Leia sobiv programm

- tunneb filmiajaloo kaasaegseid ja ajaloolisi arenguid esteetika, kultuuri, tööstuse ja tehnoloogia osas - omab süstemaatilisi teadmisi filmipärandist, sh tehnilisi, halduslikke, majanduslikke ja juriidilisi. Tunneb filmide arhiveerimist, programmeerimist ning üldkasutatavate filmi- ja AV-meediavormingute esitlemist - omab teadmisi filmipärandiga seotud praktikast üldiselt ja mitmest Euroopa filmikultuurist ning eelkõige nende seostest audiovisuaalse pärandiga; oskab analüüsida ajaloolist audiovisuaalset toodangut lähtudes teoreetilistest raamistikest ning arvestades sotsiaal-kultuurilisi, poliitilisi, majanduslikke ja tööstuslikke tegureid - oskab tuvastada, restaureerida, arhiveerida ja kureerida audiovisuaalsel pärandil põhinevaid audiovisuaalseid teoseid - kõrvutab oma seisukohti kirjandusest loetuga ning esitab nende leidude kohta aruande nii audiovisuaalses kui ka akadeemilises vormis - suudab oma uurimustööd esitleda ja kaitsta nii suuliselt kui kirjalikult - väljendab sotsiaalset, kultuurilist, ökoloogilist ja globaalset teadlikkust oma akadeemilistes ettevõtmistes ja loomingulises praktikas - tegutseb tõhusalt kvalifitseeritud praktikute juhendamisel ning töötab koos kaastudengitega keerulistes, rahvusvahelistes ja heterogeensetes rühmades - loob iseseisva vaatenurga ja võime olla kriitiline, eneserefleksiivne ja professionaalne

Õppekava täies mahus läbinud üliõpilane: 1.omab süsteemseid ja laiapõhjalisi teadmisi inglise, prantsuse, hispaania, vene, saksa või mõne Skandinaavia keele, inglise, prantsuse, hispaania, vene, saksa või Skandinaavia keeltes kirjutatud kirjanduse, klassikalise filoloogia ja vastavate kultuuriruumidega seonduvatest mõistetest, uurimisteemadest, -küsimustest ja uurimismetodoloogiast; 2. tunneb ja oskab luua interdistsiplinaarseid seoseid oma eriala ning teiste valdkondade teadmiste vahel; 3. omab terviklikku ettekujutust valitud eriala rollist ningrakendusvõimalustest ühiskonnas; 4. on võimeline kriitiliseltanalüüsima erialaga seonduvaid probleeme ja tegema iseseisvalt uurimistööd / koostama iseseisvat projekti; 5. valdab kõrgtasemel peaeriala keelt kõnes ja kirjas. Oskab valida peaerialale vastavas võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult suheldes õigeid suhtlusregistreid ning valdab erinevaid suulise ja kirjaliku suhtluse žanre. 6. on tänu keelelisele ja kultuurilisele pädevusele võimeline osalema nii erialaga seotud probleemide arutamisel kui ka tegutsema kultuuridevahelise suhtluse eksperdina selle mitmesugustes vormides (rahvusvaheliste suhete, äri- , haridus-, teadus-, arendus- või loomesfääris jt valdkondades); 7. on valmis erinevate ülesannete täitmisel, sh rahvusvahelises keskkonnas, näitama üles kultuuridevahelise suhtluse pädevust, algatusvõimet, aja planeerimise oskust, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 8. on võimeline jätkama õpinguid või osalema uurimistegevuses, tegutsema oma ala spetsialisti ja arendajana, sealhulgas rahvusvaheliselt; 9. oskab saadud teadmisi edasises õppetöös ja iseseisvas analüüsis rakendada ning saadud tulemusi sünteesida ja kriitiliselt hinnata.

Õppekava täies mahus läbinud üliõpilane: 1. analüüsib ja mõtestab keele- ja kultuuriküsimusi, mis nõuavad süsteemseid teadmisi inglise, prantsuse, hispaania, vene, saksa või mõne Skandinaavia keelest ja vastavates keeltes kirjutatud kirjandustest, klassikalisest filoloogiast ja vastavatest kultuuriruumidest; 2. seostab oma eriala interdistsiplinaarselt teiste valdkondadega; 3. kasutab peaerialale vastavas võõrkeeles suuliselt ja kirjalikult suheldes õigeid suhtlusregistreid ning žanre; 4. võrdleb erinevate kultuuride tavasid, väärtusi ja suhtlusnorme ja kasutab neid kultuuridevahelises suhtluses; 5. hindab erialateadmiste rakendusvõimalusi ühiskonnas; 6. formuleerib erialaga seonduvaid kriitilisi probleeme ja kavandab iseseisvat uurimistööd/projekti; 7. avastab iseseisva uurimistöö käigus lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele; 8. arendab kultuuri- ja vastutustundliku juhtimise ning meeskonnatöö oskusi.

Teadmised ja hoiakud Õppekava läbinu: 1. Mõistab ja suudab kriitiliselt analüüsida Euroopa ja rahvusvahelise ärikeskkonna arenguprotsesse; 2. Mõistab ja suudab kriitiliselt analüüsida Euroopa integreeritud finantsala mõju finantsjuhtimise valdkonnale; 3. Oskab kriitiliselt analüüsida tööstuse ja turgude globaliseerumise ja regionaliseerimisega seotud peamisi suundi; 4. Omab ajakohaseid teadmisi peamistest äri- ja juhtimisteooriatest globaliseerumise ja Euroopa integratsiooni kontekstis. Oskused, võimed Õppekava läbinu: 5. Omab juhtimisalast kompetentsust ning analüütilisi ja keelelisi oskusi fookusega Euroopa ja rahvusvahelisele ärindusele ja rahandusele; 6. On võimeline iseseisvalt rakendama uurimistöö läbiviimiseks ja tulemuste interpreteerimiseks vajalikke oskusi nii Euroopa kui rahvusvahelise taseme ärindus- ja rahandusprojektides.

Õppekava läbinud üliõpilane: - omab iseseisvat õpioskust, tunneb Euroopa Liidu toimimist, olulisemaid sotsiaalmajanduslike trende ja liikmesriikide ühiskondade tulevikuväljakutseid erinevates poliitikavaldkondades; - on võimeline lähenema Euroopa Liiduga seonduvatele probleemidele sotsiaalteaduslike distsipliinide vaatenurgast ning omab ülevaadet ja praktilisi kogemusi erinevatest poliitikavaldkondadest ning nende omavahelistest seostest; - oskab hinnata Euroopa Liidu tulevikudilemmasid ja võimalikke valikuid, on võimeline analüüsima poliitika kujundamisel ja rakendamisel tekkivaid probleeme nii Eesti kui Euroopa Liidu huvidest lähtuvalt; - oskab rakendada olukordade analüüsimisel erinevaid uurimismeetodeid ning oskab esitada ja põhjendada oma seisukohti korrektselt nii kõnes kui kirjas; - on võimeline töötama avalikus, era- või kolmandas sektoris nii Eestis kui Euroopa Liidu institutsioonides vastavat kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel.

- oskab kriitiliselt hinnata olulisemaid filmikunsti teoreetilisi käsitlusi ning neid analüütiliselt rakendada - suudab professionaalselt orienteeruda filmikunsti valdkonnas, selle rollis ja sotsiaal-kultuurilises kontekstis, filmi toimimise põhimõtetes, mõjus, arengutendentsides ja sotsiaalse vastutuse küsimustes - on omandanud erialased teadmised, oskused ja motivatsiooni aktiivseks osalemiseks lühi- ja täispika mängufilmi sisu loomises ja tootmises, suudab tegutseda keerulistes tingimustes ja pingeolukorras - oskab rakendada oma teadmisi, oskusi ja kogemusi filmide teostamisel, võttes arvesse erinevate filmikunsti erialade interdistsiplinaarseid seoseid - on valmis töötama lühi- ja täispika mängufilmi tootmisel iseseisva operaatori, stsenaristi, režissööri, produtsendi, monteerija või helirežissöörina, rakendades omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi - oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida enda ja teiste loometöö tulemusi, vajadust jätkuõppeks ja erialaseks enesearendamiseks - on pädev edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise ja juhtimise teel - suudab osaleda rahvusvahelistes filmiprojektides, võttes arvesse omandatud erialase terminoloogia teadmisi ning rahvusvahelise õppe- ja loomekeskkonna kogemusi

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi filosoofia eriala mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest ning süvendatud teadmisi valitud kitsamas uurimisvaldkonnas; 2) oskab ära tunda ja iseseisvalt sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, mille lahendamine eeldab filosoofia-alast pädevust; 3) on võimeline erialaga seonduvaid probleeme suulises ja kirjalikus inglise keeles esitama ja argumenteerima ning osalema sellekohastes nii eriala spetsialistide kui erialaväliste inimeste aruteludes; 4) suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; 5) on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja filosoofi ühiskondlikust rollist ning oskab anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi filosoofia eriala mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest; 2) omab süvendatud teadmisi valitud kitsamas uurimisvaldkonnas; 3) oskab luua interdistsiplinaarseid seoseid; 4) oskab ära tunda ja iseseisvalt sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, mille lahendamine eeldab filosoofia-alast pädevust; 5) oskab oma tegevust eriala probleemide ja uurimisküsimuste lahendamisel kriitiliselt hinnata; 6) on pädevalt võimeline edasi andma oma filosoofia-alaseid teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel; 7) on oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ning nende aluseks olevaid teooriaid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima ning osalema sellekohastes nii eriala spetsialistide kui erialaväliste inimeste aruteludes; 8) on valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; 9) on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskab anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes; 10) on valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal; oskab hinnata enda ja teiste vajadust jätkuõppeks, erialaseks ja tööalaseks arenguks ning valdab iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid meetodeid; 11) on võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes või osalema uurimistegevuses, tegutsema oma ala spetsialisti ja arendajana, sh rahvusvaheliselt.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. tunneb süsteemselt tänapäevaseid teoreetilisi käsitusviise ja uurimismeetodeid pärimuse ja kultuuripärandi uurimises ja pärandirakenduste valdkonnas ning oskab neid erialases tegevuses iseseisvalt kasutada; 2. mõistab ja oskab selgitada vaimse kultuuripärandi eripära; 3. suudab ära tunda, analüüsida ja innovaatiliselt realiseerida kultuuripärandi ühiskondlik-kultuuriliste ja majanduslike rakendustega seotud võimalusi ning lahendada erialases tegevuses ettetulevaid probleeme eetiliselt; 4. oskab analüüsida erialaseid probleeme üldhumanitaarses, ajaloolises ning ühiskondlikus kontekstis; 5. omab rahvusvahelist kootöökogemust, tunneb protsessijuhtimist ning on võimeline algatama ja läbi viima erialaseid pädevusi eeldavaid projekte; 6. on oma ühiskondlikku rolli teadvustav erialaspetsialist, kes suudab oma tegevust ja selle tagajärgi reflekteerida ning oma seisukohti selgelt argumenteerida.

Õppekava läbinud üliõpilane 1. Analüüsib ja käsitleb keerukaid funktsiooni-, tegevus- ja osalusprobleeme tõenduspõhiselt, lõimides süvendatud füsioteraapiaalased teadmised, lähtudes biopsühhosotsiaalsest lähenemisest ning argumenteerides pakutavate lahenduste mõju. 2. Rakendab füsioterapeudina süvendatud kliinilist mõtlemist ja süsteemset otsustusprotsessi ka ebamäärastes ning piiratud infoga olukordades, põhjendades otsuseid teaduskirjandusega ning hinnates sekkumiste tulemuslikkust. 3. Lahendab füsioteraapia erialaga seotud ja erialaüleseid kliinilisi probleeme koostöös teiste tervishoiuspetsialistidega, arvestades kestlikkust, kultuuritundlikkust ning tervishoiusüsteemi ja ühiskondlike protsesside toimimist. 4. Võtab professionaalse vastutuse oma otsuste eest, kasutades digitaalseid ja andmepõhiseid lahendusi (sh tehisintellekti tööriistu) ning kaaludes nende usaldusväärsust, eetilisust ja võimalikke kliinilisi riske füsioteraapia praktikas. 5. Koordineerib, arendab ja juhib meeskonna tööprotsesse, arvestades eriala arengusuundi ning füsioteraapiateenuseid, kvaliteedinõudeid ja tervishoiusüsteemi toimimist, näidates algatusvõimet, vastutust ja strateegilist tegutsemist. 6. Koostab teadus- või arendusprojekte, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning kasutab neid füsioteraapia praktika ja eriala arendamisel. 7. Juhendab õppijaid ja kolleege oma pädevuse piires, kasutades sobivaid juhendamis- ja tagasisidemeetodeid. 8. Töötab iseseisva füsioterapeudina, sh hinnates oma pädevusi ja arenguvajadusi ning kavandades teadlikult enesetäiendamist. 9. Väljendab end suulises ja kirjalikus erialases suhtluses selgelt ja arusaadavalt, kohandades suhtlusviisi patsiendi kultuurilise ja sotsiaalse konteksti ning teiste sihtrühmade vajaduste järgi ning kasutades asjakohast erialast terminoloogiat.

Õppekava läbinud isik: 1. Omab süsteemseid teadmisi põhilistest füüsikas kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 2. Omab piisavaid teadmisi ja oskusi teadus- ja arendustöö tegemiseks ühel kitsamal erialal; 3. On võimeline lahendama füüsikaga seonduvaid probleeme, mis kerkivad esile uues või tundmatus keskkonnas laiema või multidistsiplinaarse konteksti raames; 4. Suudab teha efektiivset meeskonnatööd, osaleda projektides ja juhendada vähemkvalifitseeritud kolleege erialases töös; 5. Edastab olemasolevaid teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii spetsialistidest kui mittespetsialistidest koosnevatele kuulajaskondadele; 6. Koostab vajadusel oma tööst ja saadud tulemustest sisutiheda, arusaadava ning etteantud formaati järgiva kirjaliku kokkuvõtte.

Õppekava läbinu: 1) omab süsteemseid ja süvendatud teadmisi geodeesia ja ruumiandmete valdkonnas; tunneb valdkonna arengusuundi, teooriaid ja uurimismeetodeid ning mõistab eriala rolli ühiskonnas; 2) oskab erialateadmisi ja -oskuseid rakendada oma töös, mh ruumiandmete kogumisel, töötlemisel, analüüsimisel ja modelleerimisel; oskab kohaseid meetodeid valides lahendada erialaülesandeid, sh interdistsiplinaarselt; 3) oskab kasutada digilahendusi andmete töötlemiseks ja modelleerimiseks ning lahendada erialaga seotud ja erialaüleseid kompleksseid ülesandeid kohaste meetoditega, sh piiratud informatsiooni tingimustes; 4) mõistab ruumiandmete täpsuse ja õigsuse olulisust, sh kestliku arengu põhimõtteid järgivate strateegiliste otsuste tegemisel; 5) omab ülevaadet uurimistöö metoodikast, oskab teha uurimistööd, oskab sünteesida ja väljendada suuliselt ning kirjalikult oma uurimistulemusi ning saadud tulemusi kriitiliselt hinnata; oskab tõenduspõhiselt argumenteerida õppekava õppe- ja inglise keeles; on võimeline osalema aruteludes ja vahendama erialateadmisi; 6) oskab suunata geodeesia valdkonna strateegilisi otsuseid, mis on kooskõlas kestliku arengu põhimõtetega ja võtta vastutust peaspetsialisti ja/või juhina; 7) väärtustab oma eriala eetilisi aspekte ja ühiskondlikku rolli; omab erialast suhtlemis- ning meeskonnatööoskust ning on valmis eriala eksperdina suhtlema erinevate sihtrühmadega; 8) rakendab omandatud teadmisi ja oskusi kestlikult ja strateegiliselt, näidates loovust, algatusvõimet, vastutustunnet, meeskonna juhtimise oskust ning eriala tulevikusuundade ja ühiskondlike protsesside tundmist; toetab teiste õppimist õpetades, juhendades ja/või muul viisil; 9) on valmis õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Õppekava läbinu: 1) omab süsteemseid ja süvendatud teadmisi geodeesias või kinnisvara- ja maakorralduses ning tunneb valdkonna arengusuundi, teooriaid ja uurimismeetodeid; 2) rakendab geodeesia või kinnisvara- ja maakorralduse teadmisi ja kasutab sobivaid meetodeid, sh digilahendusi andmete töötlemiseks ja modelleerimiseks; 3) tunneb oma valdkonna eetilisi aspekte ning erialateadmistele ja -oskustele tuginedes oskab teha strateegilisi otsuseid ja lahendada õigusaktidest lähtudes valdkondlikke küsimusi; 4) mõistab eriala rolli ühiskonnas ning rakendab keskastme juhina erialateadmisi ja -oskusi interdistsiplinaarselt oma töös; 5) oskab teha iseseisvalt uurimistööd, oskab saadud tulemusi hinnata, analüüsib oma eriala temaatikat kõnes ja kirjas õppekeeles ja oma eriala olulises võõrkeeles, on võimeline argumenteerima ja osalema aruteludes ning vahendama erialateadmisi; 6) evib erialast suhtlemis- ning meeskonnatööoskust, on valmis töötama riiklikes ja kohalikes haldusasutustes või erasektoris geodeedi, maakorraldaja, maanõuniku, projektijuhi, maakasutuse planeerija, kinnisvara arendaja või kinnisvara hindajana, ning on valmis õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Õppekava läbinu: 1)      omab ülevaadet kaasaegsetest loodusteaduste, sotsiaalteaduste ja informaatika põhiseisukohtadest ja meetoditest; 2)      omab süsteemset ülevaadet kaasaegsest geograafiast ja selle uurimismeetoditest; 3)      tunneb inimgeograafia, loodusgeograafia ja geoinformaatika erialade teooriaid, meetodeid ja rakenduslikke ülesandeid ning oskab vastavaid protsesse omavahel seostada; 4)      omab süvendatud teadmisi spetsialiseerumisel valitud suuna teooriatest, kaasaegsetest uurimisprobleemidest ja rakendusvõimalustest ning oskab kasutada vastavaid meetodeid, andmebaase ja tarkvarasid; 5)      valdab eriala terminoloogiat ja oskab töötada erialase kirjandusega eesti ja inglise keeles; 6)      omab erialast väljendusoskust eesti ja inglise keeles; 7)      oskab planeeringuid, arengukavasid ja keskkonnamõju hinnanguid koostada ja menetlusprotsessis osaleda; 8)      oskab töötada oluliste ühiskonda ja majandust käsitlevate andmebaasidega; 9)      oskab töötada põhiliste geoinformaatika tarkvarapakettide ja andmebaasidega, teostada ruumiandmete analüüsi, koostada teemakaarte ja põhjendada oma valikuid; 10)  oskab rühmatööde koostamisel aktiivselt osaleda ja projekte juhtida; 11)  oskab teaduslikke uurimistöid koostada ja tulemusi avalikul esinemisel tutvustada; 12)  tunneb teaduseetika põhimõtteid, oskab eristada teadust ja ebateadust; 13)  valdab efektiivseid meetodeid oma õppimisvajaduste hindamiseks ning vastavate õpingute kavandamiseks ja vajalike õpitulemuste saavutamiseks. 14)  omab valmisolekut töötada geograafi kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal.

Õppekava läbinu: 1. Omab terviklikku ettekujutust Maast kui kaugelearenenud kivimilise evolutsiooniga planetaarsest kehast. 2. Oskab juhendamisel rakendada omandatud teadmisi geoloogiast ning kasutatavaid peamisi geoloogilisi uurimismeetodeid erialaste probleemide lahendamisel. 3. Omab erialast väljendusoskust nii, et suudab end eesti ja inglise keeles väljendada erialaspetsialistitele kui ka erialavälistele inimestele. 4. Oskab sünteesida ja väljendada kirjalikult oma geoloogiateadmisi üldiste teadmiste kontekstis ning neid kaitsta avalikul esinemisel. 5. Tunneb teaduseetika üldprintsiipe ning oskab eristada teaduslikku ja mitteteaduslikku materjali. 6. Oskab teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata geoloogia õppekava läbimisel omandatud teadmiste ja oskuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohast. 7. Omab valmisolekut töötada geoloogi kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi nõudval ametikohal.

Õppekava lõpetanu: - on mitmekülgsete erialaste teadmiste ja oskustega spetsialist, kes on võimeline töötama professionaalina erinevates graafilise disaini valdkondades; - orienteerub erialases teoorias ning omab ülevaadet kultuuriajaloost, millega suudab sidustada valdkonnaspetsiifilisi teadmisi; - on omandanud teadmised ja oskused disaini analüüsiks, kriitikaks ning õpetamiseks; - suudab oma töös ja praktikas seada sihte ja probleemilahendusi, mis demonstreerivad autori eesmärkidele vastavat kontseptuaalset ja tehnilist kompetentsust; - on sotsiaalselt vastutustundlik ning orienteerub disaini ja loometegevuse eetilistes küsimustes ning on võimeline osalema avalikus diskussioonis; - genereerib loomingulisi ideid, eksperimenteerib ja leiab uudseid lahendusi graafilise disaini kontekstis; - on omandanud kraadi, millega on võimalik kandideerida jätkuvateks õpinguteks kunstidoktorantuuris.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) omab süsteemset ülevaadet ja süvendatud teadmisi ainevaldkonnast, valdkonna- ja ainedidaktikast, üldpedagoogikast, pedagoogilisest psühholoogiast, hariduskorraldusest ning uurimismeetoditest loodusteadusliku hariduse valdkonnas; 2) omab põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia-, füüsika-, geograafia ja/ või keemiaõpetaja ning klassijuhataja tööks vajalikke teadmisi ja oskusi (sõltuvalt sellest, kas üliõpilane valib ühe või kaks eriala); 3) oskab kujundada õppimist toetavat ja turvalist õpikeskkonda, planeerida ja tulemuslikult läbi viia õppeprotsessi erialale vastavates põhikooli- ja gümnaasiumitundides, sealhulgas lahendada õpetajatööga seonduvaid probleeme; 4) valdab pedagoogilise uurimistöö põhilisi meetodeid ning rakendab neid haridusteaduslike probleemide lahendamisel; 5) oskab analüüsida ja väljendada kirjalikult oma uurimistulemusi ning neid kaitsta avalikul esinemisel; 6) seostab õpitu oma varasema elu- või õpikogemusega ja omab valmisolekut elukestvaks õppeks ning enese kutsealaseks arendamiseks; 7) valdab erialast terminoloogiat ning suudab end väljendada ja kaitsta oma seisukohti suhtlemisel erialaspetsialistide ja erialaväliste inimestega nii suuliselt kui ka kirjalikult; 8) tunnetab omandatud teadmiste ja oskuste teoreetilist ning rakenduslikku väärtust nii enda kui ka ühiskonna seisukohalt; 9) on motiveeritud õpetajatööks, omades erialast kvalifikatsiooni, algatusvõimet, vastutustunnet ning juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi.

- analüüsib tõenduspõhiselt ja kriitiliselt haridusvaldkonna suundumusi, poliitikaid ja organisatsioonilisi protsesse riiklikus ja rahvusvahelises kontekstis - rakendab haridus- ja organisatsiooniteooriaid keerukate juhtimis- ja arendusprobleemide lahendamisel ning põhjendab valikuid tõenduspõhiselt - analüüsib haridusasutuse tugevusi ja arenguvajadusi ning seab koostöös asjakohaste osapooltega põhjendatud arenduseesmärgid - hindab kriitiliselt õppimisprotsessi hariduspsühholoogilistest alustest lähtuvalt ja kavandab nende põhjal õppimist toetavat keskkonda ja tegevusi - rakendab ja analüüsib õppimist toetavaid juhtimisviise muutuste juhtimisel arvestades organisatsioonikultuuri ja arenguvajadusi - viib läbi empiirilise uurimuse ja tõlgendab saadud tulemusi hariduse juhtimise ja arendamise kontekstis - kujundab oma professionaalset identiteeti, lähtudes enesejuhtimise, tervise hoidmise, eetilise ja kestliku tegutsemise põhimõtetest

- orienteerub haridusvaldkonnas ja kasvatustegelikkuses, eristab ja mõistab haridusvaldkonna arengusuundumusi rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil (kontekstis) - mõistab, seostab, hindab ja analüüsib kriitiliselt haridus- ja koolitusasutuste juhtimise teooriaid ja protsesse indiviidi ja organisatsiooni arengu, haridussüsteemi, hariduspoliitika ja ühiskonnaprotsesside kontekstis - tunnetab, analüüsib, määratleb ja põhjendab haridusasutuse kui organisatsiooni arenguvajadusi ja võimalusi haridus- ja organisatsiooniteooriate ning kasvatustegelikkuse kontekstis - mõistab ja analüüsib haridus- ja koolitusasutus(t)e juhtimis-, arendus- ja õppeprotsesside seoseid ja mõju konkreetse organisatsiooni tegevuskeskkonnas ja arenguperspektiivis - oskab kujundada haridusasutuse kui organisatsiooni juhtimiseks ja arendamiseks sobivat keskkonda ning on suuteline eest vedama organisatsioonis toimuvat arengut - on suuteline läbi viima empiirilisi uurimusi ja rakendama uuringu tulemusi haridusasutuse arendamisel ja juhtimisel konkreetses ameti- või tegevusvaldkonnas - mõistab ennast isiksusena ning määratleb ennast haridusasutuse juhina, hariduspoliitika ja haridussüsteemi aktiivse ja vastutava mõjutajana - tunnetab ja põhjendab isiklikke, meeskonna ja organisatsiooni liikmete õppimisvajadusi ja arenguvõimalusi, väärtustades haridusasutust kui väärtusi loovat organisatsiooni, kui õppimis- ja kasvatuskeskkonda, inimest isiksusena ja elukestva õppijana