Leia sobiv programm

- oskab koostada arhitektuuriprojekte ja ruumilisi planeeringuid, mis vastavad esteetilistele, tehnilistele ja keskkonnanõuetele; - tunneb arhitektuuri ning sellega seotud kunstiliikide, tehnoloogiate ja humanitaarteaduste ajalugu ja teooriaid ning oskab kasutada teadmisi arhitektuursete ja planeerimisprojektide koostamisel; - tunneb ruumilise planeerimise ja linnaarhitektuuri ning keskkonna- ja maastikuarhitektuuri kavandamise ajalugu, teooriaid ja strateegiad; - saab aru inimeste ja ehitiste suhte ning uusehitiste ja olemasoleva tehiskeskkonna suhte kujunemisest, et ehitised ja nendevaheline ruum peavad vastama inimese vajadustele ning olema kooskõlas loodusega; - mõistab arhitektikutse ja arhitektieetika ühiskondliku rolli tähtsust, teab, et sotsiaalsete teguritega peab arvestama juba kavandamisprotsessi lähteülesannete koostamisel; - omab teadmisi alusuuringute meetodite rakendamisest ja lähteülesannete koostamisest hoone projekti ja planeeringu koostamisel; - tunneb ehitiste projekteerimise ja planeerimisega seotud insenerlahenduste põhimõtteid, arhitektuuriga seotud reaal- ja ehitusteadusi, tehnikaid ja tehnoloogiad, et kavandada keskkonnasõbralikke, säästlikke ja turvalisi planeeringuid ja hooneid; - omab teadmisi ehitustööstusest, -tehnoloogiast, -korraldusest ja -menetlusest, mis on seotud arhitektuurikontseptsioonide rakendamisega ehituses ja erinevate arhitektuurilahenduste sidumisega terviklikuks ehitatud keskkonnaks ning lähtub hoonete projekteerimisel ja planeeringute koostamisel neid tegevusi reguleerivatest seadustest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest; - näeb planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kui tehisruumi kujundamise tervikut, mis on eelduseks kvaliteetsetele lahendustele; - oskab esitada avalikkusele kavandatud arhitektuuriprojekte ja planeerimislahendusi tundes kommunikatsioonitehnoloogiaid ja -meediaid.

Õppekava läbinu: - tunneb teadustöö aluseid ja metodoloogiat; - oskab näha, analüüsida, sünteesida ja esitleda praktilises loomingulises tegevuses ja akadeemilises uurimistöös esile kerkivaid uudseid probleemipüstitusi, leida nende lahendamiseks vastavaid meetodeid ning jõuda uudsete tulemusteni; - omab laiapõhjalist ja süsteemset ülevaadet oma uurimisvaldkonnast ning sügavaid ja ajakohaseid teadmisi uurimissuunast; - tunneb olulisemaid olemasolevaid uurimisvaldkonna siseseid ja valdkondade vahelisi uurimismeetodeid, oskab neid rakendada, vajadusel laiendada, ümberhinnata ja sõnastada; - oskab suuliselt, visuaalselt ja kirjalikult esitada uurimistöö ja loomingul põhineva praktikaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid põhimõtteid; - oskab argumenteerida ja osaleda teemakohastes aruteludes õppekeeltes, tunneb teadusterminoloogiat; - oskab originaalseid uurimistulemusi esitleda rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel: konverentsidel ja teaduspublikatsioonides, erialaväljaannetes, näitustel jt avalikel esinemistel (nt arhitektuuri- ja linnaplaneerimise võistlustel); - oskab algatada, planeerida, juhtida ja rakendada uurimis- ja arendustöid ning kriitiliselt tulemusi hinnata; - on pädev töötama akadeemilises sfääris ning kõrgkooli pedagoogi ja eriala juhendajana; - oskab valdkonda populariseerida ja uurimisteemasid laiemale avalikkusele edastada; - on loonud ja esitanud kaitsmiseks uuendusliku uurimisaspektiga loomingulise doktoritöö, mis vastab käsitletava ala nüüdisaegsele rahvusvahelisele tasemele ning sisaldab arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonna probleemi originaalset käsitlust või doktoritöö, mis toetub arhitektuuriajaloo ja filosoofia meetoditele ning milles on esitatud arhitektuuriajaloo, arhitektuuriteooria või eriala kitsama uurimisprobleemi originaalset käsitlust ja lahendust.

Õppekava lõpetanu: - teadvustab ühiskonna kultuurilist, majanduslikku, tehnoloogilist ja ruumilist arengut; - teadvustab arhitekti professiooni ühiskondlikku iseloomu, selle seotust kujutava kunsti ja disaini, insener-tehniliste, sotsiaalsete ja õigusruumiliste distsipliinidega ning loodus- ja tehiskeskkonnaga; - oskab iseseisvalt koostada mahulise arhitektuuri, linnaehituse või ruumilise planeerimise kavandeid ja kirjeldada neid pädevalt projektidokumentatsioonis; - mõistab arhitektuuri seotust ühiskondlike protsessidega, peab oluliseks arhitektuurinähtuste järjepidevust ja arhitektuuriloomingu unikaalsust; - tunneb õigusakte ja oskab arvestada sotsiaalsete teguritega; - omab arusaama professiooniks vajalikest insener-tehnilistest võimalustest; - mõistab ja oskab kavandada, kirjeldada ning esitleda arhitektuuriobjekte ja ruumilisi planeeringuid, mis vastavad esteetilistele, tehnilistele ja keskkonnanõuetele; - koostab, konsulteerib, hindab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ning ehitiste projektide.

Mikrokraadiprogrammi läbinu – omab konserveerimis- ja restaureerimisotsuste langetamiseks vajalikke alusteadmisi; – omab ülevaadet muinsuskaitse ajaloost, teooriast ja seadusandlusest ning arhitektuuri ajaloost; – tunneb kultuuriväärtuslike alade ja hoonete uurimise allikaid ja meetodeid; – tunneb kultuuriväärtuslike alade, hoonete ja nende detailide inventeerimise ja dokumenteerimise aluseid ja viise; – tunneb hoonete tehnilise seisukorra uurimis- ja hindamismeetodeid; – omab teadmisi kultuuriväärtuslike alade ja hoonete uuringute aruande koostamisest; – oskab koostada planeeringutele muinsuskaitse eritingimusi; – oskab koostada ajaloolisele hoonele hooldus- ja tegevuskava ning teab restaureerimisprojekti koostamine põhimõtteid; – tunneb kivi- ja puitehitiste konstruktsioone ning konserveerimise ja restaureerimise üldisi põhimõtteid; – omab esmast ülevaadet interjööri ajaloost ja stiilidest, interjööride restaureerimise printsiipidest ja praktikast; – omab esmast ülevaadet Eesti ajalooliste parkide ja kultuurmaastike kujunemise ajaloost, väärtuslike maastike määratlemise metoodikast ning nende kaitse ja hoidmise põhimõtetest; – omab ülevaadet muinsuskaitselise järelevalve tööst ja teab muinsuskaitselise järelevalve aruande koostamise põhimõtteid; – omab praktilise restaureerimise algoskusi.

Mikrokraadi õppekava läbinud õpetaja: - tunneb aritmeetika ja algebra valdkondade aine-alaseid ja ainedidaktika põhimõisteid, teooriaid ja meetodeid; - rakendab õpingutes omandatud aine-alaseid ja ainedidaktika teadmisi ja oskusi matemaatika õpetamisel, pöörates tähelepanu õpilaste vajaduste märkamisele, nende tõlgendamisele ja õpilase arengut toetavate otsuste tegemisele õpetamisprotsessis; - lahendab põhikooli aritmeetika ja algebra ülesandeid.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) tunneb inimorganismi ehitust ja talitlust, teab sagedamini esinevate haiguste mõjul inimorganismi talitluses aset leidvaid muutuseid ning oskab asetada neid teadmisi kliinilisse konteksti; 2) oskab konsulteerida patsienti; 3) tunneb ära sagedamini esinevate haiguste kliinilised avaldumisvormid, oskab teha nende diferentsiaaldiagnoosi, oskab koostöös patsiendiga kavandada optimaalse ravi ning oskab hinnata ravi tulemuslikkust ja kõrvaltoimeid; 4) tunneb ära vältimatut abi vajava haige, teab tema ravipõhimõtteid ning oskab rakendada esmaabi- ja elustamisvõtteid vastavalt kehtivatele juhistele; 5) teab sagedamini kasutatavaid ravimeid, oskab kavandada farmakoteraapiat sagedamini esinevate haiguste raviks ja oskab hinnata farmakoteraapia asjakohasust konkreetsel patsiendil; 6) oskab teostada lihtsamaid kliinilisi protseduure, oskab teostada lihtsamaid kliinilises praktikas vajalikke uuringuid ja tõlgendada nende tulemusi; 7) suudab töötada tervishoiusüsteemis ning tunneb vajadust enda teadmiste ja oskuste pidevaks täiendamiseks; 8) oskab hinnata patsiendi haiguse ja ravikäitumise psühholoogilisi ja sotsiaalseid tahke ning teab meditsiini erinevate osapooltega suhtlemise iseärasusi; 9) oskab otsida ja kriitiliselt hinnata tõenduspõhist teavet ning rakendab tõenduspõhist teavet kliinilises praktikas; 10) mõistab teadusliku meetodi olemust, teab laboratoorse töö ja statistilise analüüsi põhimõtteid ning on võimeline tegema iseseisvat teadustööd; 11) tunneb meditsiinieetika ja meditsiiniõiguse põhimõtteid ning rakendab neid kliinilises praktikas; 12) tunneb meditsiini ja tervishoiu kujunemislugu, teab tervisekorralduse ja terviseedenduse põhimõtteid ning tunneb Eesti tervishoiusüsteemi ja rahvatervise korraldust.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma erialal ning põhjalikke teadmisi uurimistöö kitsamas osas; 2. valdab, kombineerib ja arendab oma eriala uurimismeetodeid. Oskab neid rakendada ning ümber hinnata ja laiendada. Mõistab ja üldistab erialade vaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. esitab argumenteeritult ja teaduspõhiselt oma seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases teadussuhtluses (publikatsioonid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusväljaannetes, konverentsid, seminarid jmt). On suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav; 5. püstitab iseseisvalt uurimisküsimusi ja hüpoteese, kavandab ja viib läbi uurimistööd uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside paikapidavuse hindamiseks; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil ning arendab oma erialaspetsiifilisi üldpädevusi nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 8. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel; 9. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi meditsiinis kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 2) omab arstikutsele vajalikku hoiakut, küllaldasi erialaseid teadmisi ja oskusi ning kliinilist kogemust; 3) tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid; 4) suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; 5) suudab töötada arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal; 6) omab valmisolekut töötamiseks meditsiini valdkonnas algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal; 7) omab piisavaid teadmisi ja oskusi teadustöö tegemiseks meditsiini valdkonnas; 8) suudab jätkata õpinguid eriarstiõppes; 9) teadvustab vajadust jätkata meditsiinialaste teadmiste ja oskuste täiendamist edaspidise professionaalse karjääri jooksul täiendusõppe abil.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) orienteerub arstiteaduse teooriates ja meetodites, on kursis kaasaegsete arengusuundadega ning oskab neid analüüsida ja hinnata; 2) tunneb põhjalikult oma uurimisteemaga seotud (kaasaegseid) teooriaid, arengusuundi ja meetodeid; 3) seostab oma eriala naaberdistsipliinidega ning nende meetoditega; 4) oskab püstitada hüpoteese ning kavandada ja viia läbi alus- ja rakendusuuringuid hüpoteeside paikapidavuse hindamiseks; 5) oskab laiemalt selgitada arstiteaduse teoreetilisi ja praktilisi aspekte; 6) teadvustab ja populariseerib teadmiste ja oskuste pideva arendamise vajadust; 7) oskab oma uurimistöö tulemusi dokumenteerida, kokku võtta ning esitada nii kirjalikult kui suuliselt erinevatele auditooriumidele; 8) teab ja oskab rakendada efektiivse projektijuhtimise põhimõtteid ning juhtida töögruppi; 9) orienteerub tänapäevases teaduskorralduses.

- omab süsteemset ülevaadet ja põhjalikke teadmisi teooriatest, uurimis- ja disainimeetoditest ning tehisintellekti tehnoloogiatest, andmeteadusest ja jätkusuutlikest ühiskondadest ning mõistab valdkonna ühiskondlikke protsesse - kasutab teaduslikke ja tõenduspõhiseid meetodeid interdistsiplinaarsete probleemide avastamiseks ja sõnastamiseks, pakutud lahenduste mõju põhjendamiseks ning tulemuste edastamiseks akadeemilisele ja erialakogukonnale - kujundab ja arendab kasutajakeskset digitaalset meediat ja kommunikatsioonitehnoloogiaid tänapäeva ning tuleviku ühiskondade jaoks, näidates üles vastutustunnet, teadlikkust ühiskonna jätkusuutlikkusest ning hinnates nende tehnoloogiate eetilist ja ühiskondlikku mõju - võrdleb kriitiliselt ja hindab erinevaid tehisintellekti lähenemisviise, rakendab teadmisi loovalt ja algatusvõimeliselt erialases töös, juhtib interdistsiplinaarseid meeskondi ja teeb vastutustundlikke otsuseid - hindab strateegiliselt oma arenguvajadusi ja kavandab professionaalset arengut, näidates iseseisvust ja valmisolekut doktoriõpinguteks ja rahvusvaheliseks teaduskoostööks - hindab kriitiliselt kolleegide arenguvajadusi ja toetab nende õppimist tehisintellekti, andmeteaduse ja jätkusuutlike ühiskondade mõistmisel, pakkudes juhendamist, mentorlust ja konstruktiivset, tõenditel põhinevat tagasisidet akadeemilises ja erialases kontekstis

- omab süsteemset ülevaadet telemaatika tarkvara, küberfüüsikaliste süsteemide, protsesside automatiseerimise mõistetest ja meetoditest ning loodus-, täppis-, sotsiaal- ja majandusteaduste ja tehnikateaduste alustest sisus ja mahus, mis on vajalikud erialaste interdistsiplinaarsete teadmiste ja oskuste omandamiseks; - tunneb tehnikaala ja oma peaeriala aktuaalseid probleeme, rakendusvõimalusi ja arengusuundi ning oskab hinnata erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnale; - suudab oma pädevuse piires langetada iseseisvaid otsuseid; - on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama ning ennast pidevalt täiendama.

1. Teab erinevate CAD/CAM tarkvarade kasutamist tootearenduse ja masinaehitustehnoloogia valdkonnas; 2. Oskab kasutada disainiõppe tööriista võimalusi modelleerimisstsenaariumide uurimiseks ja disainis suundumuse leidmiseks; 3. Saab teadmisi jooniste liikidest ja jooniste lugemise oskustest; 4. Oskab detaile mõõtmestada ja geomeetriliselt tolereerida ning koostada detaili/koostu tööjoonist; ning oskab sünteesida mehhanismi, kasutades erinevaid tarkvarapakette (sh SolidWorks, AutoCad).

tühi õppekava

tühi õppekava

- omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi arvutisüsteemide eriala mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest ning teab arengusuundi; - oskab identifitseerida ja formuleerida interdistsiplinaarseid seoseid arvutisüsteemide rakendustega seotud sidusvaldkondades; - oskab erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suudab neid lahendada kohaste meetoditega arvestades etteantud piiranguid, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi; - oskab eriala ülesannete lahendamisel valida, põhjendada ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi; - omab teadmisi ettevõtluse alustest, innovaatikast ja loovast probleemide lahendamisest, on võimeline osalema teaduslikus uurimistöös; - on valmis tööks spetsialistina, k.a. rahvusvahelistes firmades, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi nii juhi kui ka juhitavana.

- omab arvutisüsteemide eriala spetsialisti teadmisi ja oskusi vastavuses info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialisti kutsestandardile (6.tase); - omab teadmisi loodus-, täppis-, sotsiaal- ja majandusteaduste alustest sisus ja mahus, mis on vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonna põhialuste ja arvutisüsteemide erialaste teadmiste omandamiseks; - omab süsteemset ülevaadet arvutisüsteemide eriala põhimõistetest, kasutatavatest teooriatest ja meetoditest ning eriala aktuaalsetest probleemidest; - oskab näha ja formuleerida arvutisüsteemide erialaga seonduvaid probleeme, pakkuda välja võimalikke lahendusi, analüüsida erinevaid lahendusi ja hinnata nende rakendatavust; - oskab erialaprobleemide lahendamiseks koguda, loovalt tõlgendada ja kriitiliselt hinnata teadustehnilist informatsiooni kasutades nüüdisaegseid meetodeid, infotehnoloogia vahendeid ja infoallikaid; - oskab erialaprobleemide lahendamisel valida ja kasutada sobivaid lähenemisi ning tehnoloogiaid, on valmis tööks tellijaga ja meeskonnatööks; - on võimeline väljendama end nii suuliselt kui ka kirjalikult ja seda nii emakeeles kui ka vähemalt ühes võõrkeeles; - oskab planeerida, täita, vormistada ja kaitsta oma eriala inseneriprojekte; - oskab omandatud teadmisi ja oskusi rakendada erialases töös, magistriõppes ja professionaalses arengus; - oskab hinnata teadmiste rolli ning inimfaktori, looduskeskkonna ja tehnikavaldkonna vahelisi suhteid insenerikutse olemuse, inseneri professionaalse vastutuse ning inseneritöö tulemuste positiivsete ja negatiivsete aspektide mõistmisel.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemset ülevaadet arvutitehnika põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 2) oskab kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt arvutitehnika alast informatsiooni koguda, kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning anda edasi teadmisi selleks sobivaimas vormis (kirjalikult, suuliselt vms) vähemalt eesti ja ühes võõrkeeles; 3) oskab programmeerida nii assembleris kui ka vähemalt kahes kõrgema taseme programmeerimiskeeles; 4) tunneb arvuti ehitust komponentide tasemel, oskab valida sobiva hinna ja kvaliteedi suhtega arvutikomponente ning neist arvutit komplekteerida ja kokku panna; 5) tunneb arvuti komponentide ja muude elektroonikaseadmete ehitust funktsionaalsel tasemel ning on võimeline looma ja analüüsima elektroonilisi seadmeid; 6) on võimeline lahendama kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialisti juhendamisel iseseisvalt või rühma liikmena arvutitehnika-alast ülesannet.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, on kursis oma eriala kaasaegsete arengusuundadega teaduses ja tehnoloogias; 2. mõistab, seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna uurimismeetodeid, püstitab hüpoteese ning kavandab ja viib läbi eksperimente hüpoteeside paikapidavuse kontrollimiseks, mõistab ja üldistab valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite sisu ja ulatust; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab uusi ja teadmusmahukaid ideid, identifitseerib ja sõnastab uurimisküsimusi, arendab teooriaid ning näeb uurimistöö tulemuste rakendusvõimalusi; 4. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 5. dokumenteerib ja esitab oma teadustöö tulemusi, esitab oma eriala teoreetilisi ja rakenduslikke aspekte nii kirjalikult kui ka suuliselt, loogiliselt ja sihtrühmale arusaadavalt, selgitab ja populariseerib laiemalt teaduslikku maailmapilti; 6. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 7. tegutseb olukorrast olenevalt iseseisvalt või meeskonnas, sealhulgas rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas, rakendab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 8. analüüsib süsteemselt oma pädevusi ja enesetäiendamise vajadusi, täiendab ennast; teadvustab ja populariseerib teadmiste ja oskuste pideva arendamise vajadust; 9. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil; 10. orienteerub tänapäevases teaduskorralduses.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi robootika, arvutitehnika või kosmosetehnoloogia valdkonnas; 2) on omandanud teadmised inimkeskse lähenemise vajadusest uute tehnoloogiliste süsteemide loomisel; 3) on võimeline andma erialaseid konsultatsioone robootika, arvutitehnika või kosmosetehnoloogia valdkonnas või nende valdkondade üleselt; 4) mõistab erialase tegevuse eetilisi norme ning on võimeline hindama erialase töö tulemuste uudsust, kasulikkust ja/või majanduslikku efektiivsust; 5) on võimeline töötama ettevõttes, teadus- või arendusasutuses või juhtima oma erialaga seotud ettevõtet.