadmisi ja oskusi doktoriõppes, akadeemilistel positsioonidel või mitte-akadeemilistel töökohtadel - on võimeline läbi viima välitööd ning kirjutada empiirilistel andmetel põhinevaid teadustöid - on suuteline kriitiliselt analüüsima erialast kirjandust

- omab süsteemset ülevaadet ja põhjalikke teadmisi teooriatest, uurimis- ja disainimeetoditest ning tehisintellekti tehnoloogiatest, andmeteadusest ja jätkusuutlikest ühiskondadest ning mõistab valdkonna ühiskondlikke protsesse - kasutab teaduslikke ja tõenduspõhiseid meetodeid interdistsiplinaarsete probleemide avastamiseks ja sõnastamiseks, pakutud lahenduste mõju põhjendamiseks ning tulemuste edastamiseks akadeemilisele ja erialakogukonnale - kujundab ja arendab kasutajakeskset digitaalset meediat ja kommunikatsioonitehnoloogiaid tänapäeva ning tuleviku ühiskondade jaoks, näidates üles vastutustunnet, teadlikkust ühiskonna jätkusuutlikkusest ning hinnates nende tehnoloogiate eetilist ja ühiskondlikku mõju - võrdleb kriitiliselt ja hindab erinevaid tehisintellekti lähenemisviise, rakendab teadmisi loovalt ja algatusvõimeliselt erialases töös, juhtib interdistsiplinaarseid meeskondi ja teeb vastutustundlikke otsuseid - hindab strateegiliselt oma arenguvajadusi ja kavandab professionaalset arengut, näidates iseseisvust ja valmisolekut doktoriõpinguteks ja rahvusvaheliseks teaduskoostööks - hindab kriitiliselt kolleegide arenguvajadusi ja toetab nende õppimist tehisintellekti, andmeteaduse ja jätkusuutlike ühiskondade mõistmisel, pakkudes juhendamist, mentorlust ja konstruktiivset, tõenditel põhinevat tagasisidet akadeemilises ja erialases kontekstis

- omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi arvutisüsteemide eriala mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest ning teab arengusuundi; - oskab identifitseerida ja formuleerida interdistsiplinaarseid seoseid arvutisüsteemide rakendustega seotud sidusvaldkondades; - oskab erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suudab neid lahendada kohaste meetoditega arvestades etteantud piiranguid, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi; - oskab eriala ülesannete lahendamisel valida, põhjendada ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi; - omab teadmisi ettevõtluse alustest, innovaatikast ja loovast probleemide lahendamisest, on võimeline osalema teaduslikus uurimistöös; - on valmis tööks spetsialistina, k.a. rahvusvahelistes firmades, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi nii juhi kui ka juhitavana.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi robootika, arvutitehnika või kosmosetehnoloogia valdkonnas; 2) on omandanud teadmised inimkeskse lähenemise vajadusest uute tehnoloogiliste süsteemide loomisel; 3) on võimeline andma erialaseid konsultatsioone robootika, arvutitehnika või kosmosetehnoloogia valdkonnas või nende valdkondade üleselt; 4) mõistab erialase tegevuse eetilisi norme ning on võimeline hindama erialase töö tulemuste uudsust, kasulikkust ja/või majanduslikku efektiivsust; 5) on võimeline töötama ettevõttes, teadus- või arendusasutuses või juhtima oma erialaga seotud ettevõtet.

- demonstreerib mõistmist ning põhjalikke teoreetilisi teadmisi avaliku halduse, juhtimise ja e-valitsemise valdkondadest (tehnoloogilist innovatsiooni avalikus sektoris on tajutud avaliku sektori juhtide poolt ühe peamise väljakutsena. Lõpetajad, kes on võimelised tegelema avaliku sektori väljakutsetega läbi interdistsiplinaarse perspektiivi, on suureks väärtuseks avaliku sektori organisatsioonidele); - on omandanud erialased teadmised avaliku halduse protsessidest ja suudab analüüsida organisatsioonilisi protsesse, et parandada organisatsiooni tõhusust ja tulemuslikkust; - demonstreerib kõrgetasemelisi üldpädevusi ja omab seega võimekust arutleda probleemide lahendamise üle; - on võimeline määratlema ja analüüsima avaliku sektori protsesse ning otsima tõhusust ja tulemuslikkust vähendavaid tegureid, et töötada välja võimalikud parandamismehhanismid; - on suuteline omandama vajalikke teadmisi, argumenteerima kontseptsioonide üle, õigustama oma lähenemisi, kahtlema oma eeldustes ja adekvaatselt hindama oma ideid. Üliõpilased suudavad määratleda ja rakendada uusi meetodeid ja tehnikaid konkreetse sektori kasuks, arvestades põhjalikke teadmisi valdkonnast, millega nad tegelevad; - demonstreerib teadmisi ja oskusi, kuidas rakendada IKT-d ja infoteadusi selleks, et uuendada avalikku sektorit muutuvas ühiskonnas; - omab põhjalikke metoodilisi ja teadustöö oskusi, et jätkata doktoriõpingutega ühes kirjeldatud valdkondadest; - näitab head kommunikatsiooni ja projektijuhtimise võimekust ja on suuteline töötama erinevates valdkondades nii kultuuri- kui ka töökeskkonna kontekstis.

- saab aru ühiskonna, riigi ja tehnoloogia koostoimimisest ja arengust ning on võimeline analüüsima ja kriitiliselt hindama ühiskonnas toimuvaid protsesse nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil; - on omandanud süsteemsed avaliku halduse ja innovatsiooni alased teadmised ja oskused rõhuasetusega poliitikate kujundamisele, muutuste juhtimisele ja eestvedamisele; - suudab algatada, kavandada ja läbi viia teadusliku, rakendusliku või praktilise probleemi lahendamisele suunatud projekti, nii iseseisvalt kui ka meeskonnas töötades; - oskab seostada teoreetilisi teadmisi avaliku halduse praktilise tegevusega, koostada vastavaid analüüse ning töötada välja avaliku poliitika probleemidele sobilikke lahendusi; - mõistab komplekssete ühiskondlike probleemide olemust ja nende lahendamisega seonduvaid väljakutseid avaliku sektori organisatsioonide vahelises, sektorite vahelises (avalik, era- ja kolmas sektor) ja valitsemistasandite vahelises koostöös; - mõistab erinevate rahvusvaheliste avaliku halduse trendide sisu ja eripärasid ning oskab analüüsida nende rakendatavust ja kohandamisvajadusi Eesti avaliku halduse kontekstis; - tunneb sotsiaalteadusliku uuringu ja analüüsi läbiviimise põhimõtteid ja meetodeid ning oskab planeerida uuringu läbiviimist, kasutada probleemi lahendamiseks sobilikke uurimismeetodeid ja saadud tulemusi kriitiliselt hinnata.

- mõistab IKT ja innovatsiooni rolli organisatsioonide konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamises - disainib ja arendab tarkvaralahendusi võrgukogukondade moodustamiseks ja avatud e-kaasamise toetamiseks - valdab andmete (sh suur- ja linkandmed) ning sotsiotehniliste süsteemide analüüsiks kasutatavaid peamisi tarkvararakendusi ja uurimismeetodeid (sh visualiseerimis- ja modelleerimisvahendid) - oskab kasutada analüütikavahendeid tarkvararakenduste arendamises ja kasutuselevõtus ning nende mõju hindamises - on võimeline rakendama andmeanalüüsi vahendeid poliitiliste trendide analüüsimisel tõenduspõhisel viisil, hindama andmete põhjal nende mõju ja tegema kindlaks võimalikke arengusuundi - teab avatud ja kaasava valitsemise peamisi küsimusi ja detaile, sh tehnoloogilisi ja õiguslikke aspekte - omab vajalikke suulise ja kirjaliku suhtlemise, juhendamise, kaasava juhtimise ning meeskonnatöö oskusi kaasamaks erinevaid partnereid mitmerahvuselises kogukonnas ja sotsiaalses ettevõtluses - omab valmidust järgida professionaalseid, eetilisi ja autorikaitsealaseid nõudeid - on võimeline analüüsima oma erialast tegevust, kavandama personaalset arengut ning jätkama õpinguid doktoriõppes

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. omab süsteemset ülevaadet Eesti ja Euroopa elurikkuse kohta, sealjuures omab süvendatud teadmisi elurikkuse bioloogia ja ökoloogia valitud valdkondades; 2. mõistab bioloogilise evolutsiooni kulgu ja on tuttav evolutsiooni uurimise tänapäevaste meetoditega; 3. saab aru ökosüsteemide funktsioneerimise ja dünaamika põhimõtetest ja oskab neid rakendada looduskaitses; 4. mõistab bioloogiliste süsteemide, sotsiaalmajandusliku keskkonna ning suureskaalaliste keskkonnamuutuste omavahelisi seoseid; 5. oskab rakendada omandatud teadmisi ning valitud suunal kasutatavaid peamisi uurimismeetodeid ja tehnoloogiaid erialaste probleemide lahendamisel, sealjuures oskab prognoosida keskkonnamuutuste võimalikke tagajärgi; 6. valdab teadusliku uurimistöö planeerimise ning statistilise andmeanalüüsi põhimõtteid ning omab ülevaadet teadusliku publitseerimise põhimõtetest, teaduse hindamisest ja rahastamisest; 7. on teadlik kohalikest ja globaalsetest võimalustest globaalmuutuste põhjuste ja mõjude leevendamisel ning oskab neid oma edaspidises töös arvesse võtta; 8. teab keskkonnajuhtimise olemust ja õiguslikku raamistikku ning oskab teostada organisatsiooni keskkonnaülevaatust; 9. omab erialast väljendusoskust nii, et suudab end eesti ja inglise keeles väljendada nii erialaspetsialistile kui ka erialavälistele inimestele; 10. omab valmisolekut töötada erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 11. suudab õpetada ja juhendada pädevalt teisi oma eriala teadmiste ja oskuste omandamisel; 12. oskab sünteesida ja väljendada kirjalikult oma teadustulemusi üldiste teadmiste kontekstis ning neid kaitsta avalikul esinemisel; 13. olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; 14. on võimeline hindama oma õppimisvajadust ja enesejuhtimise võtteid kasutades ennast elukestvalt täiendama.