Leia sobiv programm

Programmi läbinud õppija: 1. Omab teadmisi 15 minuti linna kontseptsioonist, sealhulgas selle võimalustest ja piirangutest. 2. Oskab analüüsida asumipõhiseid rahvastikuprotsesse, sealhulgas koostada kohaliku tasandi rahvastikuprognoose. 3. Oskab analüüsida liikuvusmustreid ja teab, kuidas erinevad liikumisviisid mõjutavad igapäevaste tegevuskohtade (töö, kool, teenused jne) ruumilist kättesaadavust. 4. Tunneb uuenduslikke linnaplaneerimise lähenemisi, mis edendavad jätkusuutlikke liikumisviise ilma, et suurendaksid linnades ebavõrdsust. 5. Tunneb 15 minuti linna kontseptsiooni rakendamise edulugusid ja mõistab väljakutseid programmi käigus külastatud linnas.

Mikrokraadiprogrammi läbinu: valdab Autodesk Fusion 360 modelleerimistarkvara kasutamist, loob detailide 3D mudeleid ja töötab välja terviklikke tootekooste; loob modelleeritud objektidest professionaalseid 2D jooniseid ja tootepilte ning vormistab tehnilisi jooniseid vastavalt kehtivatele standarditele; rakendab modelleeritud digitaalset infot füüsiliste prototüüpide tootmiseks, kasutades lasertöötluspinke ja 3D printereid; analüüsib oma disainiprotsessi etappe ja koostab kriitilisi hinnanguid töödele, täiustades oma oskusi iseseisvalt ja juhendamisel.

Õppija: - saab aru turismiturunduse ja turismitrendide eripärast; - analüüsib turundussõnumeid lähtuvalt valitud sihtgruppidest ja kanalitest; - kasutab erinevaid AI tööriistu nii strateegiliste ideede genereerimiseks, konkurentsianalüüsiks kui ka sisu loomiseks; - automatiseerib vähemalt ühe töölõigu oma tavapärasest turundustegevusest; - seadistab Google Looker studio abiga töölaua, mis kuvab põhilisi turundusmõõdikuid erinevatest allikatest; - koostab turismiettevõtte turundamise tegevuskava ning esitleb selle tulemusi.

- on omandanud nõutud taseme vähemalt ühes Aasia keeles vastavalt valitud peaerialale - omab teadmisi valitud peaerialale vastava regiooni ajaloost ja kultuurist - suudab analüüsida ja rakendada teaduslikus uurimistöös teoreetilisi ja praktilisi teadmisi peaerialale vastavast regioonist - omab laialdasi teadmisi Lähis-Ida ja Aasia riikide ajaloost ja kultuurist - suudab analüüsida Lähis-Ida ja Aasia ajaloosündmusi nende laiemas kontekstis

- on omandanud valitud Aasia keeles nõutud taseme vastavalt peaerialale - on omandanud spetsiifilised teadmised vastavalt peaerialale valitud regiooni kultuuriloost - oskab läbi viia ja vormistada teaduslikku uurimistööd, tuginedes valitud peaeriala regiooni kohta omandatud praktilistele ja analüüsi oskustele - suudab analüüsida ja rakendada eriala toetavaid teooriaid, metodoloogiaid ja praktilisi teadmisi - on suuteline süsteemselt ja kriitiliselt analüüsima erialast kirjandust ning sellega töötama

1. Eristab ja kirjeldab enamlevinud taimerühmi (suvelilled, püsikud, kõrrelised, sibullilled, lehtpuud ja -põõsad ning okaspuud) ja teab rühmasiseseid liike eesti ja ladina keelse liiginimega. 2. Oskab ilutaimi valida lähtuvalt kasvukoha tingimustest. 3. Omab baasteadmisi eraaedade kujundamise põhiprintsiipidest. 4. On võimeline kasutama kujundamise põhimaterjale ja lugema haljastusprojekte. 5. Oskab kasutada oma teadmisi väiksemate eraaedade kujundamisel.

Õppekava läbinu: 1) omab süsteemseid ja süvendatud teadmisi aianduses ja aiandusteaduses, tunneb valdkonna arengusuundi, teooriaid, uurimismeetodeid ning eetilisi aspekte; 2) tunneb aiakultuuride kasvatamise tehnoloogiaid avamaal ja katmikalal, oskab rakendada kestliku aiandustootmise põhimõtteid nii tava- kui maheviljeluses; 3) teab kliimamuutuste mõju puu- ja köögiviljadele ning ilutaimedele ning oskab valida kliimamuutuste tingimustes vastupidavamaid sorte ja sobivaid kasvatustehnoloogiaid; 4) tunneb aiasaaduste kvaliteeti ja säilivust mõjutavaid tegureid ning aiasaaduste turustamise põhimõtteid; 5) tunneb aiandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste töötlemise ja väärindamise tehnoloogiaid ja oskab neid lähtuvalt kultuurist ja kasutusotstarbest rakendada; 6) oskab teha uurimistööd: koguda ja töödelda andmeid, analüüsida ja kriitiliselt hinnata tulemusi; oskab tõenduspõhiselt argumenteerida õppekava õppe- ja inglise keeles; on võimeline osalema aruteludes ja vahendama erialateadmisi; 7) mõistab eriala tähtsust ühiskonnas, oskab taimede, keskkonna ja inimeste omavahelist mõju arvesse võttes suunata ja kujundada strateegilisi otsuseid; 8) omab erialast suhtlemis- ning meeskonnatööoskust, on valmis (ilu)aianduse keskastme spetsialistina töötama riiklikes ja kohalikes haldusasutustes või erasektoris puu- ja köögiviljade ning ilutaimede tootmise, säilitamise, väärindamise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes ning on valmis õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Õppekava läbinu: 1) On omandanud teadmised aia- ja põllusaaduste tootmisest ja haljasalade kujundamisest ning tunneb erialatermineid; 2) oskab hankida ja kriitiliselt hinnata teavet aia- ja põllusaaduste tootmise ning haljastuse kohta eesti ja inglise keeles; 3) omab teadmisi ja oskusi säästva ja jätkusuutliku aianduse ja haljastuse ning põllusaaduste tootmise planeerimiseks ja korraldamiseks; 4) oskab omandatud erialateadmisi praktikas kasutada; 5) oskab kasvatada aiakultuure avamaal ja katmikalal; 6) oskab kasutada uuenduslikke tehnoloogiaid aiasaaduste, ilutaimede ja istikute tootmisel katmikalal ja puukoolis; 7) oskab kavandada, rajada, kujundada ja hooldada koduaedu ja haljasalasid; 8) on omandanud analüüsioskuse ja on valmis pidevõppeks 9) oskab hinnata oma tegevuse mõju keskkonnale, evib loodussäästlikku mõtteviisi ja suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; 10) tunneb oma tegevuse eetilisi aspekte ja oma ühiskondlikku rolli.

Lennuliiklusteenuste õppekava läbinu: 1) omab süsteemset ülevaadet aeronavigatsiooniteenustest ja mõistab nende teenuste seoseid erinevate lennundustegevuse valdkondadega; 2) selgitab suuliselt ja kirjalikult eesti ja inglise keeles erialaga seonduvaid probleeme ning osaleb erialastes aruteludes; 3) oskab koguda ja analüüsida lennuliikluse korraldamise valdkonnaga seotud informatsiooni, seda töödelda kohaste meetoditega ning tulemusi tõlgendada ja üldistada; 4) mõistab meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust, töötades meeskonnas seostab erinevaid mõjusid keskkonna, materiaalsete ressursside, standardite ja inimese võimete vahel; 5) teab oma erialase tegevusega seotud vastutuse ulatust ning rakendab omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi mitmesugustes tööolukordades vastutades lennuohutuse nõuete täitmise eest; 6) omab teadmisi ja õpioskusi pidevaks tööalaseks enesetäienduseks ja isiksuse arenguks; 7a) lennujuhiks spetsialiseerunu omab rakenduskõrgharidusele ning rahvusvahelistele lennundusstandarditele vastavaid pädevusi tasemel, mis võimaldavad töötada lennujuhiõpilasena lennujuhtimise üksustes ning lennuliiklusteenuste spetsialistina nii Eestis kui ka välismaal; 7b) lennuliiklusteenuste spetsialistiks spetsialiseerunu omab rakenduskõrgharidusele ning rahvusvahelistele lennundusstandarditele vastavaid pädevusi tasemel, mis võimaldavad töötada lennuliiklusteenuste spetsialistina nii Eestis kui ka välismaal.

Õhusõiduki juhtimise õppekava läbinu: • suhtub oma erialasesse tegevusse kõrgendatud vastutustundega, mis on suunatud lennundusohutuse tagamisele; • selgitab suuliselt ja kirjalikult eesti ja/või inglise keeles erialaga seonduvaid probleeme ning osaleb erialastes aruteludes; • kasutab analüüsi- ja sünteesioskust oma valdkonnas; • on omandanud eeldused õpingute jätkamiseks; • omab rakenduskõrgharidusele ning rahvusvahelistele lennundusstandarditele vastavaid pädevusi, mis võimaldavad töötada lennundusvaldkonnas nii Eestis kui ka välismaal; • tunneb meeskonnatööiseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas, seostades erinevaid mõjusid keskkonna, ressursside, standardite ja inimese võimete vahel. Õppekava läbimisel lennuki eriala üliõpilane: • valdab teoreetilisi teadmisi liinipiloodile (ATP(A)) vajalikul tasemel; • omab praktilisi oskusi ja lennukogemust ametipiloodile vajalikul tasemel (komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011). Õppekava läbimisel kopteri eriala üliõpilane: • valdab teoreetilisi teadmisi liinipiloodile (ATP(H)) vajalikul tasemel; • omab praktilisi oskusi ja lennukogemust ametipiloodile vajalikul tasemel (komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011).

Õppija: 1. rakendab IFC skeemi algtaseme teadmisi ehitusprojektides; 2. analüüsib ja kohandab ehitusmudeleid, lähtudes projektinõuetest ja kasutusotstarbest, tagades andmete täpsuse ja terviklikkuse; 3. koostab mudelitel põhinevaid ehitusmaksumushinnanguid, rakendades standardit EVS885 ja optimeerides kulude ja ajaplaneeringute seoseid; 4. kavandab ja visualiseerib ehitusprotsessi etappe, kasutades mudelist saadud andmeid ja rakendades ajajuhtimise põhimõtteid.

- tunneb ajakirjaniku igapäevatöö põhialuseid ning ajakirjanduse eneseregulatsiooni ja eetikanorme ning oskab neid seostada enda igapäevase tööga erinevates ajakirjanduse kanalites - teab olulisemaid kommunikatsiooni- ja ajakirjandusteooriaid - valdab informatsiooni kogumise, analüüsimise ja töötlemise aluseid - valdab iseseisva analüütilise uurimistöö aluseid - on saanud süvendada oma kultuurialaseid teadmisi, saab hakkama multikultuurses keskkonnas ja on kursis kultuurierinevuste spetsiifikaga - oskab identifitseerida vajadust jätkuõppeks ja professionaalseks arenguks ning vajadusel iseseisvalt õppida ja leida selleks vajalikku erialast informatsiooni

Õppekava läbinud üliõpilane: - oskab ühiskonda, meediasüsteeme ja ajakirjandust teoreetiliselt mõtestada ning analüüsida avaliku- ja organisatsioonikommunikatsiooni protsesse; - oskab analüüsida erinevaid auditooriume, nende rolli kommunikatsioonisituatsioonis ning kasutada sobivaid suhtlusvõtteid ja kanaleid; - oskab eri tüüpi andmeid tõlgendada ning kasutada kommunikatsioonieesmärkide saavutamiseks; - oskab koostada tekste ja neid sihtrühmadele edastada, kasutada integreeritud sisuloome võtteid ja loovlahendusi oma tekstide koostamisel; - tunneb head kommunikatsioonitava ja oskab hinnata oma tegevuse eetilisi ning õiguslikke aspekte; - on arendanud eneseanalüüsi võimekust ja ettevõtlikkust erinevates tööalastes situatsioonides, sh mitmekultuurilistes keskkondades.

Õppekava läbinu - Omab ülevaadet sotsiaalteaduslikest uurimismeetoditest ja oskab neid valida ja rakendada erialases töös esile kerkivate probleemide lahendamiseks. - On tuttav põhiliste kommunikatsiooniteooriatega. - Tunneb ajakirjandust, kommunikatsiooni ja meedia puudutavat diskursust ja oskab kasutada vastavaid teadusmõisteid. - Omab ajakirjanduse või kommunikatsiooni valdkonnas töötamiseks vajalikke esmaseid kommunikatiivseid ja sotsiaalseid oskusi. - Omab kriitilist analüüsioskust, õpi- ja meeskonnatööoskusi. - Oskab ennast erialasest kompetentsist lähtuvalt analüüsida. - On erialaselt motiveeritud. - On valmistatud ette jätkamaks süvendatud õpinguid ajakirjanduse, meedia ja kommunikatsiooni või kommunikatsioonijuhtimise magistriõppes.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) on kursis ajaloo, arheoloogia, etnoloogia või kunstiajaloo uurimismeetodite ja teooriatega ning oskab neid analüüsida ja hinnata; 2) mõistab interdistsiplinaarseid seoseid oma eriala ja naaberdistsipliinide vahel; 3) käsitleb ajaloo, arheoloogia, etnoloogia või kunstiteaduse arengut laiemas sotsiokultuurilises kontekstis; 4) oskab püstitada hüpoteese ning kavandada ja viia läbi uurimistööd, vajadusel kombineerides uurimismeetodeid; 5) oskab argumenteeritult esitada oma seisukohti ning uurimistöö tulemusi erialases kodumaises ja rahvusvahelises teadussuhtluses (publikatsioonid, konverentsid, seminarid jmt) ning osaleda koos teiste teadus- ja elualade esindajatega laiemates ühiskondlikes diskussioonides;. 6) on võimeline püstitama ja täitma juhtimis-, õpetamis- ja juhendamisülesandeid.

Õppekava läbinud üliõpilane 1) tunneb ajaloo, arheoloogia, kunstiajaloo või arhiivinduse uurimismeetodeid; 2) teab ajaloo põhilisi sündmusi, protsesse ja ideelisi suundi; 3) tunneb põhjalikumalt üht konkreetsest ajalooperioodi, piirkonda või valdkonda sõltuvalt erialast; 4) oskab käsitleda ajalugu, lähtudes erinevatest perspektiividest ja aspektidest; 5) oskab iseseisvalt leida, analüüsida ja tõlgendada oma erialaga seotud allikaid; 6) seostab ajaloo fakte ja sündmusi, tuues esile nendevahelisi põhjuslikke seoseid; 7) oskab formuleerida uurimisküsimusi, kavandada ja koostada uurimistööd; 8) on võimeline töötama ajaloo, arheoloogia, kunstiajaloo või arhiivinduse uurimise seisukohalt olulistes allikakogudes, arhiivides, muuseumides ja välitöödel; 9) on salliv erinevate vaadete ja maailmakäsitluste suhtes; 10) hoidub teadlikust valest ja võltsingutest ning plagiaadist.

Doktoriõppe programmi edukal läbimisel doktorant 1. on oma uurimisvaldkonnas teadmiste ja oskuste poolest tipptasemel, avaldab originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes; 2. seostab ja arendab oma uurimisvaldkonna meetodeid, mõistab valdkondadevahelisi meetodeid ning üldistab teadmisi valdkondade üleselt; 3. analüüsib, sünteesib ja hindab teadmusmahukaid ja uusi ideid, sõnastab uurimisküsimusi ning arendab teooriaid; 4. on suulises ja kirjalikus suhtlemises selge, loogiline ja sihtrühmale arusaadav nii oma õppekeeles kui ka erialal olulises võõrkeeles; 5. on oma tegevuses eetiline, lähtub heast teadustavast ja muudest ülikooli headest tavadest, andmehalduse headest tavadest, intellektuaalse omandi õigustest ja andmekaitse nõuetest; 6. algatab, kavandab, rakendab ja hindab kriitiliselt uurimis- ja arendustöid, oskab anda ja saada edasiviivat tagasisidet; 7. on oma tegevuses iseseisev, loov ja uuenduslik, teeb strateegilisi otsuseid; 8. juhib protsesse ja inimesi, teeb meeskonnatööd, on koostööd tehes avatud, paindlik ja algatusvõimeline; 9. rakendab eneserefleksiooni omandatud pädevuste ja enesetäiendamise vajaduse süsteemsel analüüsil; 10. annab oma teadmisi edasi õpetamise, juhendamise või muul teel nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil.

- omab esmaseid teadmisi ajaloolase ametis töötamiseks - defineerib ja kirjeldab inimühiskonna arengu põhietappe ja valdab ajalooalast baasterminoloogiat. Eristab ideoloogilist teadmist teaduslikust - leiab interdistsiplinaarseid võimalusi mineviku avaramaks mõistmiseks - toob välja ajalooteaduse arengulisi põhijooni - oskab näha ja püstitada ajalooteaduslikku probleemi ja valida selle lahendamiseks sobiva metoodika - opereerib tänapäevaste infotehnoloogiliste võimalustega erialase teabe hankimisel ja edastamisel - hindab kriitiliselt informatsiooni liikumise vabadusega kaasnevaid riske (pinnapealsed teadmised, plagiaadioht jne.) - omab esmaseid oskusi ja vilumusi erialases meeskonnatöös - kasutab omandatud erialaseid teadmisi aktiivselt ja põhimõttekindlalt ühiskondliku sallivuse, arvamuste ning eelistuste mitmekesisuse põhimõtete kaitsel ja propageerimisel - on suuteline jätkama õpinguid magistri- ja elukestvas õppes, rakendades omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi

- omab süvateadmisi ajalooteaduse, visuaalkultuuri või arheoloogia teooriatest, uurimissuundadest ja -meetoditest - oskab näha ja luua seoseid läbi ajaloo ning erinevate teadusvaldkondade vahel - suudab lahendada ajalooteaduslikke probleeme erinevaid interpreteerimisviise ja töömeetodeid kasutades - suudab koostada emakeeles rahvusvahelistele nõuetele vastava teadustöö ning osaleda (sh mõnes võõrkeeles) erialastes diskussioonides - oskab juhendada praktilisi töid (arheoloogilisi välitööd, Õpilasakadeemia jne ), reflekteerib oma tegevust juhendajana - suhtub mõistvalt arusaamiste ja väärtuste mitmekesisusse ning toetub teaduspõhisele ajalookäsitlusele - on võimeline osalema ühiskonna küsimuste üle arutlemisel, näidates head eneseväljendusoskust ja valmisolekut teistega koostööks - suudab omandatud teadmisi rakendada töös (ajaloolase, arhivaari, arheoloogi või kunstiajaloolasena) ning on valmis erialaseks enesetäienduseks nii doktori- kui elukestvas õppes

- omab laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet ajaloo uurimissuundadest, -meetoditest ja teoreetilistest seisukohtadest ning metodoloogiast; oskab neid kasutada oma uurimistöös - suudab kriitiliselt analüüsida uurimisprojekte ning hinnata kavandatud uurimisstrateegiate ja -meetodite relevantsust - oskab püstitada uurimisprobleeme, kasutades tänapäevaseid meetodeid, planeerida ja korraldada erialast teadustööd, sh rahvusvahelises keskkonnas. Suudab töötada meeskonnas - suudab osaleda ühiskondlikus diskussioonis, eristada teaduspõhist teadmist ideoloogilisest ning esitada oma teadustulemusi argumenteeritult - suudab esitada uurimistöö tulemusi erialases teaduskommunikatsioonis ning kaitsta neid avalikus diskussioonis, sh rahvusvahelises keskkonnas - oskab anda edasi erialaseid teadmisi ja korraldada erialaõpet, juhendada ja suunata üliõpilase iseseisvat uurimistööd. Suudab kriitiliselt analüüsida ja hinnata õppeprotsessi tulemusi ning anda selget tagasisidet

Programmi läbinud õppija: 1. Tunneb antiikaja, keskaja, varauusaja ja uusaja olulisi arengujooni, allikaid ja ühiskondlikke protsesse ning oskab eri ajalooperioode ja kultuuriruume omavahel seostada. 2. Kasutab ajalooperioodidele omast terminoloogiat ja kronoloogiat ning suudab eristada ja analüüsida ajastutevahelisi üleminekuid ja nende tõlgendusi. 3. Analüüsib kriitiliselt ajaloolisi allikaid, kirjandust ja visuaalset materjali, arvestades nende ajaloolist ja kultuurilist konteksti. 4. Võtab kokku valitud perioodi peamised arengusuunad ja probleemid, seostades neid põhjuste ja tagajärgedega, ning oskab neid teadmisi rakendada argumenteeritud suulises ja kirjalikus esituses. 5. Mõistab kunsti, arhitektuuri ja visuaalse kultuuri rolli erinevatel ajalooperioodidel ning seob neid vastava ajastu maailmapildi ja ühiskondlike oludega. 6. Kasutab akadeemilist kirjutamislaadi, et analüüsida ajaloolisi teemasid, koostades struktureeritud kirjalikke töid ning esitades teemakohaseid arutlusi suulisel kujul.