Leia sobiv programm

- omab süsteemset ülevaadet infotehnoloogia põhimõistetest ja teoreetilistest printsiipidest; - oskab kasutada kaasaegseid programmeerimiskeeli ja -tehnoloogiaid erinevat tüüpi rakenduste loomiseks, kasutades meeskonnatööoskusi; - saab oskused andmebaasisüsteemidest ja nende kasutamisest ning administreerimisest, andmebaaside projekteerimisest, koostamisest ja dokumenteerimisest; - oskab paigaldada, häälestada ja hallata operatsioonisüsteeme; - tunneb arvutivõrke ja oskab neid turvalisuse printsiipe arvestades administreerida; - tunneb andme edastamise tehnoloogiaid; - on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama ning ennast pidevalt iseseisvalt täiendama.

Õppekava täies mahus läbinu -omab süsteemset ülevaadet raudtee infrastruktuurist ja tehnikast, rakendatavatest tehnoloogilistest lahendustest, raudteeliiklusest ja selle ohutusest, raudteetranspordi tehnoloogiast ja juhtimisest mitmes raudtee süsteemis; -tunneb raudtee ettevõtte töökorralduse ja juhtimise, inim- ja organisatsioonilisi tegureid ning oskab nendes orienteeruda; -valdab raudtee valdkonna terminoloogiat ja orienteerub vastavas Euroopa ühtses ja Eesti riiklikus õigusruumis; -oskab raudtee rajamisega ja majandamisega seotud keskonnamõjusid, analüüsida ja neid leevendavaid meetmeid hinnata; -oskab kasutades kohaseid meetodeid ja vahendeid iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; -näitab initsiatiivi projektide algatamisel ning omab vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nende elluviimisel; -valdab tööks vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid; -on eesti keeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline raudteega ja raudteetranspordiga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialases arutelus osalema; -mõistab enda kui kodaniku rolli töömaailmas ja ühiskonnas tervikuna; -on suuteline rakendama omandatud teadmisi ja oskusi oma igapäevatöös olles valmis tegutsema oma alal spetsialisti ülesannetes või juhina, ning mõistab ja on valmis ennast iseseisvalt erialaselt pidevalt täiendama.

on omandanud robootikatarkvara arendaja erialased pädevused; lähtub omandatud pädevuste rakendamisel valdkondlikest uuendustest ja olemasolevatest praktilistest lahendustest; püstitab eesmärke ning lahendab erialaseid probleeme nii individuaalselt kui meeskonnas, kasutades selleks tänapäevaseid ja kohaseid meetodeid ning tehnoloogiaid; on omandanud teadusliku käsitluse põhimõtted ja konstruktiivse mõtlemise oskuse ning rakendab neid eesmärkide saavutamiseks ja tööalaste otsuste tegemisel; arvestab oma töös valdkonna kutse-eetika, ühiskonna normide ja kehtiva hea tavaga; on motiveeritud ja valmis pidevaks enesearenduseks ja magistriõppeks.

Robotitehnika õppekava täismahus läbinul on järgmised kompetentsused: - omab süsteemset ülevaadet eriala põhimõistetest ja terminoloogiast; - oskab kasutada insenerlike arvutuste aluseid tootearendusel, robot- ja tehniliste süsteemide projekteerimisel ja käitamisel; - oskab koguda tööks vajalikku informatsiooni ja seda loovalt kasutada; - valdab infotehnoloogiat, automatiseerimise aluseid, CAD süsteeme ja arvjuhtimisega seadmeid; - tunneb materjale, nende omadusi ning tehnoloogilisi protsesse, seadmeid ja instrumente; - tunneb mõõtetehnikat ja toodete kvaliteedi kontrollimeetodeid; - tunneb ettevõtluse aluseid, tootmise juhtimise korraldust ja ökonoomikat; - oskab sõnastada robootikaga seotud probleeme, pakkuda erinevaid lahendusi ja neid analüüsida tehnoloogiate võimalustest ja majanduslikust aspektist; - valdab tööks vajalikku suhtlemisoskust; - lähtub oma tegevuses erialasest kutse-eetikast ning oskab arvestada sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu ja eetiliste aspektidega; - suudab ennast erialaselt väljendada nii suuliselt kui kirjalikult emakeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles; - tunneb ja järgib valdkonda reguleerivaid õigusakte, standardeid ja tehnilisi norme; - mõistab enda kui kodaniku rolli töömaailmas ja ühiskonnas tervikuna; - näitab üles initsiatiivi projektide algatamisel, suudab osaleda projektimeeskondade töös ja projekti tulemuste rakendamisel; -suudab õpitut töös rakendada ja ennast pidevalt erialaselt täiendada.

Robotitehnika õppekava täismahus läbinul on järgmised kompetentsid: - oskab kasutada insenerlike arvutuste aluseid tootearendusel, robot- ja tehniliste süsteemide projekteerimisel ja käitamisel; - oskab koguda tööks vajalikku informatsiooni ja seda loovalt kasutada; - rakendab robotitehnika valdkonnas infotehnoloogiat, CAD süsteeme ja arvjuhtimisega seadmeid; - teab tehnomaterjale, nende omadusi ning tehnoloogilisi protsesse, seadmeid, rakiseid ja instrumente; - teab mõõtetehnikat ja toodete kvaliteedi kontrollimeetodeid; - teab ettevõtluse aluseid, tootmise juhtimise korraldust ja ökonoomikat; - oskab sõnastada robootikaga seotud probleeme, pakkuda erinevaid lahendusi ja neid analüüsida tehnoloogiate võimalustest ja majanduslikust aspektist; - lähtub oma tegevuses robootika inseneri kutse-eetikast ning oskab arvestada sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu ja eetiliste aspektidega; - valdab õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles tööks vajalikke suhtlus- ja juhtimisoskusi; - teab ja järgib valdkonda reguleerivaid õigusakte, standardeid ja tehnilisi norme; - mõistab enda kui kodaniku rolli töömaailmas ja ühiskonnas tervikuna; - on saavutanud edasiseks kvalifikatsiooni tõstmiseks piisava robootika ja tööalaste teadmiste ning oskuste taseme.

Õppekava täismahus läbinul on järgmised kompetentsused: - on valmis töötama globaalsel rõivaalal, on koostöövalmis, algatusvõimeline ja valmis võtma vastutust oma töös; - on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama; - on suuteline ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama; - oskab informatsiooni hankida, analüüsida ja seda kasutada; - tunneb erialast infotehnoloogiat, eriala põhimõisteid ja terminoloogiat; - valdab tööks vajalikke suhtlus- ja juhtimisoskusi; - tunneb rõiva- ja tekstiiliala laiapõhjaliselt, oskab sõnastada rõivaalaga seotud probleeme ning analüüsida ja pakkuda erinevaid lahendusi; - tunneb ettevõtluse aluseid, tootmise korraldust, juhtimist ja ökonoomikat; - tunneb materjale, nende omadusi, tehnoloogilisi protsesse ja seadmeid; - oskab kasutada insenerlike arvutuste aluseid tootearendusel, tehniliste süsteemide projekteerimisel ja kasutamisel; - oskab pakutud lahendusi lähtuvalt kaasaegsetest tehnoloogiavõimalustest ja majanduslikust aspektist hinnata.

Õppekava läbinu on erialaste teadmiste ja oskustega spetsialist, kes oskab analüüsida ja realiseerida enda rolli tootearenduse tööjaotuses nii üksikettevõtja ja meeskonnaliikmena kui ka koostöös teiste valdkondade spetsialistidega; tunneb erinevaid tööks vajalikke materjale, valdab vajalikke traditsioonilisi ja innovatiivseid tehnoloogiaid ning oskab neid rakendada keskkonna säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgides; oskab formuleerida ja analüüsida probleeme, püstitada eesmärke, planeerida tööd ja selleks kuluvat aega, kommunikeerida ideid ja kaasata disainiprotsessi eri pooli; omab joonistamise, maalimise, värvusõpetuse ja kompositsiooni baasoskusi ning valdab pinna ja vormi komponeerimist ja modelleerimist; omab alusteadmisi filosoofiast, kultuuri-, kunsti- ja erialasest ajaloost, visuaalsest semiootikast, pedagoogikast ning ettevõtlusest; mõistab disaini mõju nii üksikindiviidi kui ka laiemas, ühiskonna kontekstis, omades analüüsi-, sünteesi- ja kriitikavõimet ning sotsiaalset vastutustunnet; suudab käsitleda erialaseid küsimusi vastavalt uurimustöö nõuetele, orienteerub erialases kirjanduses.

Õppekava lõpetanu: Õppekava läbinud üliõpilane: • mõistab sotsiaaltöö olemust, missiooni, funktsioone ja rolli ühiskonnas; • omab süvateadmisi sotsiaaltöö teoreetilistest alustest, analüüsib kriitiliselt sotsiaalvaldkonna probleeme ja arenguid, mõistes ja selgitades nende tekkepõhjuseid ja –mehhanisme, pakkudes võimalikke lahendusi nende ennetamiseks ja leevendamiseks erinevatel tasanditel; • mõtestab sotsiaaltöö kaasaegseid professionaalseid lähenemisviise, arvestab oma töös väärtustest, kultuurist ja prioriteetidest tulenevat konteksti; • mõistab inimeste elutee ja toimetuleku kujunemist konkreetsetes tingimustes, lähtudes holistlikust inimkäsitlusest; • osaleb erialastes arutlustes eesti ja vene keeles ning inglise või saksa keeles; • valdab sotsiaaltööks vajalikke suhtlemis-, koostöö- ja nõustamisoskusi ning rakendab neid oma töös, kasutades tänapäevaseid info- ja suhtlusvahendeid; • osaleb aktiivselt kodanikuühiskonnas, sh vabatahtlikus tegevuses, pakkudes kogukonna heaolu ja jätkusuutlikkust parendavaid ja uuenduslikke ideid; • vastutab spetsialistina oma tegevuse kvaliteedi ja tagajärgede eest, reflekteerib oma rolli ühiskonnas, tagades isikliku jätkusuutlikkuse.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) mõistab ühiskondlikke protsesse; 2) valdab süsteemselt erialaseid põhimõisteid, teooriaid, meetodeid ning oskab neid rakendada; 3) teab võimalusi ja vahendeid protsesside ümberkujundamiseks indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tasandil; 4) oskab analüüsida, planeerida ja korraldada sotsiaalteenuseid pakkuva organisatsiooni tegevust; 5) oskab analüüsida ja juhtida oma käitumist, tegutsedes iseseisvalt ning grupis; 6) väärtustab meeskonna- ja koostööd ning kokkulepetest kinnipidamist; 7) peab oluliseks elukestvat õppimist ning enesearengut; 8) on võimeline ja tahab võtta vastutust, suudab langetada otsuseid.

Õppekava läbimise järel õppur: 1) on võimeline juhtima rühma- ja kompaniisuurust üksust rahu- ja sõjaaja tingimustes; 2) on omandanud teadmised ja oskused rühma tasemel väljaõppe korraldamiseks, läbiviimiseks ning hindamiseks; 3) on vastavalt spetsialiseerumisele võimeline tegutsema relvaliigi asjatundjana kuni pataljonisuuruses üksuses; 4) tunneb ja oskab kasutada jalaväerühma ning spetsialiseerumisjärgse relvaliigi varustust ja relvastust; 5) omab ülevaadet kaitseväe- ja tsiviilstruktuuride koostööpõhimõtetest ning teenistusest rahvusvahelises töökeskkonnas; 6) on kursis sõjanduse arengu erinevate aspektidega, tunneb vastavaid mõisteid, seaduspärasusi ning erinevate teadus- ja tehnikasaavutuste rakendusvõimalusi sõjapidamises. Omab ülevaadet sõjapidamisest kui kogu ühiskonda ja selle erinevaid valdkondi hõlmavast tegevusest; 7) on võimeline eesti keeles ja vähemalt ühes võõrkeeles mõistma ja selgitama oma taseme töövaldkonnaga seotud küsimusi suulises ja kirjalikus vormis; 8) oskab oma teenistusülesannete täitmiseks kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda, seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning vormistada tulemused nõuetekohaseks uurimistööks; 9) oskab ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata enda kui sõjaväelise juhi rolli ja oma tegevuse tagajärgi ühiskonnale; 10) on võimeline ennast iseseisvalt täiendama ning jätkama õpinguid.

Õppekava läbinud õppur: 1) mõistab kaitseväe rolli ja selle kujunemist ühiskonnas, riigikaitse õiguslikku konteksti ja rahvusvahelistumisest tulenevaid nõudeid ning suhtub sallivalt mitmekesisusse; 2) mõistab sõjaväelisele juhile olulisi inimkäitumise psühholoogilisi aspekte, rakendab sihtgrupile ja olukorrale kohast suhtlusstiili ja -vahendeid ning demonstreerib juhile kohast algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja koostööoskusi; 3) mõistab sõjapidamist kui kogu ühiskonda ja selle erinevaid valdkondi hõlmavat tegevust ning juhib enda ja oma allüksuse tegevust ühiskondlikult ja eetiliselt aktsepteeritavalt; 4) juhib kuni kompaniisuurust allüksust, järgides sõjapidamise põhimõtteid ja kõrgema ülema kavatsust ka ilma vahetu käsu ja korralduseta ning tagades üksuse jätkusuutlikkuse, sh vaimse vastupidavuse; 5) tegutseb eriala asjatundjana sõjaaja jalaväepataljoni staabis vastavalt spetsialiseerumisele ning osaleb valdkondlike probleemide lahendamises rakendades analüüsi- ja koostööoskuseid; 6) organiseerib, viib läbi ja hindab rühmataseme väljaõpet, rakendab tervist säästvat treeningprogrammi üksuse koosseisu kehaliseks arendamiseks ning on ettevalmistatud läbi viima riigikaitseõpet; 7) analüüsib teadustulemuste ja tehnoloogiliste lahenduste rakendusvõimalusi sõjapidamises ning rakendab teenistusülesannete täitmisel innovaatiliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi; 8) mõistab ja selgitab eesti ja inglise keeles nii suuliselt kui ka kirjalikult teenistusülesannetega seotud küsimusi ning osaleb argumenteeritult tööaruteludes; 9) kavandab ja koostab iseseisvalt ja loovalt nõuetekohase uurimistöö ning kasutab saadud kogemust hilisemas teenistuses komplekssete uurimisküsimuste lahendamisel; 10) mõistab kestva õppimise olulisust oma erialal ja on omandanud iseseisva õppimise töövõtted.

Õppekava läbinud õppur: 1) mõtestab kaitseväe ja mereväe rolli riigikaitses ja ühiskonnas ning iseenda rolli Eesti mereväeohvitserina, sh liitlassuhete kontekstis; 2) mõistab sõjaväelisele juhile olulisi inimkäitumise psühholoogilisi aspekte, rakendab sihtgrupile ja olukorrale kohast suhtlusstiili ja –vahendeid, ning demonstreerib juhile kohast algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja koostööoskusi; 3) mõistab sõjapidamist kui kogu ühiskonda ja selle erinevaid valdkondi hõlmavat tegevust ning juhib enda ja oma allüksuse tegevust ühiskondlikult ja eetiliselt aktsepteeritavalt; 4) suudab juhtida oma sektsiooni ja vahi tööd merel ja sadamas, rahu- ja sõjaajal; 5) suudab vastavalt erialale navigeerida ja juhtida laeva, käsitseda ja hooldada laeva relvastust, navigatsiooni- ja sidevahendeid või tehnilisi seadmeid; 6) oskab oma valdkonnas meeskonnaliikmete ja ajateenijate väljaõpet korraldada ja läbi viia; 7) hindab teadustulemuste ja tehnoloogiliste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste rakendusvõimalusi sõjapidamises; 8) rakendab teenistusülesannetes ja tööaruteludes eesti ja inglise keelt nii suuliselt kui kirjalikult; 9) rakendab teaduslikke meetodeid erialaga seotud probleemide lahendamiseks; 10) mõistab kestva õppimise olulisust oma erialal ja on omandanud vajalikud iseseisva õppimise töövõtted.

Õppekava läbimise järel õppur: 1) on võimeline juhtima laeva rolliplaanijärgseid tegevusi, laevasektsioone ja -meeskondi erinevates olukordades ning tagama tegevusvalmiduse temale alluvas üksuses rahu- ja sõjaajal nii Eestis kui ka rahvusvahelises töökeskkonnas; 2) on vastavalt spetsialiseerumisele võimeline täitma sõjalaeva taktika- või tehnikaohvitseri teenistusülesandeid; 3) on võimeline juhtima jalaväerühmasuurust üksust sõjaaja tingimustes; 4) on omandanud teadmised individuaal- ja grupiõppe metoodika ja hindamise kohta ning vastavad oskused, et korraldada spetsialiseerumisjärgsel erialal õppetööd; 5) oskab ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata enda kui sõjaväelise juhi rolli ja oma tegevuse tagajärgi ühiskonnale ning orienteerub õigusterminoloogias ja õiguse rakendamise põhimõtetes; 6) teab nüüdisaegse sõjapidamise kujunemislugu ning Eesti riigikaitse ülesehitust tänapäevases julgeolekukontseptsioonis; 7) teab sõjalaeva käitamiseks vajalikke reaalteaduslikke mõisteid ja printsiipe; 8) on võimeline eesti ja inglise keeles mõistma ning selgitama oma taseme töövaldkonnaga seonduvat suulises ja kirjalikus vormis; 9) oskab oma teenistusülesannete täitmiseks sobivate meetodite ja vahendite abil koguda iseseisvalt informatsiooni, seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; 10) oskab läbi viia ja vormistada nõuetekohast uurimistööd

Õppekava läbinud õppur: 1) mõistab kaitseväe rolli ja selle kujunemist ühiskonnas, riigikaitse õiguslikku kontekstis ja rahvusvahelistumisest tulenevaid nõudeid ning suhtub sallivalt mitmekesisusse; 2) mõistab sõjaväelisele juhile olulisi inimkäitumise psühholoogilisi aspekte, rakendab sihtgrupile ja olukorrale kohast suhtlusstiili ja -vahendeid ning demonstreerib juhile kohast algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja koostööoskusi; 3) mõistab sõjapidamist kui kogu ühiskonda ja selle erinevaid valdkondi hõlmavat tegevus ning juhib enda ja oma allüksuse tegevust ühiskondlikult ja eetiliselt aktsepteeritavalt; 4) juhib õhuväe radarposti, lüli või eskadrilli, lähtudes sõjapidamise põhimõtetest ja kõrgema ülema kavatsusest ka ilma vahetu käsu ja korralduseta ning tagades üksuse jätkusuutlikkuse, sh vastupidavuse; 5) tegutseb eriala asjatundjana sõjaaja õhuseiredivisjoni või lennubaasi staabis ning osaleb valdkondlike probleemide lahendamises rakendades analüüsi- ja koostööoskusi; 6) organiseerib, viib läbi ja hindab rühmataseme väljaõpet; 7) analüüsib teadustulemuste ja tehnoloogiliste lahenduste rakendusvõimalusi sõjapidamises ning rakendab teenistusülesannete täitmisel innovaatiliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi; 8) mõistab ja selgitab eesti ja inglise keeles nii suuliselt kui kirjalikult teenistusülesannetega seotud küsimusi ning osaleb argumenteeritult tööaruteludes; 9) kavandab ja koostab iseseisvalt ja loovalt nõuetekohase uurimistöö ning kasutab saadud kogemust hilisemas teenistuses komplekssete uurimisküsimuste lahendamisel; 10) mõistab kestva õppe olulisust oma erialal ja on omandanud iseseisva õppimise töövõtted.

Õppekava läbimise järel õppur: 1) teab õhuväe ülesandeid ja allüksuste toimimist ning mõistab õhuväe sisese ja väeliikide vahelise koostöö põhimõtteid; 2) oskab oma teenistusülesannete täitmisel arvestada õhuväe ja tsiviillennunduse ning NATO õhukaitse süsteemi koostööpõhimõtteid; 3) teab spetsialiseerumisjärgse eriala põhimõisteid, töövahendeid ja -meetodeid ning oskab neid eesmärgipäraselt rakendada oma igapäevaste teenistuskohustuste täitmisel; 4) on võimeline juhtima jalaväerühmasuurust üksust sõjaaja tingimustes; 5) on omandanud teadmised ja oskused üksuse väljaõppe läbiviimiseks ning hindamiseks; 6) oskab ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata enda kui sõjaväelise juhi rolli ja oma tegevuse tagajärgi ühiskonnale; 7) teab sõjandusega seotud reaalteaduslikke mõisteid, seaduspärasusi ning erinevate teadus- ja tehnikasaavutuste rakendusvõimalusi sõjapidamises; 8) on võimeline eesti keeles ja vähemalt ühes võõrkeeles mõistma ning selgitama oma taseme töövaldkonnaga seotud küsimusi suulises ja kirjalikus vormis; 9) oskab oma teenistusülesannete täitmiseks kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda, seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning vormistada tulemused nõuetekohaseks uurimistööks; 10) on võimeline ennast iseseisvalt täiendama ning jätkama õpinguid.