Leia sobiv programm

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija: 1. Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest avaliku sektori juhtimises ja majanduspoliitikate kujundamises. 2. Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades. 3. Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest. 4. Suudab hinnata digitaalsete tehnoloogiate investeeringute maksumust. 5. Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT, robootika, keskkond).

Mikrokraadi õppekava läbinud õppija: - tunneb matemaatika didaktika alaseid põhimõisteid, teooriaid ja meetodeid; - rakendab didaktika alaseid teadmisi matemaatika õpetamisel, planeerides ja juhtides õppeprotsessi õppijakeskselt ning kujundades õpikeskkonda kaasaegse teaduse põhimõtetest lähtudes; - kasutab õppeprotsessis tänapäevaseid haridustehnoloogilisi vahendeid.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija on 1. omandanud teadmised ja esmased oskused IV-IX klassi matemaatika põhiteemade õpetamiseks; 2. omandanud teadmised ja esmased oskused X-XII klassi matemaatika põhiteemade õpetamiseks; 3. saanud ülevaate koolimatemaatika ainekava arengust, praeguse ainekava põhisisust ja selle esitusest erinevates õpikutes; 4. saanud koolitust õpilaste ettevalmistamiseks aineolümpiaadideks; 5. omandanud oskusi koolimatemaatika õppimiseks ja õpetamiseks aktiivsete meetodite abil läbi isikliku kogemuse; 6. saanud ülevaate arvutite kasutamisest koolimatemaatika õpetamisel ja õppimisel.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: 1. On omandanud algteadmised sirgete, vektorite ja tasandite kohta. 2. On omandanud algteadmised lineaarvõrrandisüsteemide, funktsioonide, piirväärtuse, tuletise kohta, oskab uurida funktsioone. 3. On omandanud algteadmised määratud integraali, sirgete ja tasandite vastastikuste asendite, kompleksarvude kohta. 4. On arendanud suulist eneseväljendusoskust matemaatikas, on tutvunud erinevate tõestusmeetoditega matemaatilise loogika (lausearvutus), arvuteooria ja hulgateooria näitel. 5. On omandanud algteadmised tõenäosusteooriast ja matemaatilisest statistikast ning oskuse nende rakendamiseks ja interpreteerimiseks lihtsate ülesannete korral.

Mikrokraadiprogrammi läbinud õppija on: 1. omandanud algteadmised sirgete, vektorite ja tasandite kohta; 2. saanud ülevaate diferentsiaal- ja integraalarvutuse teoreetilistest alustest, õppinud lahendama mainitud teooriaga seotud põhilisi ülesandeid, näinud rakendusi; 3. arendanud suulist eneseväljendusoskust matemaatikas, on tutvunud erinevate tõestusmeetoditega matemaatilise loogika (lausearvutus), arvuteooria ja hulgateooria näitel; 4. omandanud algteadmised lineaaralgebrast; 5. omandanud tõenäosusteooria alased põhiteadmised ja oskused statistilise materjali töötlemiseks.

Mikrokraadi läbinud õppija: - tunneb matemaatilise analüüsi ja analüütilise geomeetria alaseid põhimõisteid, teooriaid ja meetodeid; - rakendab neid teadmisi kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel.

1. Õppija tunneb erinevaid materjalide liike (nt plast, metall, klaas, paber, biolagunevad materjalid) ja mõistab jäätmete tekkimise protsesse ning allikaid erinevates tööstusharudes ja igapäevaelus ning oskab analüüsida jäätmete mõju keskkonnale ja inimtervisele. 2. Õppija teab erinevaid jäätmete taas- ja korduvkasutuse meetodeid ja tehnoloogiaid ning oskab hinnata ja valida sobivaid tehnoloogiaid jäätmete vähendamiseks ja taaskasutamiseks. 3. Õppija suudab kavandada ja rakendada praktilisi lahendusi jäätmete korduvkasutuseks ja ringlussevõtuks. 4. Õppija mõistab ökodisaini põhimõtteid ja selle tähtsust keskkonnahoidlikus tootearenduses ning oskab kavandada tooteid, võttes arvesse keskkonnaaspekte kogu toote elutsükli vältel.

Õppija: 1. teab põhilisi juhtimisalaseid definitsioone, juhi erinevaid rolle ja juhtimisfunktsioone organisatsioonis; 2. teab kaasaegseid juhtimisstiile ja motivatsiooniteooriaid ning oskab neid kasutada üksikisikute ja meeskondade juhtimisel; 3. oskab näha meeskonna kujunemise erinevaid aspekte ning rakendada omandatud teadmisi edukate meeskondade juhtimisel; 4. oskab analüüsida ja toetada enda ja teiste kujunemist ennastjuhtivaks isiksuseks.

1. Selgitab organisatsiooni toimimise põhimõtteid ja organisatsioonikultuuri kujunemist, seostades neid oma rolliga organisatsiooni liikmena; 2. Kavandab ja rakendab lihtsamaid organisatsioonilisi muudatusi, lähtudes muutuste juhtimise põhimõtetest ning kasutades sobivaid mudeleid ja meetodeid; 3. Rakendab meeskonnajuhtimise, muutuste juhtimise ja organisatsioonikultuuri vahelisi seoseid oma tööalases tegevuses.

Mikrokraadiprogrammi läbinu 1. teab erinevaid juhtimisteooriaid ja -mudeleid ning nende rakendusi praktikas; 2. analüüsib ning hindab projektide potentsiaali; 3. juhib multikultuurseid meeskondi tõhusalt ja tulemuslikult erinevates olukordades, tulles toime muutuste ja väljakutsetega; 4. teab digitaalsete tööprotsesside juhtimise põhimõtteid ja vahendeid ning rakendab neid praktikas.

1. Mõistab akustika, astonoomia ja astrofüüsika aluseid, põhiprotsesse ja seaduspärasusi ning lahendada probleeme. 2. Oskab kasutada ja seadistada kooliteleskoopi. 3. Oskab sooritada akustika ja astronoomia alaseid eksperimente sh ka lihtsate vahenditega. 4. Teab ja järgib vaatluste ja laboritega seotud ohutustehnikat.

Programmi läbinu: 1. selgitab ja seostab gümnaasiumi mehaanika põhiteemasid (kinemaatika, dünaamika, energia, impulss, ringliikumine jm) ning lahendab ja põhjendab tüüpilisi ülesandeliike; 2. planeerib ja viib läbi mehaanika demokatseid ja praktilisi töid (sh mõõtmised ja andmetöötlus) ning valib põhjendatult nende juurde sobivad õppemeetodid; 3. rakendab mitmekesiseid õppemeetodeid mehaanika õpetamisel (nt uurimuslik õpe, probleemõpe, arutelud, simulatsioonid, diferentseerimine) ning kohandab neid vastavalt sihtrühmale; 4. kavandab ja põhjendab ainesisest ja aineteülest lõimingut (nt keemia, geograafia, matemaatika, informaatika, kehaline kasvatus, tehnoloogia, jne) mehaanika teemades; 5. juhendab õpilasi ohutult ja süsteemselt praktilistes töödes ning uurimuslikes tegevustes, toetades nende teadusliku ja analüütilise mõtlemise arengut; 6. kasutab mehaanikas mõõteandmeid ja digivahendeid (nt videoanalüüs, andurite/tabelarvutuse kasutus, simulatsioonid) kontseptsioonide mõtestamiseks ja mudelite kontrolliks.

1. tunneb mehitamata ja autonoomsete süsteemide peamisi arhitektuure, alamsüsteeme, rakendusvaldkondi ning tööpõhimõtteid; 2. oskab analüüsida ja valida sobivaid elektroonika-, tarkvara-, side-, sensori- ja juhtimislahendusi droonide ning autonoomsete sõidukite jaoks; 3. suudab projekteerida autonoomse süsteemi kontseptsiooni alamsüsteemide tasemel, arvestades tehnilisi, keskkondlikke ja sotsiaal-õiguslikke nõudeid; 4. oskab kasutada masinõppe mudeleid, töövahendeid ja treenimisandmeid sardsüsteemide põhistes lahendustes ning arvestada riistvarapiirangutega; 5. omab praktilist kogemust meeskonna- ja projektipõhises arendustöös, lahenduste testimises, dokumenteerimises ja tulemuste esitlemises.

1. Omandab teadmised ja praktilised oskused mehitamata õhusõiduki tehnilise dokumentatsiooni ja ehituse kohta. 2. Rakendab mehitamata õhusõiduki juhtimisega seotud reeglistikku, tuginedes Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste õigusaktide ning normdokumentide nõuetele. 3. Valmistab mehitamata õhusõiduki ette vastavalt missiooni nõuetele ja ohutusstandarditele. 4. Rakendab navigatsioonialaseid teadmisi mehitamata õhusõiduki opereerimisel vastavalt missiooninõuetele.

1) Selgitab mehitamata õhusõidukite arengusuundi, droonide tüüpe, tööpõhimõtteid ning tehisintellekti kasutamise võimalusi nende juhtimises ja hoolduses. 2) Koostab juhendi alusel multirootor droone 3) Hooldab multirootor droone lähtuvalt tehnilist dokumentatsioonist ja skeemist, dokumenteerides tehtud tööd 4) Hooldab droonide aku- ja laadimissüsteeme, järgides juhendit ja ohutusnõudeid. 5) Seadistab juhtimis- ja abisüsteemid, järgides tootja juhendeid ja ohutusnõudeid 6) Kõrvaldab juhtimis- ja abisüsteemide tõrkeid, kasutades asjakohaseid diagnostika- ja simulatsioonivahendeid 7) Hooldab ja remondib mehitamata sõiduki ajameid, kasutades tootja juhiseid ja ohutusnõudeid

1. tunneb soontaimede, sammalde ja suursamblike määramiseks vajalikku terminoloogiat ning 100 metsas sagedamini esinevat soontaime ning 25 sammalt ja suursamblikku; 2. suudab määrata olulisemaid Eesti metsas kasvavaid soontaimi, samblaid ja suursamblikke; 3. tunneb metsa ja keskkonnategurite vastastikuseid seoseid ja omavahelisi mõjusid ja omab head ettekujutust metsast kui muutuvast ja arenevast ökosüsteemist; 4. tunneb Eesti metsakasvukohatüüpide tüpoloogiat (E. Lõhmuse järgi) ja teab erinevate metsakasvukohatüüpide metsakasvatuslikke omadusi; 5. oskab defineerida ja eristada mullateaduse põhimõisteid ja suudab eristada Eesti tähtsamaid muldi nende morfoloogia, omaduste ja leviku alusel; 6. oskab rakendada mullateaduslikku informatsiooni, mullastikukaarte ja -andmebaase metsamajandamise planeerimisel ning omab baasteadmisi metsamuldade jätkusuutlikust kasutamisest ning kaitsest.

1. Selgitab mikroorganismide ehitust, mitmekesisust ja rolli looduses ning nende tähtsust biotehnoloogias; 2. kirjeldab bio- ja geenitehnoloogia põhilisi meetodeid ning nende rakendusvõimalusi teaduses, hariduses ja ühiskonnas; 3. kasutab bioinformaatika põhivõtteid bioloogiliste andmete analüüsimiseks ja tõlgendamiseks; 4. seostab mikrobioloogia, biotehnoloogia ja bioinformaatika kaasaegseid teadussaavutusi gümnaasiumi bioloogia õppekava teemadega ning oskab käsitleda ka nendega seotud bioeetilisi küsimusi; 5. kavandab ja juhendab gümnaasiumis mikrobioloogia või biotehnoloogia teemalisi uurimuslikke, praktilisi või valikkursuse tegevusi.

1. mõistab ja selgitab motivatsiooni ja akadeemiliste emotsioonide olemust ning nende rolli õppimise ja kaasatuse toetamisel; 2. rakendab ja analüüsib hariduspsühholoogia põhimõisteid ja teooriaid õppimisprotsesside ning õpikeskkondade mõtestamisel; 3. valib ja kasutab sobivaid hindamisvahendeid motivatsiooni ja emotsioonidega seotud protsesside uurimiseks ning tõlgendab tulemusi kontekstipõhiselt; 4. analüüsib ja arendab oma võimalusi motivatsiooniliste protsesside hindamisel ning andmepõhisel töö planeerimisel haridusasutustes.

Mikrokraadiprogrammi läbinu – omab ülevaadet muuseumide kujunemisloost Eestis ja maailmas; – tunneb peamisi tänapäevaseid teoreetilisi käsitlusi muuseumidest; – oskab kriitiliselt analüüsida muuseumide tegevust ja eri laadi näitusi; – omab esmaseid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud tööks muuseumi kogudega ning haridus- ja publikuprogrammide loomisel ja näituste kureerimisel.

1. kasutab muuseume ja teisi avatud õpikeskkondi elukestva õppe toetamiseks; 2. kasutab muuseume ja teisi avatud õpikeskkondi elukestva õppe toetamiseks; 3. rakendab eakohaseid ja sihtrühmapõhiseid aktiivõppe meetodeid; 4. lõimib loovalt eri valdkondi; on avatud koostöisele õppimisele ja õpetamisele; 5. rakendab erinevate õpikeskkondade võimalusi.

1. Õppurid on omandanud tehnilised oskused muusikaproduktsiooni, salvestusseadmete kasutamise, helimaterjali eeltöötlemise ning miksimise kohta. 2. Õppurid on suutelised kirjutama ja produtseerima omaloomingut ning mõistavad muusikaproduktsiooni juurde kuuluva loomeprotsessi toimimist. 3. Õppurid on omandanud oskuse lahendada tööprotsessi käigus ilmnevaid takistusi – seda nii laulukirjutamisel, arranžeerimisel kui ka helidisaini loomisel. 4. Õppurid on loonud enda erialaseid oskusi ja loomingulisust iseloomustava tööportfoolio.

1. Õppurid on omandanud tehnilised oskused muusikaproduktsiooni, salvestusseadmete kasutamise, helimaterjali eeltöötlemise ning miksimise kohta. 2. Õppurid on suutelised kirjutama ja produtseerima omaloomingut ning mõistavad muusikaproduktsiooni juurde kuuluva loomeprotsessi toimimist. 3. Õppurid on omandanud oskuse lahendada tööprotsessi käigus ilmnevaid takistusi – seda nii laulukirjutamisel, arranžeerimisel kui ka helidisaini loomisel. 4. Õppurid on loonud enda erialaseid oskusi ja loomingulisust iseloomustava tööportfoolio.

Programmi läbinud õppija: 1. seostab õpingute jooksul omandatud muusikatehnoloogiaalaseid teadmisi muusika produtseerimise kontekstis; 2. oskab kuuldeliselt analüüsida loo vormi ja faktuuri produtsendi pilgu läbi; 3. kasutab produtsendi põhilisi töövahendeid, sh MIDI-kontrollereid; 4. kasutab hääle ja instrumentide salvestamiseks vajaminevat helitehnikat; 5. kirjutab laule kasutades teadmisi meloodiast ja harmooniast, muusikalisest vormist ja stiilidest; 6. kirjutab, produtseerib ja miksib enda muusikat.

1. Õppijad on omandanud süsteemse ülevaate muusikapsühholoogia uurimissuundadest ja -meetoditest. 2. Õppijad mõistavad üldjoontes inimese kuulmissüsteemi ülesehitust ja toimemehhanisme ning heli füüsikalisi omadusi. 3. Õppijad mõistavad muusika õppimisega seotud psühholoogilisi aspekte (tähelepanu, mälu, motivatsioon) ja oskavad kasutada ning soovitada erinevaid harjutamise strateegiaid õppetöös; mõistavad muusiku tööga kaasnevaid mentaalseid väljakutseid, oskavad võimalikke probleeme märgata ja ennetada, sealhulgas kasutada muusikat ja musitseerimist eneseregulatsioonis. 4. Õppijad saavad ülevaate muusikateraapia olemusest, oskavad hinnata muusikateraapia võimalusi vaimse tervise murede ennetamisel ja psühhoteraapilise sekkumismehhanismina. 5. Õppijad tutvuvad ühe spetsiifilise muusikapsühholoogia rakendusvaldkonnaga saades ülevaate muusika kasutamisest filmikunstis.